Obsah (4)

§ 187§ 369§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 31.03.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-15-18030 Tsiviilasi XX

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. XXXX(hageja) esitas 01.12.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt palub hageja alates 01.12.2015 kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 388 eurot. Hagis märgitakse, et laps elab koos emaga 2-toalises üürikorteris. Laps käib lastehoius, samuti käib ema lapsega ujumas. Regulaarselt käib lapse ema lapsega vanavanemate juures Haapsalus. Hagis märgitakse, et hageja ülalpidamiskulud ühes kuus on 776 eurot: üür 140 eurot, kommunaalkulud 60 eurot, ujumine (10 korda kuus) 90 eurot, söök lastehoius 58 eurot, lastehoid 58 eurot, sõit vanavanemate juurde Haapsallu 2 korda kuus 40 eurot, transpordikulud 30 eurot, riided ja jalanõud 70 eurot, hügieenitarbed 5 eurot, toit 100 eurot, mähkmed 60 eurot, mänguasjad 30 eurot, ravimid ja vitamiinid 15 eurot, meelelahutuskulud 20 eurot. Vanemad peavad kandma lapse kulud võrdsetes osades. Kostja ei ole lapsele ülalpidamist temale langevas osas andnud. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt täidab kostja kohaselt ja vabatahtlikult hageja ülalpidamiskohustust. Kostja on 2015 aasta jooksul tasunud hageja ülalpidamiseks keskmiselt 212,50 eurot kuus. Alates jaanuarist 2016 maksab kostja elatist summas 230 eurot kuus. Kostja on esitanud vastuväited hageja kulude suuruse kohta ja leiab, et hageja nõude suurus on ebamõistlik, eluliselt ebausutav, põhjendamata ja tõendamata. Osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega summas 83,35 eurot (alates 01.01.2016 88,35 eurot) (lapsetoetus 45 eurot (alates 01.01.2016 50 eurot) ja lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse vanemale 38,35 eurot) Asjaolu, et kostja elab Norras ei tähenda, et tal on võimalik maksta elatist ebamõistlikult suures ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus selgitab, et lahendab tsiviilasja nr 2-15-18030 kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 403 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (lk 27, 68).

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis summas 2 388 eurot alates hagiavalduse esitamisest 01.12.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. 6.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 väljendanud seisukohta, et

§ 369

järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Seega tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil.

1. Selleks, et tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust hagiavaldusele eelnenud perioodil, tuleb esmalt analüüsida hageja ülalpidamiskulude st hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid (PKS § 99 lg 2) Riigikohus on korduvalt andnud kohtutele juhiseid (nt 3-2-1-160-12, p 17; 3-2-1-118-12, p 16), et kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Samuti on Riigikohus selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kuus kokku 776 eurot, mis on oluliselt suurem seaduses sätestatud mõlema vanema miinimumülalpidamise suurusest (
2. aastal 390 eurot kuus ja
3. aastal 430 eurot kuus). Hageja seaduslik esindaja on kulude tõendamiseks esitanud arveid ja tšekke. Kostja vaidleb hageja kulude suurusele vastu leides, et need on ülepaisutatud, ebamõistlikud ja põhjendamata. Kostja märgib, et tema on andnud alates jaanuarist 2015 lapsele ülalpidamist summas 212,50 eurot kuus ja lisab, et lapse ülalpidamisse vanemate võrdse panuse korral on lapse põhjendatud igakuised kulud 424 eurot (212,50 eurot x 2), millele lisanduvad riiklikud peretoetused summas kokku 83,35 eurot (alates 01.01.2016 3 88,35 eurot). Kostja märgib, et alates jaanuarist 2016 annab tema lapsele ülalpidamist summas 230 eurot kuus. