KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3205 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kar

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. augusti 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Jana Bogatõrjova kaitsja advokaat Heiki Kuningas Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Jana Bogatõrjova Süüdistatav Isikukood: 47909262736; elukoht XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend: vahistamine alates 18.12.2015, kinni peetud 16.12.2015 Süüdistatava kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON
5. Tartu Maakohtu
6. augusti 2016 otsus jätta muutmata. Jana Bogatõrjova kaitsja advokaat Heiki Kuninga apellatsioon jätta rahuldamata. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt maksta Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kasuks välja 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot, advokaat Heiki Kuninga poolt apellatsioonimenetluses Jana Bogatõrjovale õigusabi osutamise eest. Jana Bogatõrjovalt mõista välja 216 eurot Eesti Vabariigi kasuks advokaadile makstava tasu katteks. Õigusabi tuleb tasuda
7. päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord: kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult
8. päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Tartu Maakohus arutas Jana Bogatõrjovale KarS §

§ 113

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 16.12.2015 kella 19.15-19.30 vahelisel ajal XXX asuvas korteris tapmise eesmärgil lõi korduvalt tugevajõuliselt kirvega (massiivse terava servaga ese) voodis lamavat (magavat) I.Z. it pea (näo vasaku poole) ja ülakeha piirkonda, tekitas tahtlikult kannatanule järgmised vigastused: alalõualuukeha killunenud nihkega murd vasakul,

1. hamba vigastus, ülalõualuu alveolaarjätke murd vasakul 22.-
2. hambapiirkonnas, vasaku põskkoopa kõikide seinte murrud, vasaku silmakoopa põhja ning mediaalse ja lateraalse seina murrud, vasaku sarnakaare nihkega murd, vasaku oimuluusarnaluu õmbluse nihe, ninaluude murrud, ninavaheseina murd,
3. hambajuure murd, vasakul oimuluu tikkeljätke murd, ülalõualuu alveolaarjätke murd paremal
4. hamba projektsioonis, parema põskkoopa eesmise, välimise ja mediaalse seina nihketa murd, pehmete kudede turse ja verevalum näol vasakul pool, vasakul 5.-
5. roide murd eesmisel kaenlajoonel, vasaku silmaümbruse verevalum, lõikehaavad vasakul alalõualuu servapiirkonnas, põsepiirkonnas ning vasaku silmakoopa all, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, kuid tegu jäi lõpule viimata ja tagajärg (surm) jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel (õigeaegne meditsiiniline abi). 1.1 19.08.2016 otsusega tunnistas maakohus J. Bogatõrjova KarS §

§ 113lg 1 järgi süüdi ja karistas teda 8 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise algust luges Kar

S § 68 alusel alates 16.12.2015. 1.2 Kohus põhjendas J. Bogatõrjova süüditunnistamist KarS §

§ 113lg 1 järgi järgmiselt.

Maakohus tuvastas vastuvaidlemist leidmata, et J. Bobatõrjova tuli

1. aasta lõpus elama XXX oma ema T.B. ja kasuisa I.Z. i juurde, kus elas ka tema vend J.G. . Kõik loetletud isikud tarvitasid sageli koos alkoholi. 16.12.2015 vaatasid I.Z. , T.B. ja J. Bogatõrjova koos elutoas televiisorit ning tarvitasid viina. Seda juba mitmendat päeva järjest. Süüdistatava ja kannatanu vahel leidis aset konflikt. Ajal, mil I.Z. oli uinunud (T.B. oli läinud tualettruumi ja J.G. oli oma toas), tõi J. Bogatõrjova köögist kirve ning lõi sellega voodis lamavat I.Z. it vähemalt neljal korral näo piirkonda (löökide arvu tõendavad kohtuarst-ekspert I.D. i ütlused). Oma tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid eluohtliku tervisekahjustuse. Surm jäi saabumata meditsiinilise abi saamise tõttu. Järgmiseks leidis kohus, et J. Bogatõrjova pani I.Z. i tapmise katse toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Siinjuures arvestas kohus ennekõike välist teopilti - löökide arvu, vahendit ja löömise piirkonda. Ainuüksi teo tehioludest järelduvalt pidi J. Bogatõrjova vähemalt võimalikuks pidama, et lüües korduvalt oma kasuisa kirvega pea, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib I.Z. surra. Kuna J. Bogatõrjova selliselt käitus, pidi ta vähemalt möönma, et kasuisa surm võib saabuda. Seda, et süüdistatav pidas võimalikuks kasuisa surma saabumist, kinnitavad ka tema enda ütlused. J. Bogatõrjova on teadlik ja aru saanud, et kui lüüa kirvega inimesele pähe, siis võib inimene ära surra. Lisaks on tuvastatud, et süüdistatav oli omalt poolt teinud kõik selleks, et I.Z. i surm saabuks. Surm jäi saabumata üksnes seetõttu, et kannatanule tagati õigeaegne meditsiiniline abi. Maakohus asus seega seisukohale, et J. Bogatõrjova tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 § 113 lg 1 järgi. Tulenevalt kohtuarst-ekspert I.D. i ütlustest pidas kohus vaid vajalikuks jätta süüdistusest välja J. Bogatõrjova poolt I.Z. i löömine ülakeha piirkonda ning temale vasakul 5.-
2. roide murru põhjustamine. 1.3 Kuriteo ümberkvalifitseerimise KarS §

