← Eesti

2-15-7138/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-7138 Tsiviilasi N.E.W.S. Invest OÜ hagi OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Oleksandr Kanevskyy ja Victor Romanov vastu nõude tunnustamiseks OÜ Chrisman pankrotimenetluses 3500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Oleksandr Kanevskyy ja Victor Romanovi ühine apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (kostjad):
  3. OOO Sovetskaja Zvezda
  4. OOO Ljanskaja Manufaktura
  5. Oleksandr Kanevskyy (sünd XXXXX)
  6. Victor Romanov (sünd XXXXX) Apellantide esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): N.E.W.S. Invest OÜ (registrikood 10880137); esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Viru Maakohtu
  8. oktoobri 2016 otsus osaliselt OÜ Chrisman pankrotimenetluses N.E.W.S. Invest OÜ PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus tunnustatud nõude suuruse, menetluskulude jaotuse ning suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnustada OÜ Chrisman pankrotimenetluses N.E.W.S. Invest OÜ nõuet PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 14 335,32 eurot.
  9. Lugeda Viru Maakohtu
  10. oktoobri 2016 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.1 Hagi osaliselt rahuldada. 2.2 Tunnustada OÜ Chrisman (rk 11129859) pankrotimenetluses N.E.W.S. Invest OÜ (rk 10880137) nõuet summas 14 335 (neliteist tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot 32 senti II rahuldamisjärgu ( PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena. 2.3 Jätta poolte põhjendatud menetluskuludest 4 % N.E.W.S. Invest OÜ kanda ja 96 % võrdsetes osades OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi kanda.
  11. OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Oleksandr Kanevskyy ja Victor Romanovi apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
  12. Jätta ringkonnakohtus kantud poolte põhjendatud menetluskuludest 4 % N.E.W.S. Invest OÜ kanda ja 96 % võrdsetes osades OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Oleksandr Kanevskyy ja Victor Romanovi kanda.
  13. Välja mõista menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Oleksandr Kanevskyyilt ja Victor Romanovilt võrdsetes osades kokku 1566,24 eurot (koos käibemaksuga), st igaühelt neist 391,56 eurot N.E.W.S. Invest OÜ kasuks Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 2 taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  14. N.E.W.S. Invest OÜ (hageja) esitas
  15. mail 2015 Viru Maakohtule hagi OOO Sovetskaja Zvezda, OOO Ljanskaja Manufaktura, Olexandr Kanevskyy ja Victor Romanovi (kostjad) vastu, milles palus tunnustada tema nõuet summas 14 949,27 eurot OÜ Chrisman pankrotimenetluses. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduses märgitu kohaselt kuulutati Viru Maakohtu
  16. septembri 2014 määrusega välja OÜ Chrisman (võlgnik) pankrot. Hageja esitas
  17. oktoobril 2014 pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt moodustab hageja nõue võlgniku vastu 14 949,27 eurot. Nõue tuleneb AS Citadele banka ja võlgniku vahel
  18. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingust nr 05-12-ML (edaspidi laenuleping), mille alusel AS Citadele banka andis võlgnikule laenu 18 000 eurot. AS Citadele banka ja hageja sõlmisid
  19. juunil 2014 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt AS Citadele banka loovutas hagejale kõik oma nõuded võlgniku vastu, mis olid tekkinud laenulepingust. Loovutatud nõude suurus oli kokku 14 949,27 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 14 335,32 eurot, intressidest 520,22 eurot ja viivisest 93,27 eurot. AS Citadele banka informeeris
  20. juunil 2014 saadetud teatises võlgniku seaduslikku esindajat oma nõude loovutamisest hagejale. Võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud laenulepingust tulenevat laenu tähtaegse tagasimaksmise kohustust.
  21. aprillil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata.