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Samas ei saa väita, et ka isa soovib lapsele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit. Kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks elatist miinimumi lähedases summas ja on valmis seda ka edaspidi tegema. Lapse tavalise elulaadi osas tuleb arvestada, et tegemist on väikelapsega (hetkel on laps 1 aasta ja 8 kuud vana), kes on alates sünnist elanud ema juures. Lapse isa elab Norras ja ei ole lapsega koos elanud, kuid on 2015 aasta jooksul tasunud lapsele elatist summas 212,50 eurot kuus ja kostja kinnitusel maksab lapse ülalpidamiseks alates jaanuarist 2016 elatist summas 230 eurot kuus. Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab antud juhul teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Lapse ema esitas oma pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et tema peamiseks sissetulekuks on vanemahüvitis (nn emapalk) summas 342,80 eurot, mis lõppes detsembris 2015 ja peretoetus novembrini 2015 summas 45 eurot ja alates detsembrist 2015 summas 82,11 eurot (II kd, lk 118 – 154). Lisaks toetavad lapse ema tema vanemad. Lapse emale kuulub korteriomand XXXX ning ½ kinnistu kaasomandist aadressil XXXX. Samuti kuulub lapse emale sõiduk Honda Civic (ehitusaasta 2007). Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et PKS § 99 lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja elab Norras ja tema on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks oma pangakontode väljavõtted (I kd, lk 164 – 201), millest nähtuvalt sai kostja kuni 2015 oktoobri lõpuni iga 14 päeva tagant tööotsija abiraha summas 537,48 eurot. Abiraha on käesolevaks ajaks lõppenud. Kostja kinnitab, et hetkel tal puudub kindel sissetulek. Kostjat toetab materiaalselt tema ema ja kostja on võtnud kasutusele ka oma säästud. Kostjal on kohustus hageja seadusliku esindajaga kaasomandis oleva kinnistu pangalaenu tasumiseks summas 194,70 eurot kuus (I, kd, lk 163). Lisaks kannab kostja eluasemekulusid summas 769 eurot (I kd, lk 202), millele lisanduvad liisingu kulud, sidekulud, transpordikulud, toidukulud jms. Kostjale kuulub ½ kaasomandist asukohaga XXXX. Kohus möönab, et kostja ei ole esitanud kõiki andmeid oma sissetulekute kohta, kuna kostja väljaminekud ületavad sissetulekut, kuid kohus peab vajalikuks võtta kostja sissetuleku hindamisel arvesse, et Norras on kulud eluasemele, toidule jm märgatavalt kõrgemad kui Eestis. Kohus peab üldteadaolevaks asjaoluks, et elukallidus Norras on kõrgem kui Eestis. Seega kostja poolt Norras saadav sissetulek, tema poolt kasutusele võetud säästud ja vanema toetus ei võimalda teha järeldust, et kostja saab igakuiselt garanteeritult kõrget sissetulekut ja seda lähtudes elukallidusest Norras, kus kostjal tuleb kanda enamus oma kuludest. 4 Kohus asub seisukohale, et kumbki vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Arvestades ka lapse vanust (hetkel on laps 1 aasta ja 8 kuud vana), ei saa olla lapsel väljakujunenud harjumuspäraselt kõrget elustandardit.
4. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid kuluartiklite lõikes. Eluasemekulud (korteri üürikulu ja kommunaalteenuste kulu). Vaidlust ei ole, et lapse eluasemekulud, sh elektrikulu, küttekulu jms, on lapse vajalikud kulud. Hageja esitas lapse eluasemekulude kinnitamiseks eluruumi üürilepingu, millest nähtuvalt moodustab eluruumi üür 280 eurot kuus (I kd, lk 5 – 16, lk 29 – 40). Samuti on hageja esitanud kohtule päringute vastused korteri üürihindadest samas piirkonnas, kus hageja ja hageja ema korterit üürivad (tl 114-117), millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja maksab üüri eest alla üürituru keskmise. Lisaks esitas hageja kommunaalkulude arved oktoobri, novembri ja detsembri 2015 kohta (I kd, lk 45, 47, 87). Kommunaalkulud hõlmavad sügis- ja talveperioodi, millal kulud võivad kevad- ja suveperioodist olla suuremad. Kohus on seisukohal, et arvestades lapse vanust ei ole võimalik väita, et tema saab korteri kasutamisel kasutuseelist samas mahus võrreldes täiskasvanud vanemaga, mistõttu ei ole põhjendatud jagada korteri eluasemekulud pooleks, et saada lapsele langeva eluasemekulude osa. Kohus leiab poolte väidete ja hageja poolt esitatud tõendite alusel, et lapse vajalikud