alusel solidaarselt kostjatelt enda kasuks regressi korras välja ohvriabi seaduse alusel makstud hüvitise 448 eurot (tlk 1-3). XXXXXX XXXXXXX vastuväited on alusetud. Kostja XXXXXX XXXXXXXX sai hagi menetlusse võtmise määruse, kirjaliku vastuse nõude ning hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 25.10.2012, kuid ei ole kohtule vastanud. Samuti ei ole XXXXXX XXXXXXXX reageerinud kohtu 27.11.2012 määrusele, mille ta sai kätte 28.11.
) § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning
lg-s 4 nimetatud isikule, s.o füüsilisele isikule, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.
lg 1 p 1 kohaselt mõistetakse
-is vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm.
kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 448 eurot.
lg 1 näeb ette, et pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tartu Maakohus tunnistas kostjad 29.02.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-13095 süüdi mh KarS § 114 p-ide 1 ja 5 järgi. Tartu Ringkonnakohus tühistas 13.06.2012 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning mõistis kostjad KarS § 114 p 1 järgi õigeks. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on kostjate osalemine XXXX XXXXXXX tapmises. Kostjad ründasid XXXX XXXXXXX ühiselt ja kooskõlastatult, XXXXXX XXXXXXXX kägistas kannatanut kaelast ja XXXXXX XXXXXXX lõi kannatanut samaaegselt kiviga pähe. Seejärel viskasid kostjad kannatanu tiiki, kus ta uppus. 14.09.2012 määrustega jättis Riigikohus kostjate 2/3 kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. 02.11.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-91-11 (p 10) märkis Riigikohus, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võiks kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, samuti dokumentaalse tõendina oma väidete tõendamiseks, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et tõendatud on kostjate poolt XXXX XXXXXXX surma põhjustamine. XXXXXX XXXXXXX väide, et tema ei mõrvanud, on paljasõnaline ja tõendamata. 20.05.2011 esitas XXXXXX XXXXXXX Sotsiaalkindlustusametile taotluse XXXX XXXXXXX matuseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kuludokumentide kohaselt oli kulude suurus 1041,18 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 30.05.2011 otsusega nr XXX hüvitati
lg 1, § 8 lg 1, § 9 lg 4, § 13 alusel kuriteoohver XXXX XXXXXXX matuseks tehtud kulutused 448 eurot, kuriteoohvri riiklik hüvitis kanti XXXXXX XXXXXXX kontole. Seega on hageja maksnud hüvitist ohvri matuse korraldamise kulud kandnud isikule, kes oli õigustatud saama võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 129 lgte 1, 2, § 137 lg 1 järgi endale tekkinud kahju eest kostjatelt hüvitist, kuid ei ole seda saanud. Kostja XXXXXX XXXXXXXX ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja XXXXXX XXXXXXX ei ole esitanud hagile ühtegi asjakohast vastuväidet ega omapoolset tõendit. Mh ei nähtu asja materjalidest, et esineks aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks või väljamõistmata jätmiseks. Selleks ei piisa üksnes asjaoludest, et kostja on käesoleval ajal vanglas ja tal puudub sissetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud on kahju tekitamine kostjate poolt ning põhjendatud on mõista neilt hageja kasuks välja regressi korras XXXX XXXXXXX matusekulud 448 eurot. TsMS § 162 lg 1-3, § 165 lg 3 ja § 173 lg-te 1, 4 alusel ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.