) §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.
lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatise väljamõistmist kehtestatud minimaalses suuruses, mis käesolevalt on 215 eurot kuus. Selles suuruses elatist kostja ei ole vaidlustanud. Seega on vanemad jõudnud elatise suuruses kokkuleppele ja kohus mõistab elatise välja poolte kokkulepitud suuruses.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad elatise tagasiulatuvas väljamõistmises vaid ühe kuu üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.07.2016.a. Kostja sellega ei nõustu, kuna kostja sõnade kohaselt elasid nad juulis veel koos ühtse perena ja läksid lahku alles augustis. Hageja ema sõnul lõppes kooselu kostjaga veebruaris 2016.a, kui kostja asus kandma karistust Tallinna Vanglas. Pärast vabanemist asus kostja elama hagejast ja tema emast eraldi, sest ka lapse ema oli leidnud uue elukaaslase. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lapse ülalpidamiseks rahalisi vahendeid kandnud juuli kuus. Maria Pavlova arvet selleks ka ei kasutatud, sest arve on täituri poolt arestitud ja ka lapsele mõeldud raha oleks läinud ema võlgade katteks. Hageja esindaja on avaldanud, et osa juulikuust viibis laps isapoolse vanaema juures. Hageja ema esitas 11.07.2016.a kohtusse hagi abielu lahutamiseks kostjast. Kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks 100 eurot augustis ja 115 eurot septembris. Hageja seaduslik esindaja kinnitab nimetatud summade laekumist. Kohus arvestab eeltoodut ja leiab, et õiglane on elatis välja mõista poolest juulikuust (maha võetud vanaema juures viibitud aeg) s o 15.juulist ja seaduses sätestatud minimaalsuuruses. Käesoleva otsuse täitmise käigus on võimalik teha tasaarvestus menetluse ajal juba tasutud elatise osas. Hageja palub kindlaks määrata ka kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga jooksva kuu 01. kuupäevaks kalendrikuu eest ette hageja ema vanema lapse Xxxx arveldusarvele EEXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Xxxx elatis“. Hageja ema pangakonto on arestitud ja elatusraha ülekandmine ema pangakontole ei ole võimalik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.