Obsah (9)

§ 113§ 115§ 619§ 101§ 100§ 103§ 127§ 620§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2016 Tartu Tsiviilasja number

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.K. (hageja) esitas
2. septembril 2015 hagi TÜ E&V Õigusbüroo (kostja) vastu kahju 4112 euro 18 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hageja kasuks Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni
3. septembri 2014 otsusega tööandja A.N.Linde OÜ-lt välja töötasu ja põhipuhkuse hüvitis kokku 3932 eurot 18 senti. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas Harju Maakohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
4. septembri 2014 volikirjaga (I kd, tl 46) volitas hageja kostja juriste Raivo Edalat ja Jelizaveta Vassiljevat esindama enda huve sh ka tsiviilasjas nr 2-14-58014 (töövaidlusasi nr 4-1/1215). Harju Maakohus andis hageja esindajatele
5. oktoobril 2014 (I kd, tl 53–54) ja
6. novembril 2014 (I kd, tl 55) tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks. Esindaja R. Edala esitas
7. novembril 2014 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks (I kd, tl 59–60). Harju Maakohtu
8. novembri 2014 määrusega (jõustus
9. detsembril 2014) jäeti avaldus töövaidluses läbi vaatamata (I kd, tl 63–64). Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ning seega ei olnud tööandjal kohustust tasuda hagejale 3932 eurot 18 senti. Hageja esitas
10. aprillil 2015 kostjale varalise kahju hüvitamise nõude 4112 eurot 18 senti, mis koosnes töövaidluses saamata jäänud 3932 eurost 18 sendist ja esindustasust 180 eurot (I kd, tl 73–74, tõlge I kd, tl 76–77). Kostja nimetatud summat vabatahtlikult ei tasunud. Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hoolsuskohustuse sisuks on käsundisaaja kohustus täita käsund käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja varale (võlaõigusseaduse (

) § 620 lg 2). Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning kohustuse rikkumine on toonud endaga kaasa varalise kahju hagejale. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-st 5 mõeldakse kostja tegevuse all tema osanike, juristide R. Edala ja J. Vassiljeva, tegevust. 2 Asjaolu, et vaatamata kohtu selgitustele ei suutnud kostja seaduses sätestatut mõista, viitab selgelt kostja asjatundmatusele. Rahalise summa väljamõistmine töövaidluskomisjoni otsusega määratud ulatuses oleks hagejale toonud kasu, kuid kostja hagist loobumisega oli kasu saamise võimalus kaotatud. Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju ebapiisava kvaliteediga käsunduslepingu täitmisega summas 180 eurot, s.o tasu hagiavalduse koostamise ja kohtus esindamise eest, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda

§ 115lg 1 alusel.

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kahju ja viivise nõuded ei ole tõendatud. Hagiavaldusele lisatud volikiri ei ole käsundiks. Volikiri annab õigused, kuid ei kohusta teostama konkreetseid toiminguid. Hagile lisatud maksekviitungid ei kinnita asjaolu, et käsundusleping sõlmiti hageja esindamiseks Harju Maakohtus. Kuna kohtule ei ole esitatud käsunduslepingut, ei ole võimalik tuvastada kostja kohustusi hageja ees ega seda, kas kostja on võetud kohustusi rikkunud või jätnud täitmata. Harju Maakohtule esitatud hagist loobumise avaldus ei kinnita hagejale kahju tekitamist ega kostja võetud kohustuste täitmata jätmist või täitmist vastuolus hageja huvidega. Hageja ei ole tõendanud, et Harju Maakohus oleks rahuldanud hageja nõuded. Kostja tegutses heauskselt ning hagejale kahju ja menetluskulude ärahoidmise eesmärgil loobus hagimenetlusest. Hageja ise ei ole täitnud suulist käsundit, mille kohaselt ta oli kohustatud tasuma ette esindajatasu, mis hõlmas ka kostja sõidu- ja lähetusega seotud kulud Tallinnasse. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. aprilli 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4112 eurot 18 senti ning kahjuhüvitiselt viivise alates
4. aprillist 2015 kuni kohustuse kohase täitmiseni

