Obsah (9)

§ 447§ 174§ 659§ 175§ 143§ 663§ 664§ 238§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-12-4873 Tsiviilasi

) § 176 lg 1 järgi nõutavale menetluskulude nimekirjale. Puudub hageja avaldus ja menetlusdokument „menetluskulude nimekiri“. Hageja õigusabikulude suuruse osas kostjal vastuväiteid ei ole. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohus määras
2. septembri 2016 määrusega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 559 eurot, tegi menetluskulude osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 259 eurot ning menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kuna hageja avaldus oli ebaselge, pöördus maakohus põhiasjas varem hagejat esindanud juristi S. Desjatnikovi ja vandeadvokaat Karl Saavo poole.
3. aprillil 2016 edastas S. Desjatnikov vastuseks kohtu 2 kirjale arve hagejale osutatud õigusteenuse kohta. Vandeadvokaat K. Saavo vaatamata kohtu korduvale pöördumisele vastust ei esitanud. Maakohus leidis, et hageja ei ole ületanud kohtu poolt määratud tähtaega, kuna maakohus kogus ise tõendid hageja õigusabikulude kohta (

§ 447lg-d 5 ja 7, § 5 lg 3).

Asjaolu, et hageja ei ole esitanud nõuetekohast menetluskulude nimekirja, ei ole aluseks, et jätta hageja menetluskulud kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Pooled ei vaidle menetluskulude suuruse ning nende põhjendatuse ja vajalikkuse üle. Maakohus luges hageja õigusabikulu 300 eurot ja kostja õigusabikulu 559 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, tegi maakohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 259 eurot (559–300). Pärast asjas põhivaidluse osas lõpplahendi jõustumist tõi hageja maakohtusse lisamiseks avaldusele arvukad lisad. Maakohus jättis tähelepanuta ja tagastas vaidlustatud määrusega hageja poolt kohtule esitatud dokumendid, mis on seotud põhivaidlusega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole võimalik enam arutleda haginõude olemuse, selle lahendamise põhimõtete ja kohtu tehtud otsustuse üle. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus (II kd, tl 191). Määruskaebuse kohaselt vormistasid hagejale dokumente juristid, kuid kviitungeid selle eest ei väljastanud. Iga dokumendi ja kohtuistungil osalemise eest maksis hageja esindajatele 100 eurot, tunnistaja ütluste diktofonile salvestamise eest 60 eurot. Hageja palub vaadata üle dokumendid tõlke eest tasumise kohta. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse lahendada põhivaidlus ning oma väidete põhivaidluse osas tõendamiseks esitas uusi tõendeid, s.o arveid-müügitšekke, mida hageja palub võtta tsiviilasja materjalide juurde. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt puudus määruskaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Kostja eeldab, et maakohus on kaebuse esitamise õigeaegsust kontrollinud. Hageja poolt
3. oktoobril 2016 esitatud määruskaebus ei vasta

§-s 662 sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Hageja poolt

1. oktoobril 2016 maakohtule esitatud avalduse sisu ei ole seotud määruskaebuseks loetud varasema avalduse sisuga, kuid erinevalt esimesest avaldusest on sellele käsikirjas kirjutatud taotlus tsiviilasjas nr 2-12-4873 tehtud määruse tühistamiseks. Maakohus ei ole määruskaebust kostjale seisukoha esitamiseks edastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 7. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et

§ 175

lg 1 kohaselt menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu 3 kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

1. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18;
2. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19;
3. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10;
4. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 11;
5. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 8;
6. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole tõendanud oma määruskaebuses esitatud väidet, et lepingulistele esindajatele tasus ta iga menetlustoimingu, s.o dokumendi koostamise või kohtuistungil osalemise eest 100 eurot. Hageja on esitanud koos määruskaebusega Keelemapp OÜ arved vene keelest eesti keelde tõlke kohta. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole hageja menetluskuludega

§ 143

p 1 mõistes, kuna arved on koostatud pärast praeguses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist. Sellise kulu hüvitamine ei ole seadusega kooskõlas ning ringkonnakohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata.

1. Vastuseks vastuväitele määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja sai vaidlustatud määruse kätte
2. septembril 2016 (II kd, tl 178), seega on määruskaebus esitatud tähtaegselt. Maakohus edastas hagejale
3. oktoobril 2016 päringu, paludes täpsustada
4. oktoobril 2016 esitatud avalduse eesmärki. Maakohus palus muuhulgas täpsustada, kas hageja soovib
5. septembri 2016 määruse tühistamist, ning kui jah, siis tuleb hagejal tasuda riigilõiv. Sellest tulenevalt esitas hageja täiendavalt
6. oktoobri 2016 avalduse. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et hageja poolt esitatud määruskaebus on ebaselge, on hageja tahe, s.o tühistada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise määrus, siiski tuvastatav ning kaebuselt on tasutud riigilõiv. Sellest tulenevalt võttis maakohus põhjendatult määruskaebuse menetlusse ning selle rahuldamata jätmisel edastas lahendamiseks ringkonnakohtule (

§ 663lg-d 1 ja 5).

Kuna määruskaebuses ei ole sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele, ei pidanud maakohus otstarbekaks küsida teise menetlusosalise seisukohta. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale esitatud määruskaebus puudutab otseselt kostja õigusi ning kostjal on õigus esitada selle suhtes oma vastuväiteid. Sellest tulenevalt nõudis ringkonnakohus kostja seisukohta määruskaebuse osas (

§ 664lg 1, § 663 lg 3).

9. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja määruskaebuses esitatud väited põhivaidluse osas ning kaebusele lisatud OÜ Poetarvete Äri arve-müügitšekid, kuna need ei puuduta määruskaebusega vaidlustatud maakohtu määruse lahendamist. Põhivaidluse osas on jõustunud lõpplahend, mida enam vaidlustada ei saa. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud arve-müügitšekid (

§ 238lg 3 p-d 3–4).

10.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4