a. Kohustada Raimond Pruunsi alluma käitumiskontrollile 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1
lg 2 p 2, 4, 8 alusel määrata Raimond Pruunsile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Määrus Raimond Pruunsi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Raimond Pruuns karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Raimond Pruuns on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-6572
MS § 238 lg 2 vähendati Raimond Pruunsile mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes karistuseks 2 aastat vangistust. Vastavalt
a otsusega ja Tartu Ringkonnakohtu 18.02.
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, mille kohaselt mõisteti Raimond Pruunsile
MS § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra, s.o kestvuseni 1 aasta 10 kuud vangistust. Muus osas, sh ka Raimond Pruunsile
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse 4 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 18.06.2014. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.07.2014 ja lõpeb 18.07.2019.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 19.01.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Raimond Pruunsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Raimond Pruunsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. Raimond Pruuns avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja tõestada, et ta suudab vabaduses seaduskuulekalt käituda. Raimond Pruuns teadvustab, et tema puhul võib riskifaktoriks vabaduses olla alkohol. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Ta on läbinud programmid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning töötab. Ka enne vanglasse sattumist 2
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Raimond Pruuns temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Raimond Pruunsi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raimond Pruuns on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Sooritatud kuriteod on olnud liigilt erinevad. Varasemalt toimepandud kuritegu oli varavastane (organiseeritud vargus), käesolev kuritegu oli isikuvastane (surma põhjustamine ettevaatamatusest). Vägivaldse käitumise põhjustajaks oli tugev alkoholijoove. Vanglakaristust kannab Raimond Pruuns esimest korda. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud vangla majandustöödel, alates 01.02.2016 töötab vangla köögis. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Raimond Pruunsi käitumine on olnud hea, käesolevalt on üks kehtiv distsiplinaarkaristus- noomitus võõra sigareti omamise eest. Karistus on määratud 27.04.2016, seega rohkem kui 10 kuud tagasi. Vabanemise korral on Raimond Pruunsil võimalus asuda elama koos ema ja tema abikaasaga viimasele kuuluvasse eramajja. Mõlemad on valmis tagama kinnipeetava ülalpidamise. Kinnipeetav ise omab põhiharidust. Kutsehariduse omandamisest oli vangistuse alguses huvitatud, kuid siis seda ei võimaldatud ja nüüd on ta sellest soovist loobunud, sest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral jääksid õpingud pooleli. Väidetavalt saab Raimond Pruuns vabanemise korral tööd reklaamifirmas, ehitusel või Soomes, kuid konkreetsed kokkulepped puuduvad. Raimond Pruunsi sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, õde ja kolm venda. Suhted lähedastega on head. Kinnipeetaval on ka 11 aastane poeg, kellega on poisi ema tõttu suhted katkenud. Kohtu hinnangul esineb Raimond Pruunsi puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Raimond Pruuns on läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi ning tema väljavaated seaduskuulekaks eluks vabaduses on head. Kohus võtab arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige seda, et kuriteo tulemusel saabunud raske tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt teadvustab kinnipeetav riskifaktoreid, mis teda kuriteo toimepanemiseni viisid ning on teinud sellest vajaliku järeldused. Oluline on seegi, et tegemist on Raimond Pruunsi esimese vanglakaristusega. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla Raimond Pruunsi puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Raimond Pruunsi edasise käitumise üle.
Arvestades ärakandmata karistusaja pikkust, peab kohus põhjendatuks allutada Raimond Pruuns
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel Raimond Pruunsile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks on kohtu arvates vajalik kohustada Raimond Pruunsi
MS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.