§ 113lg-s 1 sätestatud määras.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 423 eurot 36 senti, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 123 eurot 36 senti ja lepingulise esindaja tasu 300 eurot. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 226 eurot 64 senti ning riigilõivult viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab poolte vaheline õigussuhe oma olemuselt käsunduslepingule, mille sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt on volitus kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust. Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 kohaselt õiguse teha kõiki menetlustoiminguid esindatava nimel ja jaoks. Esindatava ja esindaja sisesuhe tekib eelkõige pooltevahelise lepingu alusel. Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustab teisele isikule osutama teenuseid, käsunduslepingu tunnustele (

§ 619

). Toimikus olevate tsiviilasja nr 2-14-58014 materjalidega (I kd, tl 47–71), sh volikirjaga (I kd, tl 46) on tõendatud, et kostja osutas hagejale õigusabiteenust ja jurist R. Edala oli hageja lepinguliseks esindajaks Harju Maakohtus. Hageja oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (I kd, tl 87–88). Juriidilisest isikust käsundisaajate puhul osutavadki reaalselt teenust konkreetsed füüsilised isikud juriidilise isiku nimel. Kostja täisosanikeks on J. Vassiljeva ja R. Edala (II kd, tl 16). TsÜS § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (

§ 619

). Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda

§ 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

3 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4) (Riigikohtu 10.

juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 19). Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel

§ 620

lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi

§ 620

lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Maakohtu hinnangul oli hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014 ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks esindajat üldse olnud. Kostja tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus (II kd, tl 16). Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot 18 senti. Harju Maakohus on 20. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata ja märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas ei jõustu (I kd, tl 63). Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses kui rahuldas töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on kaotanud menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest kõrvaldanud (I kd, tl 90). Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses (I kd, tl 65–66) on esindaja tuginenud väärteomenetluse- ja kriminaalmenetluse seadustiku sätetele. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi läbivaatamata jätmist, vaid on palutud ainult määruse tühistamist osas, millega kohus on märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud ulatuses ei jõustu (I kd, tl 67). Määruskaebuse rahuldamine selliselt on õiguslikult võimatu. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab vääramatu jõu esinemine

§ 103lg 2 tähenduses.

Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kostja pole sellele tuginenud. Maakohus leidis, et esindaja menetluslikud minetused on kaasa toonud hagejale kahju, st hageja jäi ilma töövaidluskomisjonis tema kasuks väljamõistetud rahast. Nõue on arusaamatutel põhjustel esitatud väiksemas ulatuses kui töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati ning kostja on rikkunud

