Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks 16. märts 2016, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-14-53198 Haldusasi K.P.u ka

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) väljastas 22.02.2013 projekteerimistingimused nr PT 156310 (edaspidi ka PT) L.Koidula tn 23 hoone lasteaiaks rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks. 2. K.P. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimuste tühistamiseks (haldusasi nr 3-13-1844). Tallinna Halduskohtu 16.09.2014 otsusega jättis kohus kaebuse rahuldamata. K.P. vaidlustas nimetatud kohtuotsuse Tallinna Ringkonnakohtus, kes jättis oma 12.03.2015 otsusega K.P.u apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastav otsus on jõustunud. 3. TLPA väljastas 30.09.2014 ehitusloa nr 74394, millega anti Koidula tn 23 kinnistule ehitusluba Koidula lasteaia rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vastavalt projektile nr T-IKT-X/01/13.05.2014 (tl 23, I kd). 4. 15.12.2014 esitas K.P. Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 30.09.2014 ehitusloa nr 74394 tühistamiseks. 5. 27.01.2015 määrusega võttis kohus K.P.u kaebuse menetlusse. 24.11.2015 määrusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 6. Kaebaja palub tühistada TLPA 30.09.2014 ehitusluba nr 74394 alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusloa kui haldusakti tühistamise toob kaasa tõik, et vastustaja on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, haldusakt ei ole ei formaalselt ega sisuliselt õiguspärane, kuna rikutud on menetlusosaliste (kolmandate isikute) informeerimise ja kaasamise nõuet ning õiguspärast ootust, haldusakt on jäetud täielikult põhjendamata ning haldusorgan ei ole kasutanud diskretsiooni. Ehitustegevuse elluviimine rikub tugevalt kaebuse esitaja omandiõigust. Lisaks on rikutud menetluses avalikkuse põhimõtet ning samuti on vastustaja rikkunud ehitusloa väljaandmisel materiaalõigusnorme. 6.1.1. Kaebaja selgitab, et tema (korteriomaniku) kinnistu (Mäekalda 10b) piirneb projekteeritava kinnistuga. Mõne meetri kaugusele Mäekalda 10b hoone seinast kavatsetakse rajada laste mänguväljakud senise kõrghaljastusega looduskauni pargi asemele, samuti rajatakse kaebuse esitaja kinnistuga piirnevale kinnistule uusehitis. Eeltoodu muudab kaebuse esitaja seniseid elamistingimusi ning elukorraldust oluliselt. Haldusorganile pidi olema selge, et projekteeritava kinnistuga piirnevate kinnistute omanikud ja elanikud, k.a. kaebuse esitaja, on menetluses puudutatud isikud, eskiisprojektile lisatud plaanidelt nähtub selgelt, et Mäekalda 10a ja 10b kinnistute kõrvalt eemaldatakse seal seni olnud kõrghaljastus ning sinna rajatakse uusehitis ja mänguväljakud, samuti suletakse seni avalikuks kasutamiseks mõeldud park. Kinnistul asuv hetkel lasteasutuseks sobimatu hoone, mida ei ole aastaid kasutatud, muudetakse 6-rühmaliseks lasteaiaks. Kõik eeltoodu mõjutab naabruses elavate inimeste, k.a. kaebuse esitaja elukeskkonda oluliselt, kuid sellele vaatamata ei informeeritud kaebuse esitajat menetlusest seoses ehitusloa väljastamisega. 6.1.2. Kaebaja märgib, et nii nagu haldusasjas nr 3-13-1844 vaidlustatud projekteerimistingimuste väljastamisel, ei avaldatud kaebuse esitajale informatsiooni pooleliolevast menetlusest, ei tehtud seda ka ehitusloa väljastamise menetluses. Antud vastustaja tegevus on olulises vastuolus haldusmenetluse seadustikust tuleneva avatud menetluse põhimõttega ning planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega, mis näevad ette avatud menetluse läbiviimise läbi detailplaneeringu koostamise. 6.1.3. Kaebuse esitajat kui menetlusosalist ei ole menetluses ära kuulatud ning talle ei ole antud mingit võimalust oma seisukohti avaldada. 2 6.1.4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused haldusakti andmise kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused, on tegu ilmselgelt õigusvastase haldusaktiga. Kaebaja toob välja mitmeid näiteid asjaoludest, mis on jäetud kaalumata (lasteaia sobivust hoonesse, mis ei vasta lasteaedadele kehtestatud nõuetele, muinsuskaitse erinõuetega seotud küsimused, radooniuuringute tegemise vajadus, juurdeehituse rajamise küsimus). 6.2. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud ehitusloa alusel on rikutud kaebuse esitaja õiguspärast ootust, et ajaloolise väärtusega Kadrioru pargi üldmulje nende kodu ümbruses säilib. Kaebaja selgitab, et seoses lasteaia rajamisega plaanitakse krundilt eemaldada suurem osa ajaloolisest kõrghaljastusest. Projekteerija poolt koostatud asendiplaani kohaselt eemaldatakse üle poolesaja puu (tl 64, I kd, vt asendiplaan). On arusaadav, et lasteaia mänguväljakule ei sobi krundil olemasolev kõrghaljastus, samuti jäävad mõned puud ette uuele ehitisele ja varjualustele, kuid arvestades, et kõnealune ala asub tervikuna looduskaitse all olevas Kadrioru pargis, on mõistlik kaaluda hoopis hoone muuks otstarbeks rakendamist ning lasteaiale sobivama ja laste jaoks ohutuma asukoha otsimist. Ümberkaudsetes elanikes ja kinnisvara omanikes, sealhulgas kaebuse esitajal on tekkinud õiguspärane ootus, et kinnistul asuv väärtuslik kõrghaljastus jääb sinna alles. Käesoleval juhul ei ole tegemist tavapärase olukorraga, kus tiheasustusel elavad isikud ei saa eeldada, et nende kodu ümbruses ei toimu suuri muutuseid. Kadrioru park on suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega piirkond, lisaks on ala looduskaitse all, seetõttu tekib isikutel sinna kinnisvara soetades ja elama asudes mõistlik ootus, et pargi kõrghaljastust säilitatakse võimalikult palju algsel kujul ning seda ei eemaldata uusehitiste rajamiseks. Lisaks on Keskkonnaamet oma 15.02.2013 kirjas HJR 14-4/13/3518-2 (tl 169-170, I