eluasemekulud koos kommunaalkuludega (elekter, küte jne) ei ületa aasta lõikes 100 eurot kuus. Kulud hügieenitarvetele (sh mähkmed), tervishoiu- ja toidukulud. Hagis märgitakse, et lapse kulu hügieenitarvetele on 5 eurot kuus ja lapse toidukulud on 100 eurot kuus. Hügieenitarvete ja toidukulude kinnitamiseks esitas hageja arved (I kd, lk 51, 101 – 102) Kostja nõustub lapse hügieenitarvete ja toidukulude suurusega. Võttes arvesse poolte väiteid nimetatud kulude osas, on kohus seisukohal, et lapse kulu hügieenitarvetele summas 5 eurot kuus ja toidule 100 eurot kuus on vajalik ja põhjendatud. Hagis märgitakse, et kulud mähkmetele moodustavad 60 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et igakuiselt moodustavad mähkmekulud 60 eurot kuus. Hageja on kohtule tõendina esitanud vaid ühe väikese mähkmepaki ostutšeki summas 14,99 eurot (I kd, lk 51). Samas nõustub kohus kostja väitega, et mähkmeid saab osta soodushinnaga. Kohus leiab, et lapse põhjendatud mähkmekulude suuruseks saab pidada 40 eurot kuus. Seejuures tuleb arvestada, et ilmselt langeb varsti vajadus mähkmetele ära. Hagis märgitakse, et lapse tervishoiukulud (ravimid, vitamiinid jne) moodustavad kuus 15 eurot. Hageja ei ole igakuiste tervishoiukulude suurust tõendanud. Lapse ema ei ole selgitanud, millised konkreetsed kulud tervishoiukulude hulgas sisalduvad. Lapse ema ei ole tõendanud ega ka mitte väitnud, et lapsel esineks mingeid terviseprobleeme või nt et tegemist oleks väga tihedalt viirushaigustesse haigestuva lapsega. Üldteada on asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Kohus leiab, et lapse põhjendatud tervishoiukulud moodustavad 8 eurot kuus. Tervishoiukulude alla on kohtu hinnangul paigutatavad ka lapse ujumiskulud. Hageja väitel käib laps arsti soovitusel 2-3 korda nädalas ujumas, mistõttu kulu ujumisele on 90 eurot kuus (10 eurot kord x 9 korda). Nimetatud kulu tõendamiseks on hageja esitanud arved (I kd, lk 49,107). Üldteada on asjaolu, et ujumine on tervisele kasulik, kuid sarnaselt tervishoiukuludega 5 leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud ega väitnud, et lapsel esineksid mingid terviseprobleemid, sh ei nähtu see ka arstitõendist (I kd, lk 100), mille tõttu oleks temal näidustatud ujumas käimine 2-3 korda nädalas. Kohus leiab, et 4 korda kuus ujumas käimiseks on piisav, seega moodustavad vajalikud lapse ujumiskulud 36 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele, õueriietele ja jalanõudele on 70 eurot kuus. Hageja ei ole märgitud kulu suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Samas tuleb pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et väikesed lapsed kasvavad kiiresti, mis tingib uute riideesemete ostmise. Kohtu hinnangul on lapse riiete ja jalanõuete kulu 70 eurot kuus ülepaisutatud. Lapsele riideid ostes saab leida soodsa hinnaga asjad. Kohus leiab, et lapse vajalikud kulud riietele ja jalanõudele moodustavad 30 eurot kuus. Transpordikulud. Transpordikuludeks loeb kohus lapse sõidud vanavanematu juurde Haapsallu ja igapäevased sõidud, nt poodi, lastehoidu jne. Hagis märgitakse, et lapse transpordikulud moodustavad 70 eurot kuus (sõit vanavanemate juurde 40 eurot ja igapäevased sõidud 30 eurot). Hageja ei ole tõendeid transpordikulude kohta esitanud. Kohus leiab, et transpordikulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esindajal on võimalik kasutada sõitudeks ühistransporti, kus alla
5. aastase lapse sõit on reeglina tasuta ja kohtu hinnangul ei saa lapse põhjendatud transpordikulud ületada 10 eurot kuus. Lastehoiu kulud, sh söök. Hagis märgitakse, et lapse igakuised lastehoiu kulud moodustavad 116 eurot kuus (lastehoiu tasu 58 eurot ja söök lastehoius 58 eurot). Hageja on kulu tõendamiseks esitanud lastehoiu ühe kuu arve (tl 42). Hageja lisab, et alates jaanuarist 2016 moodustab lastehoiu tasu 64,50 eurot (I kd, lk 104 – 105). Kohus nõustub kostjaga, et väikesed lapsed haigestuvad sageli ja ei käi iga päev lastehoius. Suvel lastehoid kuu-poolteist ei tööta või lapsed on vanavanemate või vanematega koos. Lisanduvad vaheajad ja pühadega seoses lastehoiust eemal olemise aeg. Kohus leiab, et lapse vajalikud lastehoiu kulud, sh söök ei ületanud