§-s 624 sätestatud teavitamiskohustust, mis on samuti hageja huve kahjustav. Viimast tõendab see, et hageja oli sunnitud kahel korral teabe saamiseks pöörduma kohtu poole (I kd, tl 47–48). Esindaja sellise tegevuse ja kahju vahel on olemas põhjuslik seos, kuna ilma eeltoodud ebaprofessionaalsete vigadeta oleks menetluse tulemus olnud teistsugune. Kostja ei ole kahjuhüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagist loobumine võimalik ainuüksi lepingulise esindaja tahtel ja hagiavaldusest loobumise esitamisega kohtule. Kohus lahendab loobumisavalduse teatades sellest hagejale ja selgitades loobumise õiguslikke tagajärgi ning veendudes, et hagist loobumine ei too kaasa hageja õiguste rikkumist. Harju Maakohus teatas hagejale hagist loobumise tagajärgedest ning hageja on kirjalikult kinnitanud kohtule, et on nendest õiguslikest asjaoludest teadlik (TsMS § 432). Hagist loobumise avalduse rahuldas Harju Maakohus 4 eelnevalt veendudes TsMS § 429 lg 4 ja § 432 mõtte kohaselt, et loobumine ei too kaasa hagejale tema õiguste rikkumist ega kahju. Ei ole välistatud, et hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude vale kostja vastu, kui Harju Maakohus hagist loobumise avalduse lahendamisel ei teatanud hagejale tema hagist loobumise avalduse lahendamisest ega selgitanud hagejale hagist loobumise võimalikke õiguslikke tagajärgi. Materiaalõiguse normid (ITVS § 27 lg 8) ei luba kohtul töövaidluse asjas hagist loobumise korral lahendada asja nii, et töövaidluskomisjoni otsus ei jääks kehtima. Maakohus oli
2. novembri 2015 hagist loobumise vastuvõtmise määruses ebaseaduslikult jätnud märkimata, et hagist loobumise korral jõustub töövaidluskomisjoni otsus. Hageja ei ole tõendanud, millist käsunduslepingu tingimust esindaja on rikkunud, kuna kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ei ole pooled sõlminud. Hageja poolt esitatud arved tõendavad ainult hageja poolt tasu maksmise kohustust õigusabi eest, kuid neid ei saa käsitleda käsunduslepinguna poolte vahel. Arvest ei tulene käsundiandja juhiseid ja tollase kohustust väidetavat käsundit täita Harju Maakohtus. Ka hageja poolt kostjale antud volikiri ei tõenda käsunduslepingu olemasolu. Hageja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Tuvastatud ei ole, mis on väidetavalt tekitatud kahju liik. Kuna poolte vahel puudub käsundusleping pole võimalik tugineda lepingu rikkumisest tuleneva kahju tekkimisele. Lepinguvälise võlasuhte puhul oleks hageja pidanud tõendama delikti üldkoosseisu olemasolu. Hageja hagiavaldus ei vastanud TsMS 363 nõuetele ning kohus pidi selle jätma läbi vaatamata ja tagastama selle hagejale. Asjaolu, et kohtunik võttis menetlusse vigase hagi ja tegi selle alusel ebaõige kohtuotsuse, viitab kohtu kallutatusele hageja kasuks. Hageja lepinguline esindaja on endine Viru Maakohtu kohtunik. Nimetatud asjaolu võis olla määravaks otsuse teinud kohtuniku poolt kallutatud seisukoha võtmiseks hageja kasuks ning ebaobjektiivse kohtuotsuse tegemiseks. Kohtunik on jätnud ennast taandamata, mis seab kahtluse alla kohtu erapooletuse. Hageja ei ole tõendanud, et Harju Maakohtus oleks tema nõuded rahuldanud. Keegi ei olnud hagejale garanteerinud, et ta saab Harju Maakohtult ootuspärase lahendi. Käsund on suunatud isikule teenuse osutamisele, mitte aga tulemuse saavutamisele. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-14-58014, mille otsusel põhineb hageja nõue, korduvalt kohtu tegevuse kohta vastuväiteid kohtu poolt materiaalõiguse väära tõlgendamise ja rakendamise ning menetlusõiguse normide olulise rikkumise kohta, kuid kohus jättis need vastuväited tähelepanuta. Esindaja poolt märgitud menetlus- ja materiaalõiguslike oluliste rikkumiste sisulise kõrvaldamise asemel asja menetlenud kohtunik kõrvaldas ebaseaduslikult hageja esindaja menetlusest, väites, et esindaja on asjatundmatu. Nimetatu ei vasta tegelikkusele. Maakohus on jätnud kohtuotsuse tegemise seisukohalt olulised asjaolud tuvastamata, s.o jätnud kindlaks tegemata, kas hagis esitatud nõuetel on seaduslik alus või mitte, jätnud kindlaks tegemata kahjunõude seaduslikkuse, selle suuruse määramise alused. Maakohus on ületanud pädevuse piire. Kohtuotsuses esitatud seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-14-58014 on hageja esindaja valinud vale menetlustaktika, kinnitab hagimenetluse piiride ületamist kohtuniku poolt. Hageja ei ole nõudnud, et maakohus tuvastaks hageja esindaja valitud menetlustaktika õiguspärasuse või ekslikkuse.
3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe nii osutatava teenuse (hageja esindamine kohtumenetluses) kui ka tasu (180 eurot) osas. Sellest tulenevalt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping

§ 619mõttes.