1. kd)välja toonud, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt, mis kinnitab ühtlasi, et ka Keskkonnaamet tunnustab asjaolu, et Kadrioru pargi territooriumilt ei tohi kergekäeliselt kõrghaljastust eemaldada. 6.3. Vaidlustatud haldusakt rikub Mäekalda 10a ja 10b hoonetes asuvate korterite omanike, seega ka kaebuse esitaja omandiõigust. Omandiõiguse rikkumine väljendub eelkõige asjaolus, et kinnistute väärtus väheneb ja suurenevad kulutused kinnistutel asuvate hoonete hooldustöödeks, kinnistutest mööduv liiklusvoog suureneb oluliselt ja suureneb juba praegu tõsine parkimiskohtade puudus, mis muudab omandi kasutamise ja sellele juurdepääsu oluliselt keerulisemaks. 6.3.1. Kaebaja selgitab, et tema kinnisvara väärtus väheneb ja kinnistul asuvate hoonete hooldamise maksumus suureneb alljärgnevatel põhjustel: Kaob oluline osa piirkonna väärtuslikust kõrghaljastusest, mille säilimiseks on ümberkaudsetel elanikel, sh kaebuse esitajal õiguspärane ootus. Lasteaia igapäevase tegevusega kaasneb senisest kõrgem müratase. Lasteaia hoovi rajatakse mänguväljakud, mida lapsed pidevalt kasutama hakkavad. Need jäävad Mäekalda 10a ja 10b hoonete seintest mõne meetri kaugusele (tl 64, I kd, vt asendiplaan ja fotod tl 143-167, I kd). Lasteaeda planeeritakse luua 6 rühma, mis näitab, et mänguväljakuid hakatakse pidevalt kasutama umbes 120 lapse poolt. Puudub täpne analüüs, kui suure häiringuga ümberkaudsete elanike jaoks on tegu, kuid tuginedes tavapärasele elukogemusele, on selge, et 120 lapse poolt igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib pidevalt müra. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-104-12 öelnud, et AÕS § 143 lg-s 1 on kinnisasjale leviv müra sätestatud kahjuliku mõjutusena. Seega on tegemist omandiõiguse rikkumisega. AÕS § 143 lg 1 sätestab ka naaberkinnisasjalt leviva müra talumiskohustuse. Samas, Riigikohtu hinnangul 3 on võimalik, et ka kehtestatud piirtasemetest madalam müra võib olla oluliselt kinnisasja kasutamist kahjustav. Seega on võimalus, et lasteaia tegevusest põhjustatud müra kujutab endast omandiõiguse rikkumist. Pideva mürahäiringu olemasolu kinnistu ümbruses mõjutab seal elavate inimeste elukvaliteeti ning vähendab kinnisvara väärtust. Kaebuse esitaja kinnisvara hooldamine muutub peaaegu võimatuks. Siinjuures peab kaebuse esitaja vajalikuks rõhutada, et lasteaia piirdeaed tuleb mõne meetri kaugusele Mäekalda 10a ja 10b elamute seintest. See raskendab oluliselt ligipääsu nendele hoonetele, muutes võimatuks mitmed hoonetele vajalikud hooldustööd (nt jääpurikate ja lume katuselt eemaldamine, katuse ja vihmaveetorude hooldus jne). Hooldustöid on võimalik teostada üksnes lasteaia krundilt, see seab korteriühistud sõltuvusse lasteaia lubadest. Eeltoodu vähendab kaebuse esitaja kinnisvara väärtust ning tekitab talle olulisi lisakulutusi kinnisvara hoolduseks. Arvesse võttes asjaolu, et lasteaia ümber tuleb püsiv piirdeaed, võib täna üheselt tõdeda, et eeltoodud hooldustööde tegemine Mäekalda 10a ja 10b elamute juures muutub sisuliselt võimatuks. Eeltoodud hooldustööde tegemine on kaebuse esitaja, kui majaomaniku, obligatoorne kohustus, sest hooldustööde mittetegemisel võivad tekkida hoonete katustele ja kandekonstruktsioonidele püsivad kahjustused, mis seavad ohtu Mäekalda 10a ja 10b elamute säilimise. Kokkuvõttes võib hooldustööde regulaarne iga-aastane mitteteostamine tähendada Mäekalda 10a ja 10b korterelamute elanikele igapäevast ohtu nende eludele ja tervisele. Kaebuse esitajatele pannakse ebamõistlik vastutus seoses kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega. Mäekalda 10a ja 10b hoonest ca 1,5 meetri kaugusele plaanitakse rajada laste mänguplatsid. Mäekalda 10a ja 10b hooned on korterelamud. Talvisel ajal tekivad elamute katustele jääpurikad ning koguneb lumi. Korteriühistutele pannakse mänguväljakute läheduse tõttu ebamõistlik kohustus tagada pidevalt, et nende katustelt ei kukkuks alla midagi, mis võib mänguväljakul olevaid lapsi ohustada. Plaanidelt nähtub, et sisuliselt hakkavad lapsed igapäevaselt mängima korterelamute räästa all. Kaebuse esitaja leiab, et arvestades Eesti kliimat on ebamõistlik eeldada, et lume ja jääpurikate eemaldamine suudetakse korraldada alati piisavalt tihti, et igasugust ohtu lastele täielikult vältida. Eeltoodud ohtlik olukord nähtub üheselt 02.09.2013 kaebuse lisaks olevatelt fotodelt (tl 143-167, I kd). Antud asjaolu suurendab oluliselt ka kaebuse esitaja väljaminekuid kinnisvara hoolduseks ning vähendab kinnisvara väärtust. 6.3.2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et suureneb piirkonna liikluskoormus. Ainus tänav, mille kaudu toimub juurdepääs planeeritavale lasteaiale, on äärmiselt kitsas ühesuunaline Koidula tänav, mis meenutab välimuselt pigem kergliiklusteed kui sõiduteed. Vastustaja poolt haldusasjas nr 3-13-1844 välja toodud väide, et lasteaia rajamine ei suurenda piirkonna liikluskoormust, on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Plaanitav lasteaed on 6 rühmaga ning on tavaline, et paljud lapsevanemad kasutavad laste lasteaeda toomiseks igapäevaselt autosid, mille parkimine on praegusel juhul lahendamata. Lisaks võib eeldada, et 6 rühmaga lasteaias on ka hulgaliselt töötajaid, kes vajavad parkimiskohti. Projekteerija esindaja poolt projektiväliselt esitatud võimalus kasutada ca 250 m kaugusel paiknevat suurt parklat on ebamõistlik - lapsevanematelt on ebareaalne oodata, et nad jätavad oma väikeseid lapsi lasteaeda tuues autod sadade meetrite kaugusele lasteaiast, kui faktiliselt on autodega lubatud sõita ka lasteaia kõrvale. Samuti on jäetud täielikult arvestamata parkimiskohtade nappusega läheduses asuval Kadrioru staadionil spordiürituste toimumise ajal. Lisaks vajab lasteaed igapäevaselt hulgaliselt erinevaid teenuseid (prügivedu, pesuauto, toiduainetega varustamine, hooldusteenused jne), mille osutamine suurendab piirkonna liikluskoormust. Kaebaja väidab, et juba praegu on Koidula tänav liiklusega üle koormatud. Näiteks bussidel ei ole lubatud mööda Weizenbergi tänavat ehk mööda presidendilossi alleed sõita, mis tähendab, et KUMU ja Presidendi lossi juurde suunduvad turistid kasutavad juba praegu Koidula tänavat juurdepääsuks eeltoodud objektidele. Koidula tänav on äärmiselt kitsas, meenutades pigem 4 kergliiklusteed. Nähtuvalt Rohelise Aasa, Mäekalda ja Koidula tn vahelise kvartali ning sellega külgnevate Koidula tn 21 ja 21A kruntide detailplaneerimise lähteülesandest ja sellele lisatud plaanidest (tl 172-177, I
2. kd)on Koidula tänava Koidula 23 ja Koidula 25 poolne lõik ühesuunaline. Plaanidelt nähtuvalt kavatsetakse Koidula tänava piiramist pollaritega (tl 64, I kd). Pollarite kaugus risti teed on 3,5 meetrit. Siinkohal tuleb rõhutada, et tegemist on teega, mida kasutavad turismibussid KUMU ja Presidendilossi juurde sõitmiseks, seda teed hakkavad kasutama ka ca 120 lasteaeda astuva lapse vanemad, et oma lapsi igapäevaselt lasteaeda tuua ja sealt viia. See näitab, et kitsas Koidula tänav on juba praegu liiklusega üle koormatud, lasteaia rajamine suurendab liiklusvoolu veelgi. Eeltoodule tuginedes on vaja läbi viia põhjalikud analüüsid ning koostada plaanid, et tagada piirkonna liikluse normaalne toimimine. Lisaks kaovad L. Koidula 23 krundi sulgemisega Kadrioru pargist väljakujunenud terviserajad. Isikud, kes neid seni Kadrioru pargi läbimiseks kasutasid, peavad hakkama kasutama kitsast sõiduteed, mida pidevalt kasutavad muuhulgas ka turismibussid. Krundi sulgemine tekitab probleeme ja ohtlikke olukordi, kuna seni jalgradu kasutanud inimesed peavad hakkama kasutama äärmiselt kitsast Koidula tänavat (vt tl 143-167, I kd), mis juba praegu on täielikult ülekoormatud sõidukitega. Eeltoodud probleemile ei ole projekteerija ega haldusorgan mingit tähelepanu pööranud andes välja ehitusloa lasteaia püstitamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juba praegu ebamõistlik liikluskorraldus muutub projekti teostumisel veel keerulisemaks ja muudab liiklemise Kadrioru pargis mööda Koidula tänavat võimatuks. Tallinna Linnavalitsuse poolt kavandatava liikluskorralduse alusel ainukeseks juurdepääsuks KUMU-le ja Kadrioru pargile on Weizenbergi tänav ehk presidendilossi allee. Selle tänava liikluskoormuse suurenemine omakorda võib kaasa tuua turvariske riigi esindusorganitele ning nende külalistele. Eeltoodu näitab selgelt, et piirkonnas selliste projektide elluviimisega, millega kaasneb liikluskoormuse suurenemine, peab kaasnema reaalsete lahenduste pakkumine, et tagada liikluse normaalne toimimine. Kuna käesolevas haldusmenetluses mingeid lahendusi ei pakutud, ei saa vastu võetud otsused olla õiguspärased. 6.3.3. Kaebuse esitaja on ühesel seisukohal, et suureneb piirkonnas juba praegu aktuaalne probleem parkimisega. Juba praegu on kitsas Koidula tänav liiklusega üle koormatud ning igapäevaselt pargivad Koidula tänavale sõidukeid lapsevanemad, kes viibivad koos lastega näiteks Miia-Milla-Manda muuseumis või mänguväljakul. Antud mänguväljak jääb vahetult Koidula tn 23 kinnistu ette ning kuigi antud piirkonnas on parkimine keelatud, on parkimiskorra rikkumine antud alal igapäevane. Antud olukorda ei ole suutnud lahendada ka Tallinna Munitsipaalpolitsei, kes küll trahvib rikkujaid, kuid sellele vaatamata jätkub ebaseaduslik parkimine (tl 143-167, I kd). L. Koidula tn 23 krundile planeeritakse eskiisprojekti kohaselt rajada 11 parkimiskohta. Samas tuleb märkida, et Artes Terrae maastikuarhitektid OÜ ja OÜ Artes Terrae „Puistu hinnang ja maastikuanalüüs“ (tl 108-112, I
3. kd)punktis 5.3 on öeldud: „Ajalooliselt väljakujunenud kontaktvööndi pargiruum, olemasolevate tööde laius ja konfiguratsioon ei võimalda luua lisaparkimiskohti ega ka olulist liiklustiheduse suurenemist ilma suuremahuliste ümbermuudatusteta. Kuna nii Koidula kui Mäekalda tn mõlemad markeerivad ajalooliselt olulisi kihistusi Kadrioru pargile ei ole vastutustundlik nende teede laiusi ja trajektoori muuta. Praegusele probleemsele parkimisele tuleb leida muu lahendus. Sama probleem tekib ka hoone kasutusfunktsiooni muutmisega selliselt, mis toob kaasa lisaparkimisvajaduse. Kuna parkimiskohti Koidula ja Mäekalda tn äärde ja pargialadele planeerida ei saa /…/“ Mingeid alternatiivseid lahendusi ega reaalseid plaane aga pakutud ei ole. Võimalus kasutada mõnesaja meetri kaugusel asuvaid parklaid ei ole käesolevas asjas reaalne lahendus, kuna väikeste laste 5 lasteaeda toomisel soovivad lapsevanemad tavaliselt oma autod võimalikult lasteaia lähedale parkida. Kaebaja arvates näitab see, et eriti hommikusel ja õhtusel ajal, kui lapsi lasteaeda tuuakse ja koju viiakse, võib tekkida olukordi, kus lapsevanemate autodele ei jätku piisavalt parkimiskohti. See omakorda võib põhjustada probleeme ümberkaudsetele elanikele. Koidula tänav on äärmiselt kitsas, selle ääres autode peatamine ja parkimine, et lapsi lasteaeda viia ja sealt tuua, põhjustab suuri liiklushäiringuid. Eeltoodu tähendab, et kaebuse esitaja, kes peab juba praegu taluma parkimiskohtade puudusega seotud probleeme oma kodu ümbruses, ei saa edaspidi loota olukorra paranemist, seevastu muutub olukord veel halvemaks. 6.4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud menetluse avalikkuse põhimõtet ega ole koostatud detailplaneeringut enne ehitusloa väljastamist. 6.5. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud mitmeid materiaalõiguse norme. 6.5.1. Käesoleva vaidluse puhul on vastustaja ehitusloa väljastamisel jätnud üldsegi viitamata ehitusloa väljastamise õiguslikele alustele ning seega saab kaebuse esitaja ainult eeldada, et ehitusloa väljastamisel aluseks olid jätkuvalt samad materiaalõigusnormid, mis projekteerimistingimuste väljastamisel. 6.5.2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole planeeritav L. Koidula tn 23 hoone juurdeehitus mitte hoone laiendus, vaid iseseisev uusehitis, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil, seega ei ole juurdeehitus kaetud PlanS (kehtiv kuni 30.06.2015 edaspidi v.
4. r)§ 3 lg 2 p 2 erandiga, see tähendab, et käesolevas asjas on kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Juurdeehituse netopind on 400-450 m2. Projekteerija poolt esitatud asendiplaani kohaselt on olemasoleva ehitise ruumala 10 340 m3, juurdeehituse plaanitav ruumala 3045 m3 (vt joonist tl 64, I kd). See tähendab, et juurdeehituse maht on 29,4% olemasolevast maapealsest hoone mahust. See on ainult 3,6% väiksem kui PlanS v.r § 3 lg 2 p 2 erand (33%) ette näeb. Arvestades asjaolu, et juurdeehitus rajatakse ajaloolise Kadrioru pargi territooriumile ning sisuliselt (nähtuvalt arendaja poolt esitatud plaanidest) ei ole tegu mitte olemasoleva hoone laienduse, vaid täielikult eraldiseisva uusehitisega, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil, on selleks vajalik detailplaneeringu koostamine ja vastava avatud menetluse läbiviimine. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ehitusloa väljastamise õiguslikuks aluseks oleks saanud olla ainult EhS (kehtiv kuni 30.06.2015 edaspidi v.
