4-16-8544/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2017 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-16-8544 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Mariann Rei Väärteoasi Viktor Videri kaebus Lõuna Prefektuuri 08.11.
2. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,16,009974 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Viktor Vider Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.11.
3. a otsus väärteoasjas nr 2780,16,009974 Menetlusalune isik Viktor Vider, isikukood: 37302182712; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX Kaitsja - Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 , kohus otsustas:
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.11.
5. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,16,009974 Viktor Videri karistamises LS § 214 järgi ja lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
6. Rahuldada menetlusaluse isiku Viktor Videri kaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, 1 kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. I. Menetluse käik Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik S.H. koostas 08.11.2016 kiirmenetluse otsuse (tl 18) selle kohta, et 08.11.2016 kell 10.27 Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
7. km-l suunaga Võru poole juhtis Viktor Vider mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Sõiduki peatamise hetkel puudus sõidumeerikus autojuhikaart. Sellega rikkus Viktor Vider liiklusseaduse (edaspidi LS) § 131 lg-t 1 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 (edaspidi määrus nr 165/2014) artikkel 34 nõudeid ning pani toime LS § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lõuna prefektuur karistas Viktor Viderit LS § 214 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Viktor Vider esitas 23.11.2016 kohtule kaebuse, milles palub tühistada Lõuna prefektuuri 08.11.
8. a kiirmenetluse otsuse nr 10220151549361, kuna kontrollitav sõiduk ei kuulu määruse nr 561/2006 reguleerimisalasse. Selle subjektiks on isikud, kes reaalselt on hõivatud kaubaveoga. Politsei ei ole kontrollimisel arvesse võtnud juhi staatust ja tegevusala ning määruse nr 561/2006 artikkel 3 punktis g sätestatud erandit. Kui sõidukiga teostatakse remondi või hoolduse eesmärgil sõite, siis sõidumeeriku kasutamise kohustus ei kehti. Viktor Videri kaebuse andmetel on tema tööülesandeks remonti või hooldust vajavate veoautode kontrollimine ning hoolduse ja remondijärgse sõiduki korrasoleku kontrollimine. Ükski tööülesanne ei puuduta kaubavedusid maanteel, samuti puudub tal veoautojuhi kutsetunnistus. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebuse rahuldamata ja kiirmenetluse otsuse muutmata. Sõidukit ilma juhikaardita korralisse hooldusesse viia ei ole lubatud. Määruses nr 561/2006 toodud erisus on mõeldud olukorraks, kus tehakse teekatsetusi, kui mehhaanik vahetab sõidukil mingi osa ning seejärel läheb ja kontrollib, kas remont on õnnestunud. Riigikohtu 05.03.
9. a otsuse nr 3-1-1-11-14 järgi on juhil kohutus tõendada töö- ja puhkeajaga seotud asjaolusid. Seda, et haagist ei ole, ei tähenda, et juht tööl ei oleks. Tööleping ei näita, mis eesmärgil teostati 08.11.2016 sõit. Ei ole tõendatud, et Viktor Videri sõidu eesmärk oli remont. II. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Viktor Videri väärteo LS § 214 järgi, mille alusel karistatakse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest. 2 Kiirmenetluse otsuse andmetel rikkus Viktor Vider LS § 131 lg 1 nõudeid, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. Samuti rikkus ta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid. Kõigepealt märgib kohus, et nõukogu määrus nr 3821/85, millele viitab LS § 131 lg 1, on tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 04.02.
10. a määrusega nr 165/2014, mistõttu järgnevalt käsitleb kohus vaid kehtivat määrust nr 165/
11. Nimetatud kehtiva määruse nõuete rikkumist heidetakse kiirmenetluse otsuse kohaselt ette ka Viktor Viderile. Vaidlust ei ole selles, et Viktor Vider juhtis 08.11.2016 mootorsõidukit DAF registreerimisnumbriga XXX Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
12. km-l suunaga Võru poole, kui politseipatrull ta kinni pidas. Menetlusaluse isiku Viktor Videri ütluste kohaselt viis ta sõidukit masinapargist, mis asub Tartu linnas Viljandi ringi peal, remonditöökotta, mis asub Tähe
13. Ta peeti kinni Tallinn-Tartu maanteel Aardla ja Tallinna maantee ristil, kus on ringtee. Määruse nr 165/2014 artikkel 3 lg 1 järgi paigaldatakse sõidumeerikud liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Määruse nr 561/2006 artikkel 2 lg 1a järgi kohaldatakse määrust nr 561/2006 autoveo korral, mille puhul on tegemist kaubaveoks kasutatavate sõidukitega, mille lubatud täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni. Sõiduki põhiandmed on kättesaadavad Maanteeameti e-teenindusest aadressil https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf Viktor Videri juhitud mootorsõiduk DAF registreerimisnumbriga XXX vastab määruse nr 561/2006 artikkel 2 lõikes 1a toodud tingimustele. Selle sõiduki täismass on 23 400 kg. Seega on sõidumeeriku kasutamine tema poolt juhitud sõidukis kohustuslik juhul kui tegemist ei ole sõidukiga, mis vastab mõnele LS § 130 lg-s 12, EÜ määruse nr 561/2006 artiklis 3 või muus õigusaktis sätestatud erandile. Viktor Videri poolt 08.11.2016 juhitud mootorsõiduk DAF registreerimisnumbriga XXX ei vasta ühelegi LS § 130 lg-s 12 toodud erandile. Käesolevas asjas ei ole tõusetunud vaidlust sellest, et tegemist ei oleks veokiga, mis on ette nähtud kaubaveoks. Samuti puudub vaidlus selles, et Viktor Vider ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mida kinnitavad tema enda ütlused ja 08.11.2016 kell 08.46 VDO-väljatrükk, s.o sõidumeeriku andmete väljatrükk (tl 20). Vaidlus on selles, et tegemist oli vedukiga, millel puudus haagis, millega sellel hetkel seetõttu ei saanud kaupa vedada. Juht Viktor Vider ei teostanud kontrollimise ajal kaubavedu vaid viis sõidukit remonti. Seega peab kohus kontrollima, kas kohaldub mõni EÜ määruse nr 561/2006 artiklis 3 nimetatud eranditest. Kaebuse esitaja on tuginenud artikli 3 lõikes g toodud erandile. Viktor Videri sõnul kuulub tema ametikohustuste hulka autode remondikohta viimine, mida ta tegi ka 08.11.