5

§ 128

lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hagist loobumise tagajärjel oli hageja kaotanud võimaluse saada kasu. Etteheited maakohtu kohtuniku ebaprofessionaalsusele ja erapoolikusele on aluseks süüteokaebuse esitamiseks KarS § 305 või 3051 järgi ning hagejal ei ole võimalik nimetatud väidetele vastata. Asjaolu, et hageja esindaja J. Sakkart on endine Viru Maakohtu kohtunik ei ole aluseks kohtuniku taandamiseks. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele faktilisele asjaolule, mis võimaldaks kohtuniku taandamist. On arusaamatu, miks kostja ei kasutanud TsMS §-is 24 sätestatud õigust esimese astme kohtumenetluses. Maakohus ei väljunud hagimenetluses pädevuse piiridest. Nõude piiride ületamisega on tegemist siis, kui kohus teeb otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439). Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude ja viivise väljamõistmise nõude. Kohus tegi otsuse üksnes antud nõuete osas, muid nõudeid otsuses ei käsitleta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. 7. Hageja nõuab kostjalt tsiviilasja menetluses hageja õiguste kaitsmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Esmalt peatub ringkonnakohus hageja ja kostja vahelisel õigussuhtel. Kostja osutab õigusabi teenust. J. Vassiljeva ja R. Edala on kostja täisosanikeks (II kd, tl 16). Hageja väitel on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille järgi pidi kostja osutama hagejale õigusabi. Leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, vastab

§-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele.

§ 619

järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja vaidleb hagejaga õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimisele vastu leides, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingut. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ja kostja vahel oli kehtiv käsundusleping. Hageja on menetluses esitanud volikirjaga volitanud kostja juriste esindama oma huve, ajama mh kõiki tsiviil- ja muid asju kõigis asutustes (I kd, tl 46). Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 kohaselt õiguse teha kõiki menetlustoiminguid esindatava nimel ja jaoks. Esindatava ja esindaja sisesuhe tekib eelkõige pooltevahelise lepingu alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et toimikus olevate tsiviilasja nr 2-14-58014 materjalidega (I kd, tl 47–71), sh volikirjaga on tõendatud, et kostja osutas hagejale õigusabiteenust ja jurist R. Edala oli hageja lepinguliseks esindajaks Harju Maakohtus. Hageja oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (I kd, tl 87–88). Õiguslikult põhjendatud ei ole kostja seisukoht, mille järgi peaks õigusteenuse osutamise leping olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 järgi. 8. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kostja olema rikkunud õigusabi osutamisega seotud lepingulist kohustust, selle tõendamise kohustus on esindataval.