5. r)§ 19 lg 1 p 1 , mis näeb ette, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneering. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja on ehitusloa kui haldusakti väljastamisel rikkunud EhS v.r §-dest 19 lg 1 p 2, § 19 lg 3, § 22 lg 1 p 2 ja § 23 lg 2 p 2 ja PlanS v.r §-st 3 lg 2 tulenevaid põhimõtteid. VASTUSTAJA SEISUKOHT 7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7.1. Kaebeõigus on kaebuse esitajal juhul, kui kaebusega on võimalik kaitsta tema väidetavaid õigusi. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal kaebeõigus puudub, kuna ehitusloaga ei rikuta tema õigusi ega piirata vabadusi. Ehitusloale ei saa esitada kaebust avalike huvide kaitseks (populaarkaebus). Samuti ei ole kohtul õiguslikku vaidlust lahendades võimalik asendada haldusorgani otstarbekuse kaalutlustest tulenevaid seisukohti enda omadega, sekkumata täitevvõimu pädevusse. 6 Kohus saab haldusakti tühistada, kui see rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kui see nii ei ole, ei pea kohus hindama vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust. 7.2. Kaebaja kaasamise osas märgib vastustaja, et PT näeb ette, et mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel tuleb teha koostööd L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10, Mäekalda tn 8 kinnistu omanikega ja asutusega Kadrioru Park. Ehitusloa menetluses on projekteerija pöördunud L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 korteriühistu poole 05.02.2014, soovides kooskõlastada lasteaia asendiplaani. Samuti edastas projekteerija Jaan Metsale tema soovi kohaselt ehitusprojekti liikluslahenduse joonise, projekti seletuskirja, haljastuse osa materjalid (seletuskirja ja ehitustööde ajal puude kaitsmise juhendi) ning kooskõlastuste koondtabeli. Nimetatud pöördumisele vastas KÜ L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 juhatuse liige Jaan Metsa, et seoses poolelioleva kohtumenetlusega haldusasjas 3-13-1844 ei ole korteriühistu nõus andma endapoolset kooskõlastust. 07.08.2014 pöördus projekteerija uuesti Jaan Metsa poole sooviga kooskõlastada L. Koidula tn 23 ehitusprojekt. Kuna KÜ juhatuse liige ei vastanud, pöördus projekteerija Jaan Metsa poole veelkord 11.08.2014, millele Jaan Metsa vastas 12.08.2014, et korteriühistu ei saa eelprojekti seoses poolelioleva kohtuvaidlusega jätkuvalt kooskõlastada (ehitusprojektis kooskõlastuse leht 18). Lisaks märgib vastustaja, et ameti nõudmisel on ehitusprojekt kooskõlastatud muuhulgas asutusega Kardioru Park – 20.02. 014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht nr 15) ning Mäekalda tn 8 korteriühistuga – 21.08.2014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht nr 20). Seega on projekteerija vastavalt PT-le korduvalt proovinud koostööd teha L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 korteriühistuga ning esitanud ühistu juhatuse liikmele ka väljavõtted ehitusprojekti vastavatest osadest, kuid KÜ ei ole pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti esitada. Kuivõrd korteriühistu ongi loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, on vastustaja lugenud ühistu kaasamist ehitusloa väljastamise menetlusse piisavaks. Juhul, kui kaebaja ei ole korteriühistu juhatuse liikmelt infot saanud (ilmselt ei ole seda ka küsinud), siis on tegemist ühistusisese ebapiisava infoliikuvusega. Samas ei ole asjaolu, et kaebaja ei esitanud ehitusloa menetluses uuesti enda vastuväiteid, mõjutanud asja otsustamist, kuna kaebaja (vastu)väited on samad, mis PT vaidluses ning nendega on ehitusloa väljastamisel arvestatud. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole tegelikult piisavalt tutvunud ehitusloa saanud ehitusprojektiga, kuivõrd paljud kaebuses toodud etteheited on ehitusprojektis lahendatud (nt liikluskorraldus ja parkimine, samuti kaebaja hoone hooldustööde tegemine). Seega leiab vastustaja, et PT-s toodud nõue – teha koostööd naaberkinnistute omanikega ja asutusega Kadrioru Park – on vajalikul määral täidetud. KÜ L. Koidula 25 // Mäekalda tn 10 juhatuse liige Jaan Metsa on projekteerijale korduvalt teatanud, et ta ei soovi antud teemal koostööd teha. Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuivõrd antud kaebuses toodud väited ja süüdistused olid vastustajale ehitusloa väljastamise menetluses juba teada, ei oleks kaebaja poolt nende ülekordamine ka kuidagi saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti väljastamise otsustamist. 7.3. Haldusakti põhjendamise osas märgib vastustaja, et teadaolevalt väljastatakse ehitusluba läbi riikliku ehitisregistri MKMi 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ kehtestatud vormil. Seega ei ole tegemist linna enda (nagu nt detailplaneeringute kehtestamise korralduse puhul), vaid riiklikult määratud vormiga, millel peavad esinema järgmised andmed: Ehitustegevuse liigi täpsustus; Ehitusloa väljastaja; Taotluse andmed; Ehitise andmed; Ehitise asukoht; Ehitise koordinaadid; Ehitise tehnilised andmed; Kasutamise otsatarve ja pinnad; 7 Tehnosüsteemid; Konstruktsioonid ja materjalid; Eluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Märkused. Kohalik omavalitsus (käesoleval juhul Tallinn linn) ei saa enda suva järgi ehitusloale andmeid (kaalutlusi) lisada ega määratud osi asendada või neid ära jätta. Seetõttu on vastustaja ehitusloale lisanud märke, et selle lisaks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel juhinduti (nt seletuskirja punktid 1.3.3 ja 1.1.2.3), samuti uuringud, mis menetluses läbi viidi (dendroloogia, radoon) ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised lahendused. Kõik kaebajale muret tekitavad valdkonnad on ehitusprojektis kajastatud, kusjuures on püütud leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus. 7.4. Diskretsiooni teostamise osas märgib vastustaja, et asjaolu, et kaebajale ei meeldi ehitusprojektis toodud lahendused, ei tähenda automaatselt, et need lahendused kaebaja õigusi rikuvad. Võrreldes eskiisiga on ehitusprojektis just nimelt kaalutlusõiguse teostamisel mitmeid aspekte täpsustatud, et võimaldada kaebajale vastuvõetavam lahendus. Samas, nagu märgitud, ei ole kaebaja vaevunud ehitusprojektiga sisuliselt tutvuma ning esitab senini väiteid, mis põhinevad PT-d puudutavas haldusasjas kogutud teabel. 7.5. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega nagu oleks tal õiguspärane ootus, et Kadrioru park säilib igavesti sellisel kujul nagu ta oli kaebaja kinnisvara soetamise hetkel. Nagu kohus on PT-d puudutavas asjas tehtud otsuses märkinud, ei ole Kadrioru park reservaat. Projekteeritav krunt ei ole hoonestamata kõrghaljastusega kaetud pargiala, mille piiramisega väheneks oluliselt Kadrioru pargi rekreatsioonialana kasutamise võimalus, sh kaebaja jaoks. Kaebajal ei ole õigusaktidest, sh põhiseadusest tulenevat õiguspärast ootust, et naaberkinnistu jääb kasutusest väljalangenuks või seal olev hoone rekonstrueeritakse endisel kujul mahtu muutmata; et kaebaja saab rekreatsioonialana kasutada seni piiramata naaberkinnistut või, et ühtegi puud kaebaja kinnistu ümbrusest ei likvideerita. Ehitusprojekti kuuendas ja seitsmendas peatükis on toodud L. Koidula tn 23 kinnistu puittaimestiku haljastuslik hinnang; Tiina Tuuliku poolt koostatud haljastuse projekt; juhend puude kaitsmise kohta ehitustööde ajal ning teekatendite taastamise kohta. Ehitusprojekti on kooskõlastanud Keskkonnaamet – 06.05.2014 (ehitusprojektis kooskõlastuse leht 17) ning Tallinna Keskkonnaamet – 16.06.2014 (ehitusprojekti kooskõlastuse leht 11), samuti asutus Kadrioru Park. Kaebaja väited kõrghaljastuse põhjendamatu eemaldamise kohta on paljasõnalised ja asjatundmatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt ei vasta koostatud dendroloogiline hinnang tõele või on vastuolus seadusega. Kaebaja ei ole ka viidanud õigusnormile, mille kohaselt on tal õigus nõuda olemasoleva olukorra säilimist. Samuti ei ole kaebajal õiguspärast ootust nn harjumuspärase elukeskkonna osas. Riigikohus on 18. juunil 2010 haldusasjas nr 3-3-1-101-09 tehtud kohtumääruses asunud seisukohale, et kehtivast õigusest ja Riigikohtu praktikast ei saa järeldada, et iseseisvalt kaitstavaks subjektiivseks õiguseks on õigus puhtale keskkonnale. Pealegi ei põhjusta ehitusprojekti realiseerimine kaebaja elukeskkonna halvenemist. Samuti ei mõjuta ehitusprojekt ega selle realiseerimine kaebaja omandiõigust määral, et seda kaitseks mõni õigus. Kaebajale on selgitatud, miks on linnakeskuses kasutusest väljalangenud hoone kasutuselevõtt lasteaiana avalikes huvides. Linnakeskuses elades tuleb isikul leppida võimalusega, et ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19.04.2007 lahend nr 3-3-1-12-07). Käesoleval juhul jäävad ehitusprojekti realiseerimise võimalikud mõjutused õigusaktidega kehtestatud normide piiresse ja seega ei ole vaidlustatud haldusaktiga kaebaja õigusi rikutud. Lisaks märgime, et Riigikohus on 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 märkinud, 8 et: „ettevõtlusvabadus ja õigus oma omandit vabalt kasutada võib olla kaalukam kinnisasja naabri esteetilisest kaalutlustest, väheolulistest kahjulikest mõjutustest või pelgast huvist otsuse seaduslikkuse ning planeeringu nõuete täitmise vastu.“ 7.6. PlanS v.r § 3 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi. Vaidlus puudub asjaolus, et käesoleval juhul ei laiendata olemasolevat L. Koidula tn 23 hoonet üle 33 protsendi hoone maapealse osa kubatuurist. Seega ei ole seadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine vajalik. Otsustamaks, kas tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamise või uue hoone püstitamisega, tuleb vaadata, kas laiendatav hooneosa omab iseseisvat kasutusotstarvet või on tegemist funktsionaalselt koostoimiva tervikuna. Käesoleval juhul moodustavad olemasolev hoone ja selle laiendus ühtse terviku. Laienduse ossa on planeeritud tervet hoonet teenindav köök ning ruumid kahele lasteaiarühmale, kes omakorda kasutavad olemasoleva hoone ruume ühistegevuseks (seal asub suur saal, tervishoiutöötaja ja logopeedi kabinetid jne). Seega ei ole laiendus iseseisvalt kasutatav, samuti ei ole iseseisvalt (ilma juurdeehitiseta) kasutatav olemasolev hoone, kuivõrd köögiruumid on kavandatud juurdeehitisse. Oluline on ka asjaolu, et juhul kui sooviks oleks olnud uue hoone püstitamine, ei peaks selle projekt kajastama olemasoleva hoone rekonstrueerimist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et olemasoleva hoone ja selle laienduse näol on tegemist funktsionaalselt koostoimiva tervikuga, ei lugenud me hoone laiendamise taotlust uue hoone püstitamise taotluseks ning ei pidanud vajalikuks detailplaneeringu koostamist. Samal seisukohal on PT-d puudutavas haldusasjas ka kohus. Kohus märgib, et kehtiv õigus ei keela kasutada hoone osade ühendamiseks galeriid. Antud juhul tagab selline võte ilmselgelt arhitektuurselt parema üldmulje. Selline arhitektuurne lahendus ei muuda hoone osi ka seaduse mõttes eraldiseisvateks hooneteks kui ühendatavad hoone osad on funktsionaalselt üks tervik. Kohtu hinnangul on rekonstrueeritav hooneosa ja juurdeehitus kasutatavad ühe tervikuna, kuna nendes asuvad lasteaia toimimiseks vajalikud ruumid ning hoone osad ei ole lasteaiana kasutatavad eraldiseisvalt. 7.7. Kaebuse lk 8 ja 9 on kaebaja toonud rea väiteid seoses rekonstrueeritava hoone vastavusega muinsuskaitse tingimustele, tervisekaitsenõuetele jne. Kaebaja ei väida, et need nö vastuolud puudutavad tema õigusi. Ei ole ka mõistlikult võimalik järeldada, kuidas saab toidulifti küsimus või radooniuuring kaebaja õigusi rikkuda. Kuivõrd need väited kaebaja isiklikke õigusi ei puuduta, puudub kohtul vajadus neid hinnata. 7.8. Kaebaja väidab, et tema hoonest (Mäekalda 10b) vaid mõne meetri kaugusele plaanitakse rajada lasteaia mänguväljakud ning kogu ala avalikkusele sulgeda. Tulles vastu kaebaja ja teiste naabermajades elavate isikute soovidele, on lasteaia piire ette nähtud ca 2,5 - 5 meetri kaugusele Mäekalda 10a // 10b hoonetest. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu uuesti asjaolule, et kaebaja hoone ehitusprojekti kohaselt nähti kaebaja kinnistu ja L. Koidula tn 23 kinnistu piirile ette võrkpiire, mida kaebaja senini pole valmis ehitanud (tl 19, II kd – ehitusprojekti põhijoonis). Seega on juba 1997. aastal kaebaja krundipiirile piire ette nähtud. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajale ei tulene seadusest õigust teise isiku kinnistu kasutamiseks endale meelepärasel viisil. Seda ka siis mitte, kui tegemist on linnale kuuluva kinnistuga. Käesoleva juhul on kaebaja ja teised kinnistuomanikud sisuliselt hõivanud osa linnale kuuluvast L. Koidula 23 kinnistust, kasutades seda enda rekreatsioonialana (tl 11-12, II 9 kd). Teise isiku kinnistu hõivamine ei anna isikule õiguspärast ootust ega õiguskindlust sellise tegevuse edaspidise kestvuse osas. Mis puutub kaebaja muresse enda hoone hooldustöödega seoses, siis 2,5 meetrine ala on täiesti piisav selleks, et enda kinnistult saaks hooldustöid teostada. Lisaks on piirde ette lasteaia territooriumile kavandatud keskmise kõrgusega põõsad, mis tagab kaebajale suurema privaatsuse. Seega on põhjendamatu kaebaja mure, et lapsed hakkavad mängima korterelamu räästa all. Tõele ei vasta kaebaja väide nagu kavandataks Mäekalda 10b hoonest ca 1,5 meetri kaugusele laste mänguplatsid. Lasteaia territooriumil on lähim liivakast ca 15 meetri kaugusel Mäekalda 10b hoonest. 7.9. Vastustaja ei nõustu kaebaja käsitlusega, et lasteaia tegevusest tulenevat müra tuleb lugeda kahjulikuks mõjutuseks, mistõttu on tegemist omandiõiguse rikkumisega. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-104-12 käsitleti ööklubist (X-Baar) lähtuvat müra normtaset ületavat valju muusikat ja külastajate põhjustatud lärmi ajavahemikul 23.00 kuni 7.00. Ilmselgelt ei ole antud asja tehiolud võrreldavad. Lasteaed on avatud ca 7.30 – 18.00, mitte öisel ajal. Mänguväljakuid kasutatakse sõltuvalt aastaajast üks, kaks korda päevas ca 1 tunni pikkusel perioodil. Arusaamatuks jääb kaebaja küünilisus väita, et tekib pidev mürahäiring, mis mõjutab tema elukvaliteeti ja vähendab kinnisvara väärtust. Vastustaja leiab, et lasteaiast tulenev nn müra ei ületa mingil juhul müra piirtaset, mistõttu ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid selle kohta, et piirtaset ületama hakatakse. 7.10. Kaebaja väidab et parkimine ja liikluskorraldus on ehitusprojektis lahendamata. Ilmselt tuleb see sellest, et kaebaja ei ole ehitusprojektiga tutvunud. Võrreldes eskiisiga on ehitusprojektis liikluskorraldust täiendatud ning lisatud joonisele AS-01 (asendiplaan) liikluskorralduse skeem. Selle kohaselt on Koidula tänaval liiklus piiratud ning lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks. Mäekalda tänav tõkestatakse kahest kohast pollaritega (vt joonis AS-01). Pollareid on võimalik hoolduseks vms eemaldada. Lasteaiale ligipääs jääb Koidula tänava kaudu, kuid ainult oma töötajatele ja teenindavale transpordile. Selleks paigaldatakse Kadrioru spordihoone sissesõidu taha vastav keelumärk (mootorsõiduki keeluala, va lasteaia loaga sõidukid). Vanemate ja külaliste parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Vastavast parkimise korraldusest on lasteaed kohustatud teavitama ka lapsevanemaid ja külalisi. Seega on asjassepuutumatud kaebuse väited Koidula tänava liikluskoormuse kasvust ja parkimiskohtade puudusest. 7.11. Kaebaja mure Kadrioru parki läbivate terviseradade kasutajatega ning riigi turvariskidega seoses ei puuduta kaebaja õigusi ning seetõttu tuleb jätta need tähelepanuta. Vaatamata sellele on ehitusprojektis ette nähtud piirdega ümbritseda vaid osa Koidula tn 23 kinnistust, et säiliksid juurdepääsud põhjast ja läänest (vt joonis AS-01). 7.12. Vaidlust ei saa olla selles, et lasteaia rajamine olukorras, kus kohaliku omavalitsuse territooriumil on lasteaiakohtade nappus, on käsitletav olulise avaliku huvina. Kasutusest väljalangenud hoone rekonstrueerimine ja ümbruse korrastamine on samuti avalikes huvides. Isegi kui kaebaja saaks tema poolt välja toodud avalikes huvides kaebust esitada, ei saaks käesoleval juhul väita, et ehitusloa väljastamine kahjustaks avalikke huve. Vastustaja märgib, et loomulikult oleks kaebaja huvist lähtuvalt parem lahendus üksnes olemasoleva hoone rekonstrueerimine, ilma juurdeehituseta. Hoone ei taga aga sellisel juhul piisava arvuga lasteaiakohti ja vajalikku ruumi lasteaia tegevuseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et 1946. aastast alates on asunud hoones õppeasutused (põhikool). 10 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab oma otsust järgnevalt. 9. Kohus märgib käesolevat lahendit põhjendama asudes kõigepealt seda, et käesolevas asjas ei saa tulenevalt jõustunud kohtuotsusest haldusasjas nr 3-13-1844 olla enam vaidlust, et vaidlusalune ehitusluba on antud õiguspäraste 22.02.2013 väljastatud projekteerimistingimuste nr PT 156310 alusel. Nimetatud kohtuotsuses haldusasjas nr 3-131844 on kohus muuhulgas käsitlenud ka suurt osa kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud väiteid ja leidnud, et need ei anna alust projekteerimistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Seega muudab selline kohtuotsus sisuliselt mittearvestatavaks kaebaja väited, et ehitusloa oleks saanud väljastada ainult EhS § 19 lg1 p1 alusel ainult detailplaneeringu alusel. Kohus peab siinkohal oluliseks eraldi välja tuua ka asjaolu, et kohtud on juba tuvastanud, et plaanitav olemasoleva hoonega galerii abil ühendatav hoone vastab juurdeehituse mõistele ja selle püstitamiseks projekteerimistingimuste väljastamine oli seaduspärane. Sellest tulenevalt jätab kohus kõik kaebaja väited, mis käsitlevad juurdeehituse ja ehitusloa valel õiguslikul alusel väljastamist ebaseaduslikkust tähelepanuta. 10. Kohus märgib, et nõustub vastustajaga selles, et ehitusluba ei saa erinevalt planeeringutest ainult selle väidetava õigusvastasuse motiivil populaarkaebusega vaidlustada. Ehitusloa vaidlustamisõiguse olemasoluks on vajalik, et kaebaja seadusega kaitstud õigusi oleks ehitusloaga rikutud või vabadusi piiratud. Teisisõnu ei saa ehitusloa peale kaevata avalike huvide kaitseks. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt kaebaja kaebusest ja selle täpsustustest on enamik kaebaja väited just seda laadi ja suunatud avalike huvide, mitte eelkõige ta enda õiguste ja vabaduste kaitsele. 11. Kohus ei nõustu siiski vastustajaga, et kaebajal puudub täielikult kaebeõigus, kuna ehitusloaga ei rikuta tema õigusi ega piirata vabadusi. Kohus leiab, et kaebaja on vähemalt haldusmenetlusse kaasamise ja omandiõiguse rikkumise küsimuses tõstatanud küsimuse oma seaduslike õiguste rikkumises ja selles osas on tal ilmselgelt kaebeõigus. 