KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2016 a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-15262 Tsiviilasi Ees

) § 108 lg 1 ja § 397 lõigete 1 ja 2 järgi nõuda põhivõla 676,94 eurot ja intressi 87,25 eurot tasumist. Hageja võib lisaks

§ 113

lg 1 ja § 415 lg 1 järgi nõuda viivist võla tasumise kokkuleppes ja maksegraafikus märgitud intressimääraga võrdses määras, so 0,06% päevas. Hageja võib seega nõuda kostjalt

1. oktoobri
2. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 480,33 eurot ja alates
3. oktoobrist 2015 viivist põhinõudelt 676,94 eurot määras 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
4. Kostja ja võrguettevõtja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr XXX, mille kohaselt on kostja kohustatud maksma võrguettevõtjale võrguteenuste ja muude võrgulepingust tulenevate tasude eest arvete alusel. Kostja jättis arved tasumata. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale. Hageja palub seega mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 4527,57 eurot, leppetrahv 400 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 1540,55 eurot ning alates
5. oktoobrist 2015 kuni põhivõla täitmiseni viivis põhivõlalt 0,1% päevas, ent mitte rohkem kui põhivõlg.
6. Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud leppetrahvi nõue on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Lepingu nr XXX tüüptingimuste p 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskohas katkestus või lubada selle tekkimist võrgulepingu või üldteenuse osutamise tingimuste olulisel rikkumisel, sealhulgas võlgnevuse korral. Tüüptingimuste p 5.3.1 järgi loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks seda, kui ostja ei ole maksnud võrgulepinguga ettenähtud tasu, tasu üldteenuse osutamise eest ja/või elektrienergia avatud tarne katkemise korral osutatud avatud tarne eest. Võlgnevuse tõttu kostja tarbimiskohas katkestati
7. aprillil
8. a võrguühendus. Kontrollimise käigus
9. aprillil 2012,
10. mail 2013,
11. juulil 2013,
12. augustil 2013,
13. veebruaril 2014,
14. mail 2014,
15. juulil 2014,
16. septembril 2014,
17. jaanuaril 2015,
18. aprillil 2015 ja
19. oktoobril 2015 avastati, et võrguühendus on taastatud. Tüüptingimuste p 11.12 järgi ei või ostja taastada võrguettevõtja poolt katkestatud võrguühendust. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud ühendus võrguga on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 80 eurot ühenduse kohta. Arvestades eeltoodut on hagejal seega lepingu nr XXX tüüptingimuste 11.12 alusel õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 400 eurot.
20. Kohus leiab, et hageja lepingu nr XXX alusel esitatud põhivõla ja viivise nõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu
22. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
23. juuni
24. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
25. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,1% päevas hageja üldtingimustest, st tegemist on

§ 35

lg 1 tähenduses hageja tüüptingimusega.

§ 42

lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi 3 olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

§ 42

lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega

§ 42

lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu

1. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).
4. Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendab viivisenõue eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud viivisenõue ebamõistlikult kõrge ning

§ 42

lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. 12. Eelduslikult on

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).
3. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kolme ja poole korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,1% päevas,

§ 42lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine.

14. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist

§ 113lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras alljärgnevalt: Maksetähtaeg 14.1.

14.

1. 14.
2. 14.
3. 14.
4. 14.
5. 14.
6. 14.
7. 14.
8. 14.
9. 14.
10. 14.
11. 14.
12. 14.
13. 14.
14. 14.
15. 14.
16. 14.
17. 14.
18. 14.
19. 25.04.2012 25.05.2012 12.06.2012 25.06.2012 25.07.2012 25.08.2012 25.09.2012 25.10.2012 25.11.2012 27.12.2012 23.01.2013 25.02.2013 25.03.2013 23.04.2013 24.05.2013 25.06.2013 24.07.2013 26.08.2013 24.09.2013 24.10.2013 Põhiosa võlgnevus 337,87 372,49 416,55 426,51 436,47 446,43 456,58 466,73 476,88 487,03 497,18 501,49 505,80 510,11 514,42 2827,04 2831,35 2909,41 2981,17 2985,47 Seadusjärgne viivis 2,22 1,47 1,18 2,80 2,96 3,02 2,99 3,16 3,34 2,80 3,48 2,98 3,24 3,79 3,95 19,19 21,76 19,65 20,83 4 14.
20. 14.
21. 14.
22. 14.
23. 14.
24. 25.11.2013 2989,77 27.12.2013 2994,07 24.01.2014 2998,37 25.02.2014 3002,67 25.05.2014 Põhivõlg kokku 3002,67 14.
25. 26.05.2014 14.
26. 14.
27. 14.
28. 14.
29. 14.
30. 14.
31. 14.
32. 14.
33. 14.
34. 14.
35. 22,25 22,28 19,03 21,69 60,40 Viivis kokku 270,46 1787,11 [(3002,67 + 1124,71) - 2340,27] 23.12.2014 1791,30 84,77 26.01.2015 2343,01 13,47 25.02.2015 2581,66 15,50 24.03.2015 2778,16 15,37 24.04.2015 2927,79 18,99 25.05.2015 3054,44 20,02 25.06.2015 3155,59 21,56 24.07.2015 3220,78 20,18 24.08.2015 3282,32 22,02 24.09.2015 3333,51 22,44 13.10.2015 13,97 Põhivõlg kokku 3333,51 eurot Viivis kokku 268,29
36. Kostja tasus hagiavaldusest nähtuvalt
37. mail
38. a 2610,73 eurot. Arvestades, et hageja viivise nõue on põhjendatud ainult seaduses sätestatud ulatuses, oli
39. mail
40. a hageja viivise nõue muutunud sissenõutavaks 270,46 euro ulatuses ja hageja põhinõue 3002,67 euro ulatuses. Kostja poolt
41. mail
42. a tasutud 2610,73 eurot tuleb seega arvestada hageja viivise nõude katteks 270,46 euro ulatuses ning hageja põhinõude katteks 2340,27 euro ulatuses. Hageja põhinõue on eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud summas 3333,51 eurot. Hageja viivise nõue on õiguslikult põhjendatud summas 268,29 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 60% ulatuses.
44. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskuludena riigilõivu summas 550 eurot. Hageja on märkinud, et ta ei ole seoses kohtumenetlusega peale riigilõivu muid menetluskulusid kandnud.
45. Kohus jätab hageja menetluskuludest 60% kostja kanda ja 40% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 330 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 5