14. Sõidumeerikus ta juhikaarti ei kasutanud, kuna tema ametikohustused ei nõua selle kasutamist. Remonttöid teostab T.T.E.. Sõiduki remondiaeg oli varasemalt kokku lepitud, kuid selle kohta puudus töökäsk. See väljastatakse siis, kui auto on hooldusesse viidud. Samuti puudub tal kutsetunnistus, et ta võiks sellel autol tööd teha. 3 XXXX ja Viktor Videri vahelisest 01.11.
15. a töölepingust on näha, et Viktor Vider asus 01.11.2016 tööle tehnikajuhi ametikohale (tl 8-10). Määruse nr 561/2006 artikkel 3 sätestab erandid, millistel juhtudel ei kohaldata seda määrust. Muuhulgas ei kohaldata nimetatud määrust vedude korral, mille puhul on tegemist sõidukitega, mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ning uute ja ümberehitatud sõidukitega, mis pole veel kasutusse võetud (artikkel 3 punkt g). Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et juhtides 08.11.2016 mootorsõidukit DAF registreerimisnumbriga XXX, kohaldus tema suhtes eelviidatud erand. Määruses on selle erandi all mõeldud eelkõige olukorda, kus isikud, kes teostavad sõidukitele hooldust või remonti, kontrollivad pärast sõiduki korrasolekut. Selliselt on võimalik seda tõlgendada grammatiliselt – erandi alla kuuluvad sõidukid, mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi. Midagi sellist käesoleval juhul ei ole tõendatud. Viktor Vider oli alles sõidukit remonditöökotta viimas. Seega pidi Viktor Vider kasutama sellel sõidul sõidumeerikut. Ka Riigikohus on oma 05.03.
16. a otsuse nr 3-1-1-11-14 punktis 11.1 leidnud, et kuivõrd sõidumeerikute kasutamise kohustus tuleneb vajadusest kontrollida mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete järgimist, puudutab see kohustus eeskätt iga päev sõitjate- või kaubavedu tegevate mootorsõidukite juhte. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, nagu oleks ülejäänud sõidumeeriku kasutamise kohustusega sõidukit ajutiselt juhtivad isikud kehtestatud nõuete täitmisest vabastatud. Kirjeldatud arusaama jaatamine tooks kaasa mootorsõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete järgimise kontrollimise raskendatuse või teatud juhtudel ka kontrollimise võimatuse. Sellel põhjusel tuleb neid nõudeid järgida ka isikul, kes juhib sõidumeeriku kasutamise kohustusega sõidukit ajutiselt või lühikest aega, täites muul ajal hoopis teisi ülesandeid. Määruse nr 165/2014 artikkel 34 lg 1 järgi kasutab juht salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Tulenevalt määruse nr 165/2014 artikkel 36 lg-st 2i, kui juht juhib digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama oma juhikaardi. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viktor Vider oli kohustatud kasutama 08.11.2016, viies sõidukit DAF registreerimisnumbriga XXX remonditöökotta, sõidumeerikut. Viktor Vider seda ei teinud. Seega rikkus Viktor Vider LS § 131 lg 1 nõudeid ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid. Sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmine täidab LS § 214 objektiivse koosseisu. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et Viktor Vider pani teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Viktor Videri ütluste järgi oli ta teadlik, et enda ametikohustuste täitmisel, s.o sõidukite hooldusesseja remonti viimisel, ei ole ta kohustatud juhikaarti kasutama. Seega leiab kohus, et Viktor Vider ei ole tahtlikult rikkunud sõidumeeriku kasutamise nõuet. Samas oleks tema isikuna, kes tegeleb sõidukitega, mis on kasutusel kauba veoks maanteel, pidanud olema kohusetundlikum ning ette nägema, et sõidumeeriku kasutamata jätmisel, rikub ta sõidumeeriku kasutamise nõudeid. 4 KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Viktor Videri tegu vastab LS §-s 214 ettenähtud väärteokoosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III. Kohtu seisukoht karistuse osas Lõuna prefektuur karistas Viktor Viderit LS § 214 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-120-13 ja nr 3-1-1-11-14). Kuigi väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriume, siis tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik vastata küsimusele, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9-07). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-12). Kohus leiab, et Viktor Videri süü ei ole suur. Sõidumeeriku kasutamine töö- ja puhkeaja kontrollimiseks on mõeldud eelkõige nende isikute suhtes, kes igapäevaselt töötavad autojuhina. Viktor Vider ei tööta autojuhina, ta pani teo toime ettevaatamatusest kõige kergemas vormis, s.o hooletusest. Samuti puudub asjas avalik menetlushuvi. Viktor Viderit ei ole varem väärteokorras selliste tegude eest karistatud. Tal on vaid üks karistus kiiruse ületamise eest. Sõidumeeriku kasutamata jätmine konkreetsel juhul, s.o lühiajalise sõidu puhul ei too endaga kaasa raskeid tagajärgi ning selline tegu ei riiva olulisel määral ühiskonna õiglustunnet. Kohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei ole menetlusaluse isiku süü suur ning puudub avalik menetlushuvi, on olemas alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 5