  22. Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue põhjendamatu. Hageja nõue on esitatud lõppsummas, puudub nõude arvestus ning nõude summa arvutamise käik ei ole selge. Võlgniku pankrotimenetluses esitati nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmisele laenunõudeid oluliselt suuremas summas kui
  23. a majandusaasta aruandes kajastatud laenukohustusi kokku. Võlgnikule ei ole teatatud nõude loovutamise lepingust. MAAKOHTU LAHEND
  24. Viru Maakohus rahuldas hagi täielikult ja tunnustas võlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet summas 14 949,72 eurot II rahuldamisjärgu ehk pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 kohasel muu tähtaegselt esitatud nõudena. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja mõistis igalt kostjalt hageja kasuks menetluskulud 339 eurot (kogusummas 1356 eurot). Kohus jättis kostjate menetluskulud nende endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue tõendatud. Kohus luges tuvastatuks, et AS Citadele banka ja võlgniku vahel oli
  25. oktoobril 2012 sõlmitud laenuleping nr 05-12-ML, mille alusel andis AS Citadele banka võlgnikule krediiti 18 000 eurot tagastamise kuupäevaga
  26. oktoober
  27. AS Citadele banka nõue on muutunud võlgniku pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks täies ulatuses alates
  28. septembrist
  29. AS Citadele banka loovutas laenulepingust nr 05-12-ML tulenevad nõuded hagejale
  30. juunil 2014 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga, sealhulgas ka kõrvalnõuded. Kohus leidis, et hageja on nõude omandamisega saanud laenulepingust nr 05-12-ML tulenevas võlasuhtes võlgniku uueks võlausaldajaks. AS Citadele banka on teatanud nõude loovutamisest võlgniku juhatuse liikmele
  31. juunil 2014 ning juhatuse liige on teatise isiklikult allkirja vastu kätte saanud. VÕS § 170 kohaselt on loovutamine võlgniku suhtes toimunud. Kostjate vastuväited nõuete loovutamise lepingule või sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmisele ei ole põhjendatud. 3 Maakohtu hinnangul on hageja väide nõude suuruse osas tõendatud, sest nõuete loovutamise lepingust nähtub, et panga nõue võlgniku vastu seisuga
  32. mai 2014 moodustab 14 949,27 eurot. Võlgnevuse suurust kinnitab ka võlgnevuse loovutamise teade. Kohus ei nõustunud kostjate vastuväitega, et nõude arvestus ei ole selge. Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja esitatud summad oleksid ebaõigesti arvestatud. Kostjate poolt esitatud ajutise halduri aruande kohaselt moodustas kohustus AS Citadele banka ees seisuga
  33. mai 2014 tagastamata laenujäägi osas 14 335,32 eurot, millele lisanduvad tasumata intress 352,17 eurot ja viivis 68,39 eurot. Samad andmed võlgnevuse kohta on ka panga vastuses ajutise halduri päringule. Kostja vastuväide, et võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuded ületavad võlgniku bilansilisi kohustusi, ei ole asjassepuutuv, nagu ka kostja esitatud võlgniku
  34. aasta majandusaasta aruanne, millest selgub vaid
  35. majandusaasta osas võlgniku kohustuste koguväärtus, mitte iga üksiku kohustuse suurus. Asjassepuutuv ei ole ka hageja
  36. aasta majandusaasta aruanne, kuna hageja omandas vaidlusaluse nõude alles
  37. aastal. Kõrvalnõuete osas arvestas maakohus, et arvestades AS Citadele banka teatise kuupäeva 14 mai 2014 ja loovutuse aega 30 mai 2014, on vahe 16 päeva. Laenulepingu intressimäär on 10%, viivisemäär 0, 15 % päevas tasumata summalt ning
  38. mai 2014 seisuga tasumata põhiosa 800, 64 eurot, mistõttu on kõrvalnõuete suurenemine 16 päeva jooksul põhjendatud. Kostja omapoolseid arvestusi kõrvalnõuete osas ei ole esitanud. Maakohus leidis, et hageja õigusabikulud summas 1056 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel jättis kohus menetluskulud kostjate kanda. Kohus jaotas hageja menetluskulud kostjate vahel võrdsetes osades TsMS § 165 lg 1 alusel ja mõistis igalt kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 339 eurot (300 eurot riigilõiv + 1056 eurot hageja õigusabikulud / 4 kostja vahel). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  39. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
  40. oktoobri 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellandid paluvad jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohus piisavalt analüüsinud kõiki asjaolusid ja apellantide vastuväiteid. Seetõttu on asja menetlemisel oluliselt rikutud menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t 1) ja kostjate õigust õiglasele menetlusele; 2) ei ole selge ega tõendatud vastustaja nõue. Ebaselge on nõude arvestamise käik ja perioodid (eriti kõrvalnõuete osas). Menetluse kestel ei ole vastustaja tõendanud ega esitanud ühtegi dokumenti, et sõlmitud lepingu alusel rahalised vahendid olid AS-lt Citadele banka võlgnikule üle kantud ning pank täitis lepingust tuleneva kohustuse lepingus nimetatud ulatuses. Seetõttu pole tõendatud, et võlgnikule tekkis kohustus panga ees. Isegi kui nõue loovutati, oli see rahatu; 3) ei ole maakohus arvestanud kõiki tõendeid ja asjaolusid.