§ 115järgi, nagu taotles kaitsja, välistas kohus järgmistel motiividel.

Esmalt osundas kohus Riigikohtu praktikale (lahendid nr 3-1-1-1-15, 3-1-1-10-13, 3-1-1-86-04), kus on selgitatud, et KarS §-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, mille kohaselt tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Sellest tulenevalt 2 tuleb ka käesoleval juhul anda kohtul hinnang kannatanu käitumisele. KarS § 115 kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Edasi märkis kohus, et kogutud tõenditest ei tulene, et 16.12.2015 õhtul oleks I.Z. käitunud süüdistatava või tema ema suhtes õigusvastaselt. Kannatanu, tunnistaja ja J. Bogatõrjova ütlustest järeldub, et 16.12.2015 õhtul leidis aset konflikt, kuid süüdistatava tunnistusest selguvalt oli tüli algatajaks pigem tema (tegi etteheiteid kannatanule). Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et kannatanu oleks käitunud süüdistatava või T.B. suhtes vägivaldselt. Samuti ei tulene tõenditest, et kannatanu oleks nimetatud isikuid solvanud. Tõepoolest nähtub tõenditest, et J. Bogatõrjova tervislik seisund ei ole hea ja see on tingitud peamiselt alkoholi tarvitamise vajadusest, soovist ja harjumusest ning ta on oma varasemas elus pidanud taluma vägivalda ja konflikte, mis teda häirivad ja mida ta enam ei talu. Kohus pidas usutavaks, et ka 16.12.2015 tundis J. Bogatõrjova end häirituna järjekordsest konfliktist ja soovis selle lõpetamist. Kohus märkis veel, et tõenditest järelduvalt võis süüdistatavat häirivaks ja teo toimepanemise käivitanud faktoriks olla ka tema ema ja I.Z. i pidev tülitsemine. Seda on J. Bogtõrjova avaldanud 27.11.2015 kõnes Häirekeskusele ja seda on ta selgitanud ka kohtuistungil – teda ärritavad tülid ja konfliktid. Eeltoodut arvestades ei kinnita tõendid aga, et J. Bogatõrjova viha oli tekkinud kannatanu solvangute või vägivaldse käitumise pärast. Seega ei olnud tema reageering I.Z. i suhtes tingitud kannatanupoolsest käitumisest. Kohtu hinnangul ei kinnita tõendid sedagi, et J. Bogatõrjoval oli 16.12.2015 õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Süüdistatav oli häiritud konfliktist I.Z. iga. Võttes arvesse fakti, et kannatanu jõudis uinuda ja J.G. ütluste järgi oli mõnda aega vaikus (ta pani telekat kõvemaks), jäi tüli ja teo toimepanemise vahele piisav ajavahemik. J. Bogatõrjova käitumine oli läbimõeldud – võttis kirve köögist (alkoholi tarvitamine ja tüli olid aset leidnud elutoas), läks sellega elutuppa ajal, kui tema ema oli tualettruumis, ja ründas elutoa voodis magavat I.Z. it. Oluline on seegi, et ka varasemalt on J. Bogatõrjoval olnud soov ja tahe kannatanut rünnata, s.o 27.11.

1. Nimetatud kuupäeval tehtud kõnest Häirekeskusesse järeldub, et süüdistatav oli küll ilmselgelt alkoholijoobes, aga rahulik ja adekvaatne. Häirekeskuse kõnest nähtuvalt loobus ta teoplaanist koheselt, kui tüli oli maha rahunenud. J. Bogatõrjova käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud samuti adekvaatne. Ta palus oma vennal J.G. l kutsuda kiirabi, ta ise vahetult suhtles Häirekeskuse töötajaga ja selgitas omapoolse verisooni toimunust. Kahtlematult tuleb aga arvestada sedagi, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal raskes alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,45 mg/l kohta). Sedavõrd raske joobeseisundi tõttu on mõistetav, miks J. Bogatõrjoval sellest või varasemast õhtust on mälulüngad. Eksperdiarvamuse kohaselt esines süüdistataval 16.12.2015 äge alkoholiintoksikatsioon. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
2. J. Bogatõrjova kaitsja Heiki Kuningas taotleb Tartu Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista tema kaitsealune süüdi KarS § 115 järgi ning lugeda tema karistuseks vahi all oldud aeg. Advokaat, põhjendades oma taotlust, nimetas ära RKKKo nr 3-1-1-10-13 p-s 10.2 väljendatud seisukoha, et kui kannatanu on kuude või aastate vältel loonud süüdlase jaoks püsiva solvangute ja vägivalla fooni, võib see pigem soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne – iseenesest juba tavapäraseks muutunud – kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlase emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab Kars §-s 115 nimetatud eriseisundi tunnustele. Apellandi arvates on solvangute ja vägivalla foon arvestatav ka juhul, kui varasemad sarnased juhtumid on põhjustatud teiste isikute poolt. Selle aspekti on maakohus jätnud tähelepanuta ning seetõttu süüdistatava käitumisele ebaõige hinnangu andnud. Antud kaasuses tuleks kaitsja arvates arvestada süüdistatava isikut ning tema käitumist ja elu mõjutanud asjaolusid. J. Bogatõrjova on pika 3 aja jooksul talunud erinevat vägivalda ja turvatunde puudumist. Seda ei saa jätta tähelepanuta vaid seetõttu, et seda ei ole põhjustanud ainult kannatanu. Igasugune sarnase sisuga elamuste põhjustamine ükskõik kelle poolt jätab oma jälje ja seega on täiesti võimalik, et viimane selline sündmus on viimaseks tilgaks kannatuste karikas, mis viib vägivallateoni viimase kannatanu suhtes. Inimene, kes on aastaid pidanud tajuma vaimset vägivalda ja pinget, muutub aina tundlikumaks. Sellisel juhul võib ka pisiasi endast välja viia ja tekitada erilise emotsionaalse seisundi. Maakohus ongi tuvastanud, et süüdistatav oli asetleidnud konfliktist häiritud, ta soovis selle lõpetamist ja ei talunud konflikte just seetõttu, et oli seda varasemalt kogenud. Kaitsja toob eraldi veel välja, et tüli süüdistatava ja kannatanu vahel oli ajendatud viimase osavõtmatusest majapidamistöödes, räägiti vene keeles ning kuigi konflikti osapooled ei suuda öeldud väljendeid meenutada, ei tähenda see, et neid ei kasutatud. Siinjuures on üldteada vene keeles erinevate ebaviisakate väljendite rohkus. Kohtuotsuses ei kajastu, millest lähtudes välistas kohus solvavate väljendite kasutamise. Siit järeldub, et konflikti osalised võisid kasutada solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, millised võisid süüdistatavat solvata. Lähtudes elulise usutavuse põhimõttest on selline olukord tõenäoline, arvestades vene keele eripära ja asjaosaliste seisundit. Seega võib väita, et juba konflikti toimumine viitab solvangutele ja sellest johtuvalt on tõenäoline selliste solvangute ütlemine kannatanu poolt süüdistatavale. Kaitsja ei nõustu kohtuga ka selles, nagu ei oleks J. Bogatõrjova 16.12.2015 õhtul olnud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Antud juhul ei ole millegagi kummutatud asjaolu, et kannatanu süüdistatavat solvas. Solvang vihastab selle adressaati ja tekitab negatiivseid emotsioone. Eriti on see võimalik olukorras, kus asjaosalised on joobes. Samuti on maakohus tuvastanud, et süüdistatav oli juba 27.11.2015 viidud seisundisse, kus kannatanu löömine olnuks võimalik. Sarnaste negatiivsete kogemuste korduv tajumine tekitab nn kumulatiivse afekti. Korduvate sündmuste korral ei peagi viimasel juhul, s.o afekti toimimisel, eelnema raskem või tõsisem solvang, konflikt. Piisab ka pisiasjadest, mis inimese endast välja viivad. Ka võib asjaolu, et süüdistatav on pika aja jooksul vägivalda ja ebaturvalist keskkonda talunud, soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne, iseenesest juba tavapäraseks muutunud kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlases emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele. Kaitsja leiab ka, et J. Bogatõrjova tegu ei olnud läbi mõeldud ega planeeritud. Olukorras, kus kannatanu löömise põhjustasid tüli ja sellest tekkinud ärritus, ei saa rääkida tegevuse planeeritusest. I.Z. i löömine toimus ajendatult asetleidnud konfliktist ja alkoholijoobest olukorras, kus süüdistatav oli ärritunud. Samuti ei viita J. Bogatõrjova teo läbimõeldusele asjaolu, et süüdistatava käitumine vahetult pärast kuriteo toimepanemist on olnud adekvaatne (nagu leidis maakohus). Selle kohta on RKKKo nr 3-1-1-10-13 p-s 10.4 öeldud, et hingelise erutuse seisundile on iseloomulik selle tekkimine äkki ja kadumine suhteliselt kiiresti. Öeldakse, et pigem ebatavaliseks võiks pidada võimalust, kus väidetav erutusseisund, juhul kui see kannatanu solvangute tõttu tekkis, kestis edasi veel ka siis, kui politsei oli sündmuskohale jõudnud. Ülaltoodu tähendab seda, et erutusseisund ei ole pikaaegne ja seega on igati normaalne, kui süüdistatav peale juhtunut adekvaatne oli. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, samuti apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning edasikaebus jääb täielikult edutuks. Nimelt on esimene kohtuaste tõendite hindamisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ning õiguslikult veatu on ka faktilistele asjaoludele antud materiaalõiguslik hinnang.
4. Kohe olgu ära märgitud seegi, et maakohtu otsuses on põhjalikult ja kohtu siseveendumuse kujunemist jälgitavalt juba vastatud kõigile kesksetele kaitseargumentidele, mida apellatsioonis lihtsalt korratakse. Ehk siis vaidlustatud kohtuotsuse seisukohtadele ringkonnakohtul sisulisest 4 küljest midagi uut ning põhimõttelist lisada lihtsalt ei ole. Sellises olukorras rakenduv KrMS § 342 lg 3 p 1 annabki apellatsioonikohtule võimaluse esimese astme kohtu põhjenduste täies mahus kordamata jätmiseks (vt siinkohal ka RKKK0-d 3-1-1-23-11 p 18, 3-1-1-92-11 p 15.1). Edasikaebuse väidetele vastuseks märgib kohtukolleegium üksnes järgnevat.
5. Apellatsioonimenetluses üles jäänud küsimus seisneb selles, kas J. Bogatõrjova pani toime temale süüks arvatud tahtliku tapmise katse või provotseeritud tapmise katse. Viimasele, s.o apellandi soovitavale seisukohale asumine tooks kaasa J. Bogatõrjova kuriteo kvalifitseerimise priviligeeritud koosseisuna KarS §

