← Eesti

2-15-15812/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-15812 Tsiviilasi Mogo OÜ hagi Siim Adamson vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 5608,99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: mogo OÜ; registrikood 12401448; asukoht Sõpruse puiestee 145, Tallinn, 13417, Harjumaa. Hageja esindaja: Ilona ilona.aleksandrova@mogo.ee Aleksandrova; e-post Kostja: Siim Adamson; isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta tagaseljaotsusega mogo OÜ hagi Siim Adamsoni vastu liisingulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks rahuldamata.
  4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  5. Jätta menetluskulud mogo OÜ kanda.
  6. Määrata kindlaks, et Siim Adamsoni menetluskulud käesoleva tsiviilasjas on null eurot. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  7. Mogo OÜ (hageja) esitas
  8. oktoobril 2015 Siim Adamsoni (kostja) vastu hagi liisingulepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
  9. oktoobril
  10. a liisingulepingu nr XXX (edaspidi: liisinguleping). Liisingulepingu kohaselt liisis hageja kostjale kapitalirendi vormis sõiduki BMW 740D, mille hageja oli vastavalt kostja soovile omandanud S.O.lt. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma hagejale väljaostusumma 8760 eurot ning intressi määras 3,07% kuus iga kuu
  11. kuupäevaks. Kostja esitas
  12. veebruaril
  13. a liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse oma soovil. Avalduse esitamise päeval, s.o
  14. veebruaril
  15. a, oli hageja ülesütlemiseavaldusega liisingulepingu üles öelnud. Kostja andis
  16. veebruaril
  17. a aktiga nr VA130215/01 hageja koostööpartnerile OÜ Atlante üle liisingueseme ja sellega seotud dokumendid. Alates
  18. veebruarist
  19. a pani hageja müügiportaali auto24.ee üles auto müügi kuulutuse turuväärtusele vastava hinnaga, s.o 9900 eurot. Sõiduk oli hageja käes kokku 158 päeva ja seepärast alanes ka selle turuväärtus.
  20. mail
  21. a liisis hageja Ostjale Liisinguese hinnaga 8990 eurot.
  22. mail
  23. a tuginedes VÕS § 409 lgle 1 taganes Ostja sõlmitud liisingulepingust.
  24. juulil
  25. a õnnestus Liisinguandjal võõrandada Liisinguese hinnaga 5583,33 eurot (ilma käibemaksuta). Kuivõrd Liisingueseme müügihind ei katnud aga Kostja kohustusi Hageja ees, esitas Hageja
  26. augustil
  27. a Kostjale nõudeavalduse võlgnevuse tasumiseks. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed 56,43 eurot ja intress summas 842,28 eurot, liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksed (liisingueseme jääkmaksumus) 3069,41 eurot, liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud 58,88 eurot, kohustusliku liikluskindlustuse hüvitamise kulud 9,96 eurot, võla sissenõudmise kulud 20 eurot, juriidilise nõustamise kulud 120 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 202,70 eurot ning alates
  28. oktoobrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõlgnevuselt 3334,68 eurolt määras 0,101% päevas.
  29. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  30. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid on kostjale etoimiku vahendusel kätte toimetatud
  31. detsembril
  32. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud
  33. septembril
  34. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
  35. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata.
  36. Kohus leiab, et hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksete nõue 3069,41 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on hagiavalduse kohaselt lepingu üles öelnud. Kostja peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 järgi seega hüvitama hagejale kõik kulud, mida hageja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Samas kuna liisinguese jäi pärast lepingu ülesütlemist hageja omandisse ning kostja on hagejale liisingueseme tagasi andnud, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi arvestada liisingueseme väärtust selle hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu
  37. veebruari
  38. a otsus nr 3-2-1-157-14, p 12). See tähendab, et liisinguesemega seoses kantud kulutuste hüvitamise nõudest tuleb maha arvata liisingueseme väärtus, so tsiviilseadustiku üldosaseaduse §-st 65 tulenevalt kohalik keskmine müügihind (turuhind), mis liisinguesemel oli ajal, mil liisinguese anti hagejale tagasi. Hagiavalduse kohaselt on liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suurus 8652,74 eurot (tl 6). Liisingueseme turuväärtus oli hagiavalduse kohaselt
  39. veebruaril 2016, so seitse päeva pärast liisingueseme hagejale tagastamist, 9900 eurot (tl 4). Müügihind, millega hagejal liisinguese rohkem kui kuus kuud pärast liisingueseme tagasi saamist võõrandada õnnestus, ei ole VÕS § 367 lg 3 järgse liisingueseme väärtuse määramisel oluline. Liisingueseme väärtus liisingueseme hagejale tagastamise ajal ületab seega liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuuluvate väljaostumaksete suuruse 1247,26 (9900 8652,74) euro ulatuses. Hageja liisingulepingu ülesütlemise järgselt tasuda jäänud väljaostumaksete nõue 3069,41 eurot ei ole seetõttu VÕS § 367 lõigete 1 ja 3 järgi õiguslikult põhjendatud.
  40. Kohus leiab, et selleks, et vältida hageja rikastumist kostja arvel ning tagada asja menetlusökonoomiline lahendamine, tuleb liisingulepingu alusel enne selle ülesütlemist tekkinud nõuded ja ning ülesütlemisest tingitud lisakulude hüvitamise nõue tasaarvestada liisingueseme väärtusega selle hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu
  41. veebruari
  42. a otsus nr 3-2-1-1-07, p 35). Antud juhul katab liisingueseme väärtus liisingueseme hagejale tagastamise hetkel lisaks liisingulepingu ülesütlemise järgselt hüvitamisele kuulunud väljaostumaksetele ka liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata väljaostumaksed 56,43 eurot ja intressi 842,28 eurot, kohustusliku liikluskindlustuse 9,96 eurot, lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud 58,88 eurot, lepingu ülesütlemise avalduse saatmise kulu 10 eurot ning liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud väljaostumaksetelt tasumisele kuuluva viivise 14,4 eurot (9900 - 8652,74 - 56,43 - 842,28 - 9,96 - 58,88 – 10 - 14,4 = 255,31). Nimetatud nõuete kostjalt hageja kasuks välja mõistmine ei ole seega VÕS § 186 p 2 järgi põhjendatud. Kuivõrd nimetatud nõuded on
  43. veebruaril
  44. a tagastatud liisingueseme väärtusega kaetud, ei ole neilt viivise väljamõistmine VÕS § 113 lg 1 järgi põhjendatud.
  45. Liisingulepingu p 8.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt inkasso-, kohtu- või täitemenetluses ning muul viisil võlgnevuse sissenõudmisel tekitatud kulude hüvitamist. Kostja on eeltoodust tulenevalt täitnud oma kohustused hageja ees
  46. veebruaril 2015, mil kostja tagastas hagejale liisingueseme koos dokumentidega. Alates nimetatud kuupäevast ei olnud kostjal seega hageja ees kohustusi, mille sissenõudmiseks oleks hagejal olnud vajalik saata kostjale nõudeavaldusi või teha kulutusi õigusabile. Kostjale
  47. augustil
  48. a saadetud nõudeavalduse kulu 10 eurot ning hageja juriidilise nõustamise lisakulu 120 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega lepingu p 8.2 ega VÕS § 115 lg 1 järgi põhjendatud. Kuivõrd
  49. augustil
  50. a nõudeavalduse kulu 10 ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa sellelt ka VÕS § 113 lg 1 järgi viivist nõuda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  51. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
  52. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kostja menetluskulude suuruseks tuleb TsMS § 174 lg 1 järgi määrata seega null eurot. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.