Obsah (4)

§ 249§ 55§ 252§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2553 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menet

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Tallinna Vangla vastusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei ole A.N. esitanud vaidlusaluste asjaoludega seotud vaiet, mistõttu on ilmne, et esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaoludel vaidemenetlust ei toimu.
2. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see

kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Eesti kontekstis võib üksikvangistusena mõista kartserikaristust. Vangla esitatud tõenditest ei nähtu, et A.N. oleks „pidevalt üksikvangistuses viibinud“. Ka juhul, kui kaebaja taotlust käsitada puudustega keelamis- või kohustamiskaebusena, tuleks see tagastada. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Juhul, kui kaebaja sooviks tõepoolest esitada kohustamiskaebust, tuleks tal läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd käesoleval ajal viibib A.N. Tartu Vanglas, ei oleks ka keelamiskaebus lubatav, sest praegusel juhul pole põhjust arvata, et Tallinna Vangla annaks (või saaks anda) kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (määrata kartserikaristus) või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi (paigutab ta kartserisse).
2. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

§ 252

lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 2