§ 115järgi.

Saagu aga siinkohal kohe ära märgitud, et edasikaebuses soovitud järelduse tegemiseks ringkonnakohus võimalust ei näe, s.o kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et kohtulikult arutamisel uuritud tõendid provotseeritud tapmise katset käsitlevat kaitseversiooni ei kinnita.

1. Nimelt tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul kõigepealt tähele panna, et KarS § 115 näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Ehk siis selle süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu ning tapmine ongi n-ö reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Teisisõnu öelduna peab provokatsiooni ja erutusseisundi vahel valitsema põhjuslik seos – kannatanu kutsub provotseeriva teoga esile tagajärje, s.o oma surma. Küll ei tulene seadusest, et süüdistatava erutusseisund peaks tekkima vahetult peale provokatsiooni ning et see peaks seisnema ühes konkreetses teos. Provokatsioon võib olla pikaajaline või süstemaatiline, seda tuleb hinnata võimalikest üksikutest vägivalla- või solvamistegudest koosneva tervikteona (vt RKKKo 3-1-1-10-13, p 8).
2. Eelmärgitud põhitõdesid arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kannatanu poolsest provokatiivsest tegevusest käesoleval juhul rääkida ei saa. Sellisele seisukohale asudes on juba esimene kohtuaste õigesti ära nimetanud, et konflikt J. Bogatõrjova ja I.Z. i vahel tekkis ühise ja päevi kestnud alkoholi võtmise käigus just süüdistatava enda n-ö eestvedamisel, s.o ta hakkas tegema kannatanule etteheiteid, et viimane lesib, vahib telekat ja kodus midagi ei tee (süüdistatava tunnistus tl 158 pöördel). Veel on J. Bogatõrjova samas andnud ütlusi, mille kohaselt ütles I.Z. talle vastu, et mida temagi teeb. Nii läks tüli edasi ning öeldud sõnu ta ei mäleta. Kannatanu omalt poolt ei suuda meenutada, et tal sel õhtul J. Bogatõrjovaga mingi sõnavahetus üldse oleks olnud, kuid ta ka ei välista seda. Tema arvates oli tavaline viinavõtmine (tl 154). J.G. , kes sündmust pealt ei näinud, kuna mängis teises toas Playstationi mänge, on kuulnud elutoast venekeelset rääkimist ja karjumist. Sõnadest ta aru ei saanud (tl 156). T.B. , kes kõnealuse õhtu sündmustes selgusele jõudmisel veel ainsana kaasa aidata saaks, on kasutanud õigust oma tütre vastu ütlusi mitte anda (tl-d 156-157). 7.1 Eelkirjeldatud asjaoludel on esimene kohtuaste teinud seega ainuõige järelduse, et kannatanu oma selle õhtu käitumisega J. Bogatõrjovale ründeks mingitki põhjust ei andnud, s.o põhjuseks ei saa pidada majapidamistööde tegemist/tegemata jätmise pinnalt tekkinud vaidlust. Vastupidiseks seisukohaks ei loo alust kaitsja seegi väide, et kuivõrd venekeelsete erinevate solvavate ja ebatsensuursete väljendite rohkus on üldteada, siis võisid konfliktiosapooled neid kasutada ning süüdistatav võis end solvatuna tunda, s.o solvangute ütlemine kannatanu poolt J. Bogatõrjovale on justkui tõenäoline. Nimelt hindab ringkonnakohus sellise kaitseargumendi täielikult paljasõnaliseks. I.Z. i ja J. Bogatõrjova vahel aset leidnud konflikti ei saa sisustada keeles esinevate negatiivse temaatikaga väljendite rohkuse pinnalt tuletatavate oletuste ja tõenäosusega, vaid lähtuma peab tuvastatud faktilistest asjaoludest. Nendest tõsiste solvangute esitamist aga ei nähtu. 7.2 Samuti ei selgu kohtuistungil uuritud tõenditest sedagi, et I.Z. oleks süüdistatava vastu vägivaldne olnud varem või teda pika aja vältel ja süstemaatiliselt solvanud või halvustanud. Vastupidi, I.Z. oli olnud nõus J. Bogatõrjova elama tulemisega tema ja T.B. juurde (see toimus umbes 2 kuud enne kuriteosündmust) ning ta on kohtuistungil leidnud sedagi, et süüdistatav võiks 5 vabadusse jääda ning taas tema ja T.B. juurde elama tulla. Kõlas ka lause, et kodus on J. Bogatõrjoval parem. Varasemaid tülisid süüdistatavaga kannatanu ka meenutada ei suutnud (tl 154 jj). Isegi süüdistatav ise on öelnud, et I.Z. iga olid tal suhted head, vaid alkoholijoobes olles oli nende vahel korra ka varem konflikt olnud, s.o novembris