§ 620

lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi

1. lõike järgi peab 6 käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile seda, et ta on magistrikraadiga jurist, töötanud Narva kohtumaja konsultandina ning õppejõuna kõrgemas õppeasutuses õigusteaduse erialal. Samuti on esindaja olnud õppejõuks tegutsevatele kohtunikele (sh otsuse teinud kohtunikule) ja praktiseerivatele juristidele ning riigiametnikele. Maakohus on õigesti leidnud, et isikud, kes esitlevad end asjatundjatena ja osutavad õigusbüroos õigusteenust, peaksid osutama õigusabi kvaliteetselt ning nende kutseoskused ja kvalifikatsioon peavad võimaldama osutada õigusabi piisavalt heal tasemel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kostja on lepingust tulenevat hoolsuskohustust rikkunud, hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014 oli ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks esindajat üldse olnud. Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot 18 senti. Harju Maakohus on
2. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 2 järgi ei jõustu töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas (I kd, tl 63). Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses kui rahuldas töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on kaotanud menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest kõrvaldanud (I kd, tl 90). Kostja on menetluses väitnud, et töövaidluskomisjoni otsus on põhjalik, põhjendatud ja seaduslik (II kd, tl 36). Olles veendumusel töövaidluskomisjoni otsuse õigsuses, on hagist loobumine otseselt hageja huve kahjustav tegevus. Ka apellatsioonkaebuse põhjal on näha, et kostja ei ole aru saanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) sätestatust. Kostja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et hageja ei ole tõendanud, et hagimenetluses Harju Maakohtus oleks tema ootuspäraseid nõudeid rahuldatud teisiti kui töövaidluskomisjon. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu ITVS § 24 lg-le 4, mille kohaselt võib juhul, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Seega oli kostja tsiviilasjas nr 2-14-58014 hageja esindaja. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et määruskaebuses ja vastuväites (I kd, tl 68, 69) on esindaja viidanud ITVS § 27 lg-le 8, kuid ITVS §-s 27 lg-t 8 ei ole. ITVS § 24 lg 8 annab küll kohtule avalduse esitanud isikule (antud juhul tööandjale) õiguse avaldusest loobuda, kuid mitte isikule kes pöördus töövaidluskomisjoni (töötaja, hageja). Lisaks ei saa TsMS § 429 lg 1 alusel loobuda hagist, mida kohus ei ole menetlusse võtnud. Sellise hagi saab tagasi võtta TsMS § 424 lg 1 alusel. Tööandja avaldusest loobumise korral oleks jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.
3. Hageja väitel on talle tekkinud kostja lepingu rikkumisega kahju. Tekkinud kahju peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et kostja kohustuse rikkumine on hagejale kaasa toonud kahju, hageja jäi ilma talle töövaidluskomisjoni otsusega tema kasuks välja mõistetud rahast.
4. Kostja peab õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitama, kui rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose eelduseks on see, et õigusabi lepingu kohase täitmise korral ei oleks kahju tekkinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et nõuetekohase hagiavalduse esitamisel ning menetluse lõpetamise taotluse esitamata jätmisel ei oleks hagi jäetud läbi vaatamata ja piisava tõenäosusega oleks hageja saanud raha vähemalt samas, või sellesarnases 7 ulatuses, kui töövaidluskomisjonis. Ka kostja on ise menetluses leidnud, et töövaidluskomisjoni otsus oli õige. 11. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hagejale on tekkinud või tekib kahju õigusabiteenuse osutamisega, on see kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2) ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (

§ 127lg 3).

Õigusabi teenuse osutaja peab olema teadlik sellest, et tema mittekohase kohustuste täitmise tagajärjel võib esindavale tekkida varaline kahju. Arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, oli võimaliku kahju suurus (hageja rahaline nõue) kostjale teada.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ning ei ole jätnud asjas otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitamata. Kostja apellatsioonkaebuse väited kohtuniku kallutatuse suhtes ei ole põhjendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et ta oleks menetluses ise nõudnud TsMS § 24 lg 1 alusel kohtuniku taandamist.
2. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamise osas, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus jätab kostja vastuväited hageja maakohtus kantud menetluskuludele tähelepanuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on olnud lepingulise esindaja kulu 200 eurot kostja apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastu koostamise eest. Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus. Hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja. Seega ei ole asjakohane kostja vastuväide, et hageja ei ole esitanud kulude kadmist tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama ning kohus jätab kostja taotluse nõuda hagejalt välja kulude kandmist tõendavad dokumendid rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 alusel nimetatud kulu tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistlik. Vastavalt hageja taotlusele mõistab ringkonnakohus väljamõistetud menetluskuludelt välja ka viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8