lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostjad, kui laste K, K, J vanemad, kohustatud neid ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
järgi on alates 2016 215 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alla miinimummäära, seega puudub neil kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid töövõimetud. Kostjad ei ole tõendanud, et neil puudub sissetulek või nende varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Seega leiab kohus, et kostjad on võimelised tasuma elatist oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et kostjatelt kuulub väljamõistmisele elatis 20 eurot kuus alates 01.01.2016 kuni laste täisealisuseni.
Väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvestamisele kostja A S tasutud elatis summas 40.- eurot K s ülalpidamiseks. Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.