12. Kohus märgib kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamata jätmise küsimuses kõigepealt, et ainuüksi asjaolu, et kaebaja on naaberkinnistul asuva korteriomandi omanik, ei tähenda, et vaidlustatav haldusakt tema seadusega kaitstud õigusi puudutaks ja ta tuleks kaasata selle väljaandmise menetlusse. Sellist nõuet ei esita ei ehitusseadus ega hetkel kehtiv ehitusseadustik. Samas ei ole käesoleval juhul vaidlust selle üle, et kaebaja on avaldanud oma sisulist huvi naaberkrundile kavandatava ehitise vastu juba projekteerimistingimuste väljastamise menetluses ja vastustajal oli see huvi kaheldamatult teada kasvõi halduskohtumenetlusest haldusasjas nr 3-13-1844. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et projekteerimistingimustes on haldusorgan ise ette näinud, et „ Mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel teha koostööd L.Koidula tn 25//Mäekalda tn 10, Mäekalda tn 8 kinnistute omanikega ja asutusega Kadrioru Park (vastavalt haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punktile 3.) “. Nimetatud osa projekteerimistingimustest näitab üheselt, et vastustaja on ise käsitlenud korteriomanikke (ka kaebajat) isikutena, kelle õigusi haldusakt võib puudutada ja pidanud vajalikuks neid kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Kohus toob välja, vaidlust ei ole, et vastustaja ja projekteerija on pöördunud ehitusloa menetluses L. Koidula tn 25//Mäekalda tn 10 korteriühistu poole 5.02.2014 ja 07.08.2014 ja 11.08.2014 sooviga kooskõlastada L. Koidula tn 23asendiplaani, ehitusprojekti liikluslahenduse joonise, projekti seletuskirja, haljastuse osa materjalid ning kooskõlastuste koondtabeli ja ka ehitusprojekti. Samuti ei ole vaidlust, et korteriühistu juhatuse liige Jaan Mets teatas oma vastustes, et seoses poolelioleva kohtuvaidlusega, ei saa korteriühistu eelprojekti 11 kooskõlastada. Vaidlust ei ole, et Kadrioru Park ja Mäekalda tn 8 korteriühistu on ehitusprojekti kooskõlastanud vastavalt 20.02.2014 ja 21.08.2014. 13. Kohus leiab, et tal tuleb siinkohal nõustuda vastustajaga, et viimane on proovinud projekteerimistingimustes ettenähtud koostööd teha L.Koidula tn 25//Mäekalda tn 10 korteriühistuga, mis on kaheldamatult loodud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks, kuid viimane ei ole pidanud vajalikuks enda sisulisi seisukohti esitada viidates pooleliolevale kohtuvaidlusele. Kohus leiab, et see näitab üheselt, et vastustaja on teinud endast mõistlikult oodatava korteriomanike menetlusse kaasamiseks. Lisaks võib korteriühistu vastustest järeldada, et viimane oli kursis korteriomanike seisukohtadega kohtuvaidluses ja pidas tekkinud olukorras õigemaks mitte avaldada oma seisukohta ehitusprojekti suhtes lootes ilmselt projekteerimistingimuste tühistamisele. Selline lähenemine ei saa õigustada võimalike vastuväidete esitamata jätmist ehitusloa menetluses olukorras, kus vastustaja on selgelt väljendanud soovi ehitusloa väljastamiseks läbiviidav haldusmenetlus lõpuni viia sõltumata projekteerimistingimuste üle toimuva kohtuvaidluse tulemusest. Vastamata jätmisega võttis korteriühistu (ja tema liikmed, kes juhivad ja suunavad korteriühistu tööd) kohtu arvates endale teadlikult riski, et tema ettepanekud jäävad esitamata ja huvid arvestamata, kuna neid õigeaegselt haldusmenetluses ei esitatud. Kohus leiab, et sellises olukorras on vastustaja täitnud oma projekteerimistingimustest ja seadusest tuleneva kaasamiskohustuse ja talle ei saa ette heita, et ta kaebajat eraldi menetlusse ei kaasatud. Kohtu arvates ei ole ka võimalik eeldada, et kaebaja oleks arvestades kestvat kohtumenetlust, milles ta ise pooleks oli, asunud oluliselt erinevale seisukohale ja esitanud selles kohtumenetluses toodust erinevaid seisukohti. Kohtu sellist hinnangut kinnitab kõige otsesemalt muuhulgas kaebaja käesolevas kohtumenetluses esitatud kaebus, mis väga suures osas kordab ja tugineb haldusasjas nr 3-13-1844 esitatud argumentidele ja seisukohtadele. 14. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et vaatamata eeltoodule oleks arvestades kaebaja varasemalt projekteerimistingimuste väljastamise menetluses väljanäidatud huvi ja väljendatud seisukohti, olnud hea halduse põhimõttega paremini kooskõlas, kui vastustaja oleks kaebaja kaasanud ka eraldi ehitusloa väljastamise menetlusse. 15. Kohus märgib, et nõustub vastustajaga, et sõltumata hinnangust kaebaja kaasamisele menetlusse, ei oleks käesoleval juhul, arvestades asjaolusid ja seda, et kaebaja on oma põhiseisukohad arenduse suhtes väljendanud juba projekteerimistingimuste väljastamise menetluses, tulenevalt HMS § 58 sisust ja mõttest võimalik ehitusluba kehtetuks tunnistada, sest võimalikud menetlusnõuete rikkumised kaebaja kaasamise osas ei saanud kõiki asjaolusid koosmõjus hinnates mõjutada asja otsustamist. 16. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ehitusluba rikub kaebaja omandiõigust. Kaebaja on välja toonud oma omandiõiguse rikkumisena tema kinnisvara väärtuse väidetavat vähenemist, lasteaia igapäevase tegevusega kaasnevat kõrgenevat mürataset ja oma kinnisvara hooldamise muutumist peaaegu võimatuks, ebamõistliku vastutuse panemist seoses kinnisvara korrashoiuga ja kinnistust mööduva liiklusvoo suurenemist, mis koos parkimiskohtade vähesusega muudab omandi kasutamise ja juurdepääsu sellele oluliselt keerulisemaks. 17. Kohus märgib, et vastustaja on õigustatult selles küsimuses juhtinud tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole sisuliselt üheski eeltoodud väites esitanud ühtegi tõendit peale oletuslike seisukohavõttude oma väidete kinnitamiseks ning sellele, et sisuliselt puuduvad kaebajal õiguslikud alused tänase olukorra lõputu säilimise eeldamiseks. 18. Kohus leiab, et vastustaja juhib õigustatult tähelepanu asjaolule, et kaebaja mitme väite eelduseks on arusaam, et tal on lõputu õigus kasutada linnale kuuluvat kinnistut vastavalt tänaseks välja kujunenud harjumustele ja linn kinnistuomanikuna ei tohi seetõttu kinnistut vastavalt selle otstarbele hoonestada ja kasutusse võtta või sellel näiteks puid langetada. Kohus leiab, et kaebaja selline seisukoht on sügavalt ekslik. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et 12 linnatingimustes ei ole kruntide omanikel õiguspärast ootust, et nende naabruses ei toimu kruntide kasutuselevõtmist ja arendamist vastavalt seadustes, planeeringutes ja muudes õigusaktides sätestatule. Kohus peab oluliseks selgitada, et ehituskruntide kasutuselevõtul ja arendamisel on õiguslikult selgelt antud omandiõiguse realiseerimisel põhinev tugev eelistus selle omanikule, mitte naaberkrundi omanikule. Krundi arendamist soovitud viisil piiravad eelkõige võimalikud selged era- või avalikus õiguses sätestatud negatiivsed ja keelatud mõjud naabritele või asjakohastel juhtumitel ka õiguslikult fikseeritud piirangud – näiteks servituudid jne. 19. Käesoleval juhul on kaebaja ühe sellise võimaliku negatiivse mõjuna välja toonud lasteaia tegevusega seotud müra. Kohus nõustub kaebajaga, et ilmselt võib paljudel juhtudel lasteaia igapäevase tegevuse käigus tekkiv müra (laste kilked, vahel ka nutt, mänguhääled jne.) kohati olla tugevam, kui pargiala igapäevasel sportimiseks ja jalutamiseks kasutamisel tekkiv müra. Samas on vastustaja siinkohal õieti välja toonud et kaebaja on kaebuses viidanud Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-2-1-104-12, milles käsitleti öisel ajal ööklubist lähtuvat müra normtaset ületavat valju muusikat ja külastajate põhjustatud lärmi. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud asja tehiolud ei ole võrreldavad käesoleva asjaga. Kohus märgib, et kaebajal puuduvad igasugused tõendid, et lasteaiast tulenev müra ületaks lubatud müra piirtaset ja see väide pidevast mürahäiringust, mis vähendab kaebaja elukvaliteeti ja vähendab kinnisvara väärtust on selgelt otsitud ja isegi küüniline. 20. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja on oma maja hooldamise küsimuse käsitlemisel lähtunud valesti eeldusest, et tal on õigus selleks kasutada naaberkrunti. Lisaks tõi vastustaja õigustatult välja, et kaebajale muret tekitanud osas on kahe krundi vahelist piirdeaeda nihutatud nii, et see jääb kaebaja majast vähemalt 2,5 m kaugusele tagades vajaliku hooldeala. Samuti on laste mänguväljakud piiratud majast täiendava hekiga ja nihutatud naabermajast eemale. 21. Samamoodi on kaebaja kaebuses tähelepanuta jätnud, et parkimise ja liikluskorralduse küsimusi on ehitusprojektis võrreldes eskiisiga täiendatud ning Koidula tänaval liiklust piiratud ja lasteaia ümbruses olevad tänavad on ette nähtud ainult lasteaia ja pargi teenindamiseks ning parkimine on ette nähtud Kadrioru staadioni parklas. Kohus märgib, et kaebaja ei ole ka liikluskorralduse ja parkimise osas viidanud ühelegi normile, mida kavandatav lahendus rikub. Sisuliselt on kaebaja ka siin seisukohal, et tal on õigus eeldada, et senine liiklus- ja parkimiskorraldus säilib lõpmatult. Kohus on juba korra selgitanud sellise eelduse ekslikkust. Lisaks mainib kohus siinkohal veel, et tulenevalt lasteaia töörežiimist on liikluskoormuse kasv suhteliselt täpselt ajaliselt ennustatav ning kaebaja ja teised piirkonna elanikud saavad seda oma toimetamiste puhul arvesse võtta. 22. Kohus märgib, et ta ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et kõigist kavandatust tulenevalt väheneb kaebaja kinnisvara väärtus. Kohus leiab, et see väide on jällegi oletuslik ja seda ei tõenda ka elementaarne loogika. Kohus leiab, et olukorras, kus linnas on lasteaiakohtade nappus, tõuseb muude oluliste kinnisvara väärtust mõjutavate tingimuste samaks jäämisel kaheldamatult nende kinnistute (korteriomandite) väärtus, mille läheduses asub lasteaed vähemalt väikeste lastega peredele. On võimalik, et üksindust ja rahu armastavate inimeste jaoks võib nimetatud kinnistu väärtus langeda, kuid kinnisasja turuväärtuseks tuleb pidada siiski ratsionaalselt võttes asja ostust enim huvitatud isiku poolt pakutavat hinda ehk antud juhul ilmselt siis lasteaia lähedusest huvitatud isikute poolt pakutavat hinda. 23. Kohus nõustub lisaks eeltoodule vastustajaga, et kaebaja ei ole paljude oma kaebuses esitatud vastuväidete puhul (toodud põhiliselt kaebuse lk 8 ja 9) hoone ehituslike tingimuste osas suutnud näidata, kuidas need rikuvad kaebaja õigusi. Sellisteks näideteks on rekonstrueeritava hoone vastavus muinsuskaitsetingimustele, toidulifti küsimus, radooniuuringute läbiviimine. Kohus jätab need väited tähelepanuta, sest kaebajal ei ole selles osas ilmselgelt kaebeõigust. 13 24. Kohus nõustub kaebajaga, et tal on tulenevalt HMS § 56 lg 2 õigus saada haldusakti põhjendus haldusaktis või muus selles viidatud dokumendis. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale on haldusakt olnud kättesaadav. Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et ehitusluba väljastatakse läbi riikliku ehitisregistri MKMi 24.12.2002 määrusega nr 63 „Ehitusloa vorminõuded“ kehtestatud vormil. Seega ei ole tegemist linna enda (nagu nt detailplaneeringute kehtestamise korralduse puhul), vaid riiklikult määratud vormiga, millel peavad esinema järgmised andmed: Ehitustegevuse liigi täpsustus; Ehitusloa väljastaja; Taotluse andmed; Ehitise andmed; Ehitise asukoht; Ehitise koordinaadid; Ehitise tehnilised andmed; Kasutamise otsatarve ja pinnad; Tehnosüsteemid; Konstruktsioonid ja materjalid; Eluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Mitteeluruumide andmed; Märkused. Vastustaja ei saa eeltoodust tulenevalt enda suva järgi ehitusloale andmeid (kaalutlusi) lisada ega määratud osi asendada või neid ära jätta. Seetõttu on vastustaja ehitusloale lisanud märke, et selle lisaks on ehitusprojekt. Ehitusprojekti seletuskirjas on välja toodud normdokumendid, millest projekti koostamisel juhinduti (nt seletuskirja punktid 1.3.3 ja 1.1.2.3), samuti uuringud, mis menetluses läbi viidi (dendroloogia, radoon) ning nendel põhinevad arhitektuursed ja ehitustehnilised lahendused. Kohus nõustub vastustajaga, et kõik kaebajale muret tekitavad valdkonnad on ehitusprojektis kajastatud, kusjuures on püütud leida kaebaja õigusi kõige vähem riivavam lahendus ja neid on põhjendatud. 25. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud kohut veenda, et vaidlustatud ehitusluba on väljastatud õigusvastaselt ja selle väljastamisega ning realiseerimisega rikutakse kaebaja seadusega kaitstud õigusi. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 26. Vastavalt

§ 108kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole esitanud seaduses ettenähtud vormis ja ajal menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kohus jätab menetluskulud seetõttu poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 14