  41. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, taotleb selle rahuldamata jätmist ja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellantide väited AS Citadele banka ja võlgniku vahel
  42. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingu rahatuse kohta sisuliselt uued vastuargumendid või argumendid, mille esitamisest on apellandid esimese kohtuastmes loobunud. Kostjad on esitanud vastuses hagile taotluse kohustada hagejat esitama dokumendid panga poolt laenu väljamaksmise kohta võlgnikule, kuid
  43. mail 2016 4 loobusid apellandid nimetatud taotlusest. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud põhjuseid, miks kaebuses tuginetakse asjaolule, millest on esimeses kohtuastmes loobutud ning mida kohtu täiendava tähtaja jooksul ei esitatud. Seetõttu tuleb jätta apellantide vastuväide
  44. oktoobril 2012 sõlmitud laenulepingu rahatuse kohta apellatsiooniastmes tähelepanuta; 2) on apellantide väide nõude rahatuse kohta paljasõnaline ja oletuslik. Apellandid pole väidet millegagi tõendanud; 3) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus on käsitlenud igakülgselt poolte esitatud tõendeid ja selgitanud otsuse kujunemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistamisele osaliselt OÜ Chrisman pankrotimenetluses N.E.W.S. Invest OÜ PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus tunnustatud nõude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, tunnustab N.E.W.S. Invest OÜ nõuet OÜ Chrisman pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 14 335,32 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  46. Asjas ei ole vaidlust selles, et Viru Maakohtu
  47. septembri 2014 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Hageja esitas
  48. oktoobril 2014 pankrotimenetluses nõudeavalduse, mille kohaselt hageja nõue võlgniku vastu on 14 949,27 eurot.
  49. aprillil 2015 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite täies ulatuses, mistõttu hageja nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja esitas
  50. mail 2015 kohtule PankrS § 106 lg 1 alusel hagi nõudele vastu vaielnud kostjate vastu nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pooled vaidlevad vastustaja nõude tõendatuse üle. Apellandid ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, et hageja on saanud nõude loovutuse teel AS-lt Citadele banka. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tunnustanud hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel põhivõlgnevuse 14 335,32 eurot ulatuses. Samas puuduvad asjas tõendid, mille alusel tuvastada kõrvalnõuete suurus, mistõttu kõrvalnõuete osas jätab ringkonnakohus hageja nõude tunnustamata. Kõrvalnõuete suuruse tõendamiseks ei ole hageja esitanud vastavat (intressi ja viivise) arvestust, laenulepingu järgsete maksete graafikut, vms. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu etteheide kostjale kõrvalnõuete omapoolse arvestuse esitamata jätmise kohta. Maakohus on kõrvalnõuete põhjendatust hinnanud üksnes nõude loovutanud AS Citadele banka teatise alusel, mis jätab kõrvalnõuete arvestamise käigu täiesti ebaselgeks. Ka ajutine haldur on kõrvalnõuete tunnustamisel lähtunud üksnes samast AS Citadele banka teatisest. Põhinõudelt tasumata intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemine ei nähtu nõude loovutamise lepingust, võlgnevuse loovutamise teatest, ajutise halduri aruandest ega AS Citadele banka vastusest ajutise halduri päringule (kd I, tl 143). Kõigis nimetatud dokumentides on kõrvalnõuded toodud koondarvudena. Oluline on seejuures märkida, et kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada krediidilepingu kohta täiendavaid tõendeid (I kd lk 107 pöördel), millist võimalust ei ole hageja kasutanud.