6. aastal aasta lõikes 40 eurot kuus ja alates
7. aastast ei ületa aasta lõikes 46 eurot kuus. Meelelahutuskulud. Kohtu hinnangul hõlmavad meelelahutuskulud mänguasjade ostu, loomaaias, kinos, mängutoas ja sünnipäevadel käimist. Hagis märgitakse, et lapse meelelahutuskulud moodustavad 50 eurot kuus (mänguasjad 30 eurot + loomaaias, kinos, mängutoas ja sünnipäevadel käimine 20 eurot). Mänguasjade ostmise kohta esitas hageja vaid ühe arve summas 40,59 eurot (I kd, lk 43). Muid meelelahutuskulusid ei ole hageja tõendanud. Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Ilmne on, et laps ei külasta loomaaeda, kino, mängutuba, sünnipäevad igas kuus mitmeid kordi. Samas ei osteta lapsele iga kuu uusi mänguasju. Kohus leiab, et 20 eurot kuus võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust ning lisaks osta ka mänguasju ja sõpradele sünnipäevakinke. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustasid hageja põhjendatud ülalpidamiskulud
8. aastal 389 eurot kuus ja alates jaanuarist 2016 moodustavad 395 eurot kuus (eluasemekulud 100 eurot + kulu hügieenitarvetele 5 eurot + toidukulud 100 eurot + mähkmekulud 40 eurot + tervishoiukulud 8 eurot + ujumiskulud 36 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 30 eurot + transpordikulud 10 eurot + lastehoiu kulud
9. aastal 40 eurot (alates jaanuarist 2016 46 eurot) + meelelahutuskulud 20 eurot). Seega ei ületanud lapse põhjendatud ülalpidamiskulud hagi esitamisel ja ei ületa ka käesoleval hetkel miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi. 6 Kostja on kohtule esitanud perioodi 01.01.2015 kuni 22.12.2015 kohta oma pangakonto väljavõtte (tl 74-75), mis tõendab seda, et kostja on
10. aasta jooksul tasunud hageja ülalpidamiseks elatist kokku summas 2 550 eurot. Seega on kinnitust leidnud kostja väide, et tema on hageja ülalpidamiskohustust
11. aasta jooksul täitnud makstes keskmiselt hagejale ülalpidamiseks 212,50 eurot kuus.
12. aastal moodustas elatise miinimummäär 195 eurot.
13. aastal moodustab elatise miinimummäär 215 eurot. Kostja kinnitab, et alates jaanuarist 2016 annab tema lapsele ülalpidamist summas 230 eurot kuus. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. Seega on kostja hagejale ülalpidamist andnud seaduses sätestatud miinimumelatisest suuremas summas. Kostja väidab, et lapse ülalpidamiseks makstakse riiklikud toetused, millised tuleb arvestada lapse ülalpidamiseks saadava raha hulka. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seda, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (nt 3-2-1-124-15, p 16; 3-2-1-37-11, p 16). Kohtul tuleb nimetatud asjaolu arvestada juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Käesolevas asjas on kostja tuginenud asjaolule, et riiklikud toetused tuleb arvestada lapse ülalpidamiseks saadava raha hulka. Lapse ema pangakonto väljavõttega on tõendatud, et lapse ema on saanud kuni novembrini 2015 lapsele riiklikku lapsetoetust summas 45 eurot ja alates detsembrist 2015 lapsetoetust ja lapsehooldustasu summas kokku 83,35 eurot ja alates jaanuarist 2016 88,35 eurot. Arvestades, et lapse mõistlikud vajadused, mis
14. a kehtivast miinimumpalgast lähtudes moodustavad 390 eurot ja alates
15. a kehtivast miinimumpalgast lähtudes moodustavad 430 eurot, on kaetud osaliselt Eesti Vabariigi lapsetoetusega ning kostja on maksnud elatist
16. aastal 212,50 eurot ja alates jaanuarist 2016 maksab 230 euro kuus, jäävad lapse ülalpidamiskulud ema kanda tegelikult väiksemas osas kui kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole lapse ülalpidamise kohustust rikkunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama sätte lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejaks on alaealine laps ja kohtu hinnangul oleks kostja menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapsele äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 7