Obsah (5)

§ 238§ 326§ 333§ 45§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10256 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau K

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti S.

Grossbergile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva (24.07.-25.07.2016) ja eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõisteti S. Grossbergile kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust kandmise algusega 08.08.

2. Apellatsioonides taotletakse maakohtu otsuse tühistamist S. Grossbergile mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. 3.
3. Karistust kergendava asjaolu esinemise kohta märkis maakohus, et S. Grossberg palus karistuse mõistmisel arvestada tema ülestunnistust ja kahetsust. Kohtu hinnangul tunnistab S. Grossberg küll kuritegude toimepanemist, kuid üritab oma vastutust minimeerida, püüdes jätta muljet, et ta ennetas tema vastu suunatud kohe eesseisvaid ründeid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 3.
4. Kohus arvestas kuriteo karistuse määramisel S. Grossbergi poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaoludega. S. Grossberg põhjustas oma tegevusega kannatanutele füüsilist valu ja tekitas kehavigastusi. Teise episoodi puhul kasutas S. Grossberg kannatanu ründamiseks kirvest. Uuritud tõendid kinnitavad, et agressiivseks pooleks oli S. Grossberg, millega on ümber lükatud S. Grossbergi versioon tema vastu suunatud ründe tõrjumisest. Eriti ohtlikuks tuleb pidada isiku ründamist relvaga, millisega on võimalik põhjustada raskeid tagajärgi. S. Grossbergi süüd suurendab seegi, et S. Grossbergi enda sõnul, tarvitades regulaarselt antidepressante, tarvitas alkoholi, oli ära joonud paar õlut. 3.
5. Tulenevalt S. Grossbergi varasemast elukäigust ja talle varem mõistetud karistustest ning sellest, et käesoleva kuriteo esimese episoodi pani S. Grossberg toime 2016 juunikuus ja teise episoodi 2016 juulikuus, olles vabanenud viimaselt karistuselt 2016 maikuus, leidis kohus, et S. Grossberg ei ole oma varasemast elukäigust ja karistusest õigeid järeldusi teinud ega seaduskuulekale elule asunud. Kohus asus seisukohale, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud ning tingimisi karistus ei avaldaks S. Grossbergile mingit mõju. 3.
6. Arvestades kannatanute vastu suunatud rünnete asjaolusid ja S. Grossbergi iseloomustavaid andmeid, tuleb kohtu hinnangul S. Grossbergi karistada üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 238lg 2 alusel tuleb karistust vähendada 1/3 võrra ja mõista S.

Grossbergile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Kohtu hinnangul on selline karistus põhjendatud nii eri- kui ka üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

1. Süüdistatav S. Grossberg esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb kergema karistuse mõistmist ja uue kaitsja määramist. 4.
2. Arvestatud ei ole S. Grossbergi hinnangul tema puhtsüdamlikku kahetsust kahes episoodis kui kergendavat asjaolu. 4.
3. Karistus peaaegu maksimummääras (4 aastat) on apellandile arusaamatu. S. Grossberg palub karistuse vähendamist selliselt, et karistuseks määrataks näiteks 1,8 - 2 aastat vangistust ja sellest arvatakse maha lühimenetluse korral 1/3 määratud karistusest.
4. Kaitsja M. Paabumets esitas Tartu Maakohtu otsusele apellatsiooni, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 otsus S. Grossbergile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista S. Grossbergile lühem karistus. 2 5.1 Apellant leidis, et kohus oleks pidanud arvesse võtma S. Grossbergi puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt. Asjaolu, et S. Grossberg pidas toimunut enesekaitseks, ei tähenda, et tema poolt väljendatud kahetsus toimepandud teo suhtes tuleks karistuse arvestamisel kõrvale jätta. S. Grossberg ei püüa oma versiooniga juhtunust mitte vastutust minimeerida, vaid selgitada oma käitumise põhjuseid. See ei välista S. Grossbergi puhtsüdamlikku kahetsust. 5.2 Kohtu väide, et alkoholi ja antidepressantide koostarvitamine suurendab ründe ohtlikkust ning S. Grossbergi süüd, on alusetu ning põhjendamatu. 5.3 Kohus oleks pidanud jõudma järeldusele, et S. Grossbergi puhul tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja määrama S. Grossbergile kergema karistuse. Maakohtu poolt määratud 4aastane vangistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja S. Grossbergi süüle ning ka lühem karistus täidab karistuse eesmärki. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus jätab kaitsja M. Paabumetsa apellatsiooni läbi vaatamata

§ 326lg 2 p 5 alusel.

S. Grossberg on esitanud apellatsioonis selgesõnalise soovi kaitsja M. Paabumetsa apellatsioonist loobumiseks – „Veel tahan, et apellatsioonina arvestatakse vaid minu apellatsiooni.“ – „Mitte arvestada minu kaitsja esitatud apellatsiooni, kuna ma pole selle isikuga kontaktis olnud ja ei tea mis ta sinna kirjutas.“ Tulenevalt

§ 333

lg-st 4 on süüdistataval õigus loobuda kaitsja apellatsioonist, välja arvatud juhtudel, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on

§ 45lg 2 järgi kohustuslik.

Käesoleval juhul ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik eelnimetatud paragrahvi alusel, mistõttu on S. Grossbergi selgesõnaline loobumisotsustus kohtu jaoks siduv ja seetõttu jätab kohus M. Paabumetsa apellatsiooni läbi vaatamata. 7. Ringkonnakohus, hinnates S. Grossbergi apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

7.1.

§ 326

lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 7.

1. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et S. Grossberg on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised teod. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. S. Grossberg vaidlustab edasikaebuses maakohtu otsust talle mõistetud karistuse osas, taotledes lühema karistuse mõistmist. 7.3 Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu otsus karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtuniku siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga otsuses välja toodud argumentidel. Maakohus hindas KarS § 57 lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse esinemist ning leidis, et nimetatud kergendav asjaolu ei ole tuvastatav. S. Grossberg oma versioonis leidis, et tegemist oli tema vastu suunatud ründe tõrjumisega, kuid kohtu hinnangul on S. Grossbergi versioon uuritud tõenditega ümber lükatud. Seetõttu asus kohus põhjendatud seisukohale, et S. Grossberg üritab oma vastutust minimeerida. Maakohus tõi välja, et süüd suurendavaks asjaoluks on alkoholijoove olukorras, kus S. Grossberg tarvitab veel regulaarselt ka antidepressante. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu hinnang süü suurusele oleks väär, olukorras, kus isik on teo toime pannud joobeseisundis. Maakohus on selgitanud ka eripreventiivseid eesmärki silmas pidades, miks ei ole mõistetud 3 isikule tingimisi vangistust - tulenevalt S. Grossbergi varasemast korduvast karistatusest ja arvestades kannatanute vastu suunatud rünnete asjaolusid tuleb eripreventiivses mõttes mõista S. Grossbergile karistus sanktsiooni üle keskmise määra reaalse karistusena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja leiab, et S. Grossbergile mõistetud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne toimepandud tegudega.
2. Kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et S. Grossbergi esitatud apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb

§ 326lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

1. S. Grossberg esitas apellatsioonis taotluse määrata talle riigi õigusabi korras uus kaitsja. Kohus selgitab, et S. Grossbergile on juba menetleja
2. augusti 2016 määrusega määratud riigi õigusabi. Kaitseülesandeid asus täitma vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets. Vastavalt

§ 45

lg-le 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes

§ 46lõikes 1 sätestatud alustel.

Seetõttu puuduvad alused uue kaitsja määramiseks ja S. Grossbergi taotlus jääb rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau