Obsah (9)

§ 184§ 202§ 4231§ 424§ 215§ 415§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8734 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kri

§ 184

lg 2 p-de 1, 2; § 4231; § 202 lg 2 p 2; § 215 lg 1; § 424 ja § 415 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. detsembri 2016 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Maksim Kuznetsovi (Kuznetsov; isikukood 38702252221) kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Maksim Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejevi apellatsioon Viru Maakohtu
2. detsembri 2016 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu 07.12.2016 kohtuotsusega karistati Maksim Kuznetsovi

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta 8 kuu vangistusega;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 3 kuu vangistusega;

§ 4231

järgi 6 kuu vangistusega;

§ 424

järgi 1 aasta vangistusega;

§ 215

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega;

§ 415

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel M.

Kuznetsovile liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 09.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 9 kuud 3 päeva vangistust (1265 tundi üldkasulikku tööd) – võrra ning mõisteti M. Kuznetsovile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.01.201529.01.2015 ja 25.03.2015-26.03.2015, s.o 4 päeva, ning mõisteti M. Kuznetsovile karistuseks 5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 05.10.

2. Viru Maakohtu 07.12.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja tagastada kriminaalasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks üldmenetluses teises kohtukoosseisus. Lisaks soovitakse asja menetlemist suulisel istungil, täiendavate tõenditena süüdistatava 21.11.2016 kaebuse täiendavat uurimist ning tunnistaja Kristina Kuznetsova ülekuulamist. Apellatsioonis leitakse, et tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao või KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud rikkumisega. Maakohus ei teinud süüdistatavale ettepanekut selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja seega puudus kohtul võimalus teha kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ehk rikutud on KrMS § 247 lg 2 lauses 2 sätestatut. Tegemist ei olnud süüdistatava tõelise tahtega, mida kinnitavad ka pärast kohtuistungit esitatud kaebused. Kokkulepe oli sõlmitud prokuröripoolse psühholoogilise surve all ning tulenevalt TsÜS §-st 96 on ähvarduse või vägivalla mõjul sõlmitud tehing kehtetu. Kuna kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ei selgitatud välja, on tegemist KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, asja materjalide ja apellatsiooniga, leiab, et M. Kuznetsovi kaitsja apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu.
6. KrMS § 326 lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsiooniga, leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida, et maakohus oleks rikkunud kokkuleppemenetluse sätteid ning puudub kaitsja poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p-s 12 sätestatud rikkumine. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud KrMS § 247 lg 2 lauset 2 ning on jätnud välja selgitamata kokkuleppe sõlmimise asjaolud. KrMS § 247 lg 2 lause 2 kohasel teeb kohtunik süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Maakohtus 21.11.2016 toimunud kohtuistungil (lk 154-156) avaldavad pooled, et peetud on kokkuleppe kohaldamiseks läbirääkimisi ning kaitsja avaldab, et „nõus. Me taotleme ka kokkuleppemenetluses jätkamist“. 21.11.2016 sõlmisid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppe (lk 144-151). Kohus jätkas asja arutamist kokkuleppemenetluses. Prokurör avaldas kokkuleppe, millele järgnesid kohtu küsimused süüdistatavale: „Kas kokkuleppe sisu oli Teile arusaadav?“, „Kas te vabatahtlikult sõlmisite kokkuleppe?“, „Kas jääte sõlmitud kokkuleppe juurde?“, „Kas selle kokkuleppe koopia saite ka kätte?“ (lk 154 pöördel – 155) Kõigile nendele küsimustele vastas süüdistatav „jah“. Ka kaitsja on avaldanud arvamust kokkuleppe sõlmimise osas, tuues välja, et „kinnitan, et kokkulepe sai sõlmitud vabatahtlikult. toetan sõlmitud kokkulepet. Palun kinnitada see kohtuotsusega.“ (lk 155). Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega selgitanud välja kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Eelpool viidatud asjaolud kokkuleppe kinnitamise kohta maakohtu istungil näitavad, et maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud välja 2 kokkuleppe sõlmimise asjaolud ning sõnaselgelt „kokkuleppe sõlmimise asjaolud“ mainimata jätmine ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Käesoleva kriminaalasja materjalide hulgas ei ole midagi, mis annaks alust väita, et M. Kuznetsovi poolt väljendatud kokkuleppe sõlmimise tahe oli kujunenud õigusvastaste mõjutuste tulemusena või et M. Kuznetsov oli eksimuses kokkuleppe sisust või selle õiguslikest tagajärgedest. Seega on tegemist perspektiivitu kaebusega, mis jääb läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsiooni läbi vaatamata, siis selles esitatud seisukohad ja taotlused jäävad tähelepanuta.
8. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk 3