3. Füüsiliselt kannatanu J. Bõgatõrjova väitel teda kunagi rünnanud ei ole (tl-d 157, 159). 7.3 Ringkonnakohus märgib siinkohal veel, et apellatsioonis ei leitagi, nagu oleks I.Z. süüdistatavat varasemalt kas füüsiliselt või sõnades rünnanud. Küll on kaitsja seisukohal, et käesoleval juhul annavad aluse lugeda tapmise katse toimepanduks provotseeritult J. Bogatõrjova varasem elukäik, teave temale teiste isikute poolt (s.o mitte kannatanu poolt) minevikus osaks saanud vägivallast ja turvatunde puudumisest. Kriminaalkolleegium advokaadiga aga ei nõustu, vaid leiab, et J. Bogatõrjova kuriteo provotseeritust ei saa sisustada väljapoole tema ja kannatanu suhteid jäävate inimsuhete ega süüdistatava eluraskustega. Nagu ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 6 juba märkis, on KrMS § 115 kohaldamise, s.o priviligeerimise alus, eelkõige asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase kuriteoni viinud, teda selleks provotseerinud. Ehk siis just seetõttu ongi süüdlase viha ja vasturünnak teatud määral n-ö õigustatud, inimlikult mõistetav. 7.4 Veel on apellatsioonis viidatud sellelegi, et J. Bogatõrjova ründe aitas esile kutsuda ka häiritus tema ema T.B. ja I.Z. i vahel pidevalt toimunud tülidest. Samas ei selgu aga süüdistatava, J.G. ega kannatanu ütlustest, et 16.12.2015 mingitki riidu või vaidlust elukaaslaste vahel oleks olnud. Ehk siis kannatanu ei käitunud sel õhtul kuidagi õigusvastaselt ka T.B. suhtes. 7.5 Kokkuvõtvalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad tõendid mis võimaldaksid väita, nagu olnuks kannatanu ründamine ajendatud tema enda õigusvastasest käitumisest.
4. Järgmiseks hindab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu seisukoha selleski, et käesoleval juhul ei ole sedastatav ka KarS § 115 objektiivse koosseisu täitmiseks vajalik eriline isikutunnus, s.o süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Kolleegiumi hinnangul on esimene kohtuaste siin põhjalikult vaaginud nii J. Bogatõrjova teoeelset, teoaegset kui ka teo toimepanemisele järgnenud käitumist, samuti käsitlenud kannatanu ja süüdistatava omavahelisi suhteid. Asjakohaselt on kohus arvesse võtnud sedagi, kuidas on J. Bogatõrjova käitunud varasemalt, s.o novembris 2015 I.Z. iga aset leidnud konflikti raames. Selliselt on esimese astme kohus õigesti leidnud, et kaitseversioonile, nagu oleks süüdistatav talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis, kohtumaterjalidest tuge ei leia. 8.1 Kõigepealt räägib sellise apellandi soovitud versiooni jaatamise võimalusele vastu maakohtu nimetatud asjaolu, et J. Bogatõrjova ja I.Z. i sõnavahetuse ning süüdistatava ründe vahele jäi mõningane ajavahemik. Nimelt jõudis kannatanu voodisse pikali heita ja magama jääda. Ka oma toas olnud tunnistaja J.G. on öelnud, et elutoas oli mõnda aega vaikus ja ta pani teleka kõvemaks (tl 156). Ehk siis tähelepanuväärne on, et J. Bogatõrjova poolt I.Z. i löömine kirvega ei toimunud nendevahelise konflikti käigus, vaid alles selle lõppemise järel, mil kannatanu juba magas. Samuti on oluline tähele panna sedagi, et köögist kirve toomiseks ja I.Z. i ründamiseks kasutas süüdistatav hetke, mil tema ema oli läinud tualettruumi. Selline kaalutletud käitumine ei viita J. Bogatõrjova toimimisele äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis, s.o tema reaktsiooni n-ö automaatsusest või plahvatuslikust tegutsemist mingeidki märke ei ole. Samuti on ta igati mõtteselgelt toiminud, kui palus oma vennal J.G. l kutsuda kiirabi, suhelnud Häirekeskuse töötajatega ise ning esitanud ka oma variandi toimunust, s.o: „Keegi tuli ja lõi teda (kasuisa), ma ei tea kes.