  51. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist. 8.1 Kostja on esitanud väite, et hageja pole tõendanud AS Citadele banka poolt laenulepingu täitmist ja rahaliste vahendite võlgnikule ülekandmist. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib hageja, et kostjad on eelmainitud väite esitanud esimese astme menetluses ja seejärel sellest
  52. mai 2016 eelistungil loobunud. Seega võib tõlgendada kostja väidet uue asjaoluna, mis tuleb põhjendamatuse tõttu jätta tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub selles osas hageja seisukohaga. Kostjad on 5 esitanud
  53. juuni 2016 vastuses hagiavaldusele taotluse kohustada hagejat esitama dokumendid (konto väljavõtted, maksekorraldused), mis osundaksid võlgnikule laenuna makstud summa suurusele ja ajale. Eelistungil on kostjad loobunud eelkirjeldatud taotlusest (kd I, tl 107). Seega on kostjad maakohtu menetluses loobunud tõendite kogumisest TsMS § 242 tähenduses laenusumma võlgnikule maksmise kohta. Hageja on esitanud nõuet tõendavate dokumentidena krediidilepingu nr 05-12-ML, mis on allkirjastatud AS Citadele banka ja võlgniku esindaja poolt (kd I, tl 15-17), nõude loovutamise teate, mis on allkirjastatud võlgniku esindaja poolt (kd I, tl 117) ning nõude loovutamise lepingu, mis on allkirjastatud AS Citadele banka esindaja ja hageja esindaja poolt (kd I, tl 115-116). Kostjad ei ole tuginenud pärast eelistungit maakohtu menetluses kuni otsuse tegemiseni väitele, et AS Citadele banka ei ole laenusummat võlgnikule edastanud, seetõttu ei saa kostjad ka apellastioonkaebuses enam sellele väitele tugineda ja vastavat väidet tuleb käsitleda apellatsioonimenetluses uue asjaoluna TsMS § 633 lg 5 tähenduses. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel nimetatud asjaolu tähelepanuta, sest apellandid ei ole põhjendanud ega põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust. 8.2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja põhinõue summas 14 335,32 eurot on tõendatud. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud tõendeid võlgnikule laenu andmise kohta (krediidileping võlgnikule 18 000 euro laenamise kohta krediidi tagastamise lõpptähtajaga
  54. oktoober 2017 ning ajutise halduri aruanne (kd I, tl 123), mille p-s 3.2.1 on nimetatud võlgniku kohustust AS Citadele banka Eesti filiaali ees), langes kostjale TsMS § 230 lg 1 tähenduses tõendamiskoormus, et võlgnik on krediidisumma tagastanud või on tagastanud selle suuremas summas kui väidab hageja. Kostjad oleksid pidanud tõendama, et võlgniku laenujääk oli väiksem kui hageja nõuab põhivõlgnevusena, s.o 14 335,32 eurot. Eeltoodut arvestades tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 14 335,32 eurot.
  55. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ca 4% tunnustatava nõude suuruse osas kuulub hagi rahuldatud ca 96 % ulatuses ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ning TsMS § 171 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus jätta 4 % ulatuses hageja ja 96 % ulatuses kostjate kanda võrdsetes osades. Muuta tuleb ka maakohtu poolt kostjatelt välja mõistetud menetluskulu rahalist suurust. Vastavalt tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punktides 3-
  56. Maakohus hindas hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1356 eurot (koos käibemaksuga 176 eurot), sh riigilõiv 300 eurot. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjate vajalike õigusabikulude suurust maakohus ei hinnanud. Kostjad taotlesid maakohtus õigusabikulude 528 eurot (koos käibemaksuga) väljamõistmist (I kd lk 174). Ringkonnakohus loeb poolte taotletud kulud maakohtus TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks. Ringkonnakohtu menetluses taotleb hageja menetluskuluna 2, 5 tunni õigusabi eest 330 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Ringkonnakohus loeb taotluse TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks. Kostjad taotlevad apellantidena menetluskuluna 8 tunni õigusabi eest 768 euro (koos käibemaksuga) ja riigilõivu 300 eurot, kokku 1068 euro väljamõistmist. Hageja vaidleb kostjate menetluskulude suurusele ringkonnakohtus vastu, pidades põhjendatud ajakuluks õigusabi osutamisele apellatsioonimenetluses 3-3,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväidetega osaliselt ja loeb apellatsioonkaebuse sisulist mahtu arvestades kostjate /apellandi põhjendatud õigusabikulu suuruseks TsMS § 175 lg 1 alusel tasu 5 tunni ulatuses, s.o 5x 80 eurot + km. Lisandub riigilõiv 300 eurot, kokku kostjate põhjendatud menetluskulu ringkonnakohtus on 780 eurot. 6 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 1356 + 330 = 1686 eurot ja kostjate põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 528 + 780 = 1308 eurot. Kokku on poolte menetluskulud 2994 eurot, millest kostja peab kandma 96 %, st 2874,24 eurot. Seega tuleb kostjatelt välja mõista hageja menetluskulude katteks 2874,24 – 1308 = 1566,24 eurot võrdsetes osades, st igalt kostjalt 391,56 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.