← Eesti

2-16-10058/18

Obsah (14)§ 162§ 410§ 422§ 5§ 231§ 405§ 436§ 173§ 174§ 477§ 144§ 175§ 218§ 177

2-16-10058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 13.detsember 2016 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-16-10058 Tsiviilasi

§ 162lg 2 alusel kostja 2 menetluskulude kandmise kohustuse tekkimise võimalusest. 3

(7)2-16-10058 HAGITÄPSUSTUS
  1. juulil 2016 esitatud täpsustuses hageja on seisukohal, et ÄS § 171 lg 2 p 1, § 176, § 180 lg 5¹ ning TsÜS § 35 on võlausaldajate kaitsenormid, mida kostja 1 antud juhul rikkunud on. Hageja viitas ka kostja 2 vastutuse kohaldamiseks Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-79-05 p-le 12, et erandina saavad äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. KOSTJATE VASTUVÄITED
  2. Hagiavaldus koos lisadega on kostjatele 23.08.2016 elektrooniliselt kätte toimetatud (t.lk. 57-59, 61, 62). Kostjad vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses ja hageja seisukohas toodu juurde ja palus hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Esindaja arvates kostjal 1 puudub igasugune vara ja kostja 1 arvelt hageja nõuet täita ei ole võimalik, küll aga kostja 2 arvelt nõude täitmine on võimalik. Seoses kostjate kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja teha asjas tagaseljaotsus.
  4. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kuulanud ära hageja esindaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kostja 1 vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata.
  6. Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ega esitanud taotlust kohtuistungi edasi lükkamiseks. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsetega tsiviilasja ilma kostjate kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, millised on kostjatele kätte toimetatud (t.lk. 64, 74-76). Menetlusosalise kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 44 peatükis.

§ 410

alusel, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuna

§ 422

lg 1 sätestatud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jäämiseks kostjatel ei ole, siis menetluse venitamise vältimiseks kohus lahendab asja sisuliselt ilma kostja 1 ja kostja 2 kohalolekuta. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad lahendada asja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt. 16. Hagiavalduse kohaselt RT Logistics OÜ (hageja) hageja ja OÜ K-ESTEK (kostja 1) vahel sõlmiti perioodil 15.06.2015-22.07.2015 töövõtulepingud ja müügileping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale 1 elektrikilpide värvitöö teenust ja müüma kostjale 1 autokeemia tarbeid ning kostja 1 kohustus tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja on tellitud tööd teostanud ja kaupu müünud, kuid kostja 1 on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kostjad ei ole eeltoodud asjaoludele vaidlustanud esitanud.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 231

lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavalduse juurde lisatud arvete kohaselt 4

(7)2-16-10058 hageja on esitanud kostjale 1 15.06.2015 arve-saatelehe nr RT-150707 summas 561.45 eurot, 29.06.2015 arve-saatelehe nr RT-150731 summas 460.82 eurot, 22.07.2015 arve-saatelehe nr RT150824 summas 660.16 eurot ja 22.07.2015 arve-saatelehe nr RT-150825 summas 174.72 eurot, kokku arveid põhisummas 1 857.15 eurot. Hageja väidab, et kostja 1 ei ole põhivõlgnevust tasunud, mistõttu seisuga 30.06.2016 on hageja arvestanud viivist summas 142.32 eurot. Kostjad ei ole vastuväiteid võlgnevusele, viivisele ega hageja poolt VÕS § 113 lg 11 arvestatud sissenõudmiskuludele 40 eurot esitanud. 17. Kuna hageja põhinõude suuruseks kostjate vastu on 1 857.15 eurot, siis käesoleva vaidluse lahendamisel on kohaldatav

§ 405

lg 1 sätestatud lihtmenetlus, mille lg 1 p 9 tulenevalt või käesoleva hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja 1 on jätnud täitmata tema ja hageja vahel sõlmitud müügilepingust ja töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi, kostjal l hageja ees hagiavalduses toodud ulatuses võlgnevuse tekkimise üle vaidluse puudumise tõttu, kohus rahuldab hagi kostja 1 suhtes ilma hagi rahuldamist täiendavalt põhistamata. 18. Kohus ei nõustu hagiga kostja 2 vastu, sest leiab nõue kostja 2 vastu ei ole põhjendatud ja puudub seaduslik alus kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamiseks.

§ 436lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 alusel juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 asub 20 peatükis, mis reguleerib osaühingu juhtimist. Seega eeldatakse juhatuse liikmelt korraliku ettevõtja hoolsust eelkõige osaühingu suhtes. VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. ÄS § 187 lg 2 tulenevalt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohtu 03.03.2014 otsuse 3-2-1-197-13 punkti 14 kohaselt „ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 19. Kohus ei nõustu hageja väidetega kostja 1 netovara vähenemise, kostja 1 pankrotiseisu ning kostja 2 poolt kostja 1 pankrotiavalduse esitamata jätmisega. See, et maksehäirete registrist saadud informatsiooni kohaselt on kostjal 1 täitmata kohustisi võlausaldajate ees (t.lk. 24), ei tähenda et kostja 1 on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 1 alusel pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Kohtute infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt kohtute menetlustes ei ole avaldust K-Estek OÜ pankroti väljakuulutamiseks või tema likvideerimismenetluse algatamiseks. Seega ei ole kostja 1 maksejõuetus käesolevas menetluses tõendatud, mistõttu ei ole võimalik kostja 1 lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega tekkinud võlgnevust samaaegselt käsitleda kostja 2 poolt tekitatud kahjuna. Arvestades, et hageja on esitanud nõude kostja 1 vastu ja seda kohus käesolevas menetluses rahuldab, siis tuleb hagi kostja 2 vastu sama nõude kahjuna väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 5

(7)2-16-10058 MENETLUSKULUD 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse kostja 1 suhtes, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja 1 kanda. Arvestades, et hagi kostja 2 vastu jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik kostja 2 menetluskulud hageja kanda.

  1. Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). 23.

§ 144

p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. 24. Käesolevas asjas esindas hagejat

§ 218lg 1 p 2 nõutele vastav lepinguline esindaja.

Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (t. lk. 3-15, millest hagi osa kostja 1 suhtes on 3 lk). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei ole tegemist raske vaidlusega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta. Seega on hagejale kostja 1 vastu hagi esitamiseks osutatud õigusabi ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 2 tundi (3 lk x 0,667 t). Hageja esindaja võttis osa 17.11.2016 toiminud kohtuistungist, mis kestis 37 min. 25. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele käibemaks ei lisandu, mis on mõistliku suurusega. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu kostja 1 vastu hagi esitamisel on 209.60 eurot (2.62 t x 80). Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamise eest 250 eurot (t.lk. 29). Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt 1 hageja kasuks menetluskulud kokku 459.60 eurot. 26.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab 6

(7)2-16-10058 menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  1. Kostja 2 ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Sellepärast jätab kohus kostja 2 menetluskulud hagejal välja mõistmata, millest tingituna ei saa kostjal ka tulevikus tekkida menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõudmise õigust.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 01.02.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda RT Logistics OÜ apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 13. detsembri 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-10058 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus RT Logistics OÜ-le. 13.12.2016 kohtumäärus 2-16-10058 jõustus 02.03.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.