“ Tõsi, viimase seiga pinnalt üksinda ei saa ehk tõesti tõsikindlalt eitada J. Bogatõrjoval KarS § 115 sisustamiseks vajaliku erutusseisundi esinemist, kuid koos teiste tõenditega see tema tegevuse kaalutletusele kindlasti viitab. 8.2 Veel on maakohus õigesti omistanud tähenduse sellele, et J. Bogatõrjova oli ka vaid vähem kui kuu enne seda, s.o 27.11.2015, Häirekeskusele tehtud kõnes väljendanud soovi I.Z. ile kirvega pea 6 piirkonda lüüa, kuna oli häiritud tema ema ja kasuisa vahel toimunud tülist (patrullileht tl 34-35 ja asitõendi vaatlusprotokoll tl 36-39). Ehk siis mõte kannatanut sellisel viisil rünnata (tapmissoov) ei tekkinud süüdistataval 16.12.2015 õhtul, vaid ta oli sellele mõelnud ja seda avaldanud ka varasemalt. 8.3 Ringkonnakohus peab vajalikuks siinkohal juurde märkida sedagi, et kuigi süüdistatava ja kannatanu vahel toimus kõnealusel õhtul konflikt, oli selle sisuks (s.o niipalju kui J. Bogatõrjova ise mäletab) poolte vastastikune etteheide koduste majapidamistööde tegemata jätmisest. Ehk siis kolleegium ei pea võimalikuks, et selline teineteisele tegemata tööde n-ö nina alla hõõrumine sai esile kutsuda tugeva hingelise erutuse seisundi KarS § 115 tähenduses. Nagu apellatsioonikohus eelnevalt juba sedastas, mingite raskete solvangute välja ütlemist kummaltki poolt, veel vähem I.Z. ist lähtunud vägivalda, 16.12.2015 ei esinenud. Pigem oli J. Bogatõrjova äge reaktsioon mõjutatud temal esinenud alkoholijoobest ning sellest tingitult oli häiritud tema võime hoida enda agressiooni kontrolli all. Nimelt oli süüdistataval kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt sõltuvus alkoholist ja kuriteosündmuse ajal esines tal äge alkoholiintoksikatsioon (tl 79-82). 8.4 Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et 16.12.215 õhtul J. Bogatõrjoval äkki tekkinud hingelise erutuse seisundist rääkida ei saa. Kaheldamatult võis ta (vägivaldselt) tegutseda aset leidnud konfliktist ning I.Z. i ja T.B. varem toimunud tülidest häirituna, samuti ka alkoholijoobest mõjustatuna, kuid väga raske (või isegi võimatu) ongi ette kujutada isikuvastast kuritegu, mille puhul selle toimepanija ei oleks teatava emotsionaalse pinge seisundis (nt vaen, kättemaks, viha, suguiha). Õiguslikku tähendust sellisel hingeseisundil aga ei ole, kuivõrd tuleb eeldada, et inimene suudab oma emotsioonidest mõjutatud käitumisreaktsiooni kontrollida õigusnormidega vastuollu minemata.
5. Viimasena lahendab ringkonnakohus kaitsja H. Kuninga taotluse temale riigi õigusabi tasu suuruse ja ulatuse kindlaksmääramiseks ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused. 9.1 Apellatsioonile lisatud taotluse kohaselt kulus advokaadil maakohtu otsuse analüüsimisele 1 tund ja apellatsiooni koostamisele 3 tundi 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus küsitud summas on põhjendatud ning vastavuses ka kaitsjatasu kindlaksmääramist reguleeriva ministri määrusega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (määruse § 1 lg-d 6, 10 ja § 6 lg 3). Tulenevalt KrMS § 185 lg-st 2 jääb menetluskulu 216 eurot süüdistatava kanda, sest apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Kulude tasumata jätmisel saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega kaasnevate kulude hüvitamise kohustus. 9.2 Apellatsioonimenetluse tulemusi resümeerides märgib ringkonnakohus veel vaid niipalju, et jätab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1-st juhindudes muutmata ning esitatud edasikaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus 7