Obsah (14)

§ 146§ 66§ 65§ 110§ 176§ 172§ 163§ 162§ 165§ 170§ 158§ 171§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17008 Tsiviilasi XXXX´i pankro

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur pankrotivara arvelt teostanud järgmised väljamaksed: • Ajutise halduri kulu ja tasu 1 128,00 • HÜ XXXX liikmemaks 20,00 • Kinnisvaraportaal AS (kuulutused) 152,00 • Maamaks 2016 49,25 • Teenustasu pangas 15,94 Kokku 1 365,19 eurot Ajutise halduri tasu ja kulu koos maksudega kogusummas 1 128,00 eurot on kinnitatud Harju Maakohtu 18.01.2016.a. kohtumäärusega ja kulud summas 185,17 eurot on kinnitatud Harju Maakohtu 13.06.2016.a. kohtumäärusega ning neid kulusid enam täiendavalt kinnitama ei 3 pea. Mingeid muid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) haldur menetluses teinud ei ole. XXXX (pankrotis) pankrotivaras on seisuga 15.12.2016.a. rahalisi vahendeid kokku 2 186,89 eurot (pankrotihalduri tasu hüvitamiseks).

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuete esitamise tähtaeg XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses oli 19.03.2016.a. Tähtaegselt esitati 16 nõuet kogusummas 35 455,01 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 21.04.2016.a. Haldur esitas osalise vastuväite nelja võlausaldaja esitatud nõude summale kogusummas 3 831,20 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Kohtus hagimenetlusi pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamise osas ei ole peetud. Seega tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 31 623,81 eurot, mis kõik on tunnustatud II järgus, s.h. on tunnustatud Swedbank AS õppelaenu käendusest tulenev tingimuslik nõue summas 2 688,00 eurot. Swedbank AS nõude osas ei ole haldur väljamakset teostanud, sest nimetatud nõue ei ole siiani muutunud sissenõutavaks. XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur teostanud järgmised väljamaksed võlausaldajate nõuete rahuldamiseks: Tunnustatud Väljamakse Jrk. Jaotis Võlausaldaja nimi nõude summa eurodes nr. (%) eurodes
2. 2,96 Kohtutäitur Hille Kudu 19,66 0,06
3. 136,48 Credit.ee OÜ 907,52 2,87
4. 297,23 Eesti Inkasso OÜ 1 976,36 6,25
5. 160,17 Krediidimenetluse Keskus OÜ 1 065 3,37
6. 476,98 PPC Delta OÜ 3 171,59 10,03
7. 932,42 Bondora AS 6 200 19,61
8. 100,01 Nord Collect OÜ 665 2,10
9. 2,88 Kohtutäitur Marek Laanemets 19,16 0,06
10. 456,76 Express Credit AS 3 037,17 9,60
11. OÜ Koduliising 274,49 1 825,17 5,77
12. AS LHV Finance 352,33 2 342,79 7,41
13. Telia Eesti AS 80,73 536,82 1,70
14. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti 8,70 57,88 kaudu 0,18
15. Placet Group OÜ 123,40 820,56 2,60
16. Swedbank AS 0,00 2 688 8,50
17. OÜ Aktiva Finants 946,12 6 291,13 19,89
18. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Tunnustatud nõuded XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses moodustasid jaotusettepaneku kinnitamise hetkel kokku 31 623,81 eurot. 4 Võlausaldajate rahuldamata nõuete suurused on järgmised: Jrk. Võlausaldaja nimi nr.
19. Kohtutäitur Hille Kudu
20. Credit.ee OÜ
21. Eesti Inkasso OÜ
22. Krediidimenetluse Keskus OÜ
23. PPC Delta OÜ
24. Bondora AS
25. Nord Collect OÜ
26. Kohtutäitur Marek Laanemets
27. Express Credit AS
28. OÜ Koduliising
29. AS LHV Finance
30. Telia Eesti AS
31. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
32. Placet Group OÜ
33. Swedbank AS
34. OÜ Aktiva Finants Rahuldamata nõue eurodes 16,70 771,04 1 679,13 904,83 2 694,61 5 267,58 564,99 16,28 2 580,41 1 550,68 1 990,46 456,09 49,18 697,16 2 688 5 345,01
35. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja XXXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud 05.02.2016.a. läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded ning ettevalmistanud, läbiviinud ning protokollinud nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur teostas pankrotivara ülevaatuse ning tagas vara säilimise kuni selle realiseerimiseni. Haldur pidas läbirääkimisi mitme vara ostuhuvilisega ja korraldas kinnisasjade müügiks kokku 13 avalikku enampakkumist ning võõrandamise järgselt koostas vajalikud dokumendid seoses varade omandi üleminekuga. Haldur on koostanud ja kohtule esitanud XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses

§ 66lg 1 ja § 132 kohased aruanded.

Haldur on 01.06.2016.a. kohtule esitanud jaotusettepaneku, samuti koostanud ja esitab kohtule käesoleva lõpparuande. XXXX (pankrotis) pankrotihaldurile määratav tasu on halduri ettepanekul 1 822,41 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 364,48 eurot. Haldur lähtus määratava tasu arvutamisel alljärgnevast arvestusest: laekumised pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtuvalt (

§ 65lg 2).

XXXX (pankrotis) pankrotivara hulka seni arvatud raha kokku on olnud summas 7 903,74 eurot. Haldur täiendavalt tema poolt tehtud kulude hüvitamist ei taotle. Pankrotihalduri poolt taotletava tasuga on nõustunud ka võlgnik.

1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud. 5
2. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused Võlgnik on oma maksejõuetust selgitanud asjaoluga, et XXXX(XXXX) on petnud teda ühise äritegevuse alustamise käigus võttes võlgniku nimel kiirlaene ja sõlminud lepinguid. Pankrotihalduri hinnangul võis võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olla siiski võlgniku tahtlik käitumine. Suur osa võetud kiirlaenudest (summas 14 267,62 eurot) on laekunud võlgniku enda isiklikule arveldusarvele jaanuaris
3. Võlgnik on isiklikult pangakontorist sularahana välja võtnud 2 870,00 eurot, 1 750,00 eurot on üle kantud XXXX ja 8 975,00 eurot on välja võetud sularahas deebetkaardiga. Samuti on võlgnik sõlminud kaks järelmaksu lepingut (iPhone 5S ja LG teleri ostuks vastavalt 10.01.2014.a. ja 09.01.2014.a.) ning kinnitanud haldurile, et andis nimetatud esemed üle XXXX(XXXX). Ühtegi graafikujärgset makset nimetatud lepingute osas tehtud ei ole. Vähesel määral on võlgnik laenatud raha kasutanud ka tavapärastele jooksvatele kuludele. Seega on võlgnik olnud teadlik laenude võtmisest ning tema nimel sõlmitud muudest lepingutest ega ole teinud midagi selleks, et seda takistada. Haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2014 aasta sügisest, millisest ajast pärinevad osaliselt kohustused, mis on tasumata tänaseni. Haldur on 13.10.2016.a. esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate tuvastamaks tahtlikkust maksejõuetuse tekitamisel. Põhja Ringkonnaprokuratuur on 21.10.2016.a. teatanud, et jätab kriminaalmenetluse alustamata, kuna võlgniku tegevust kohustuste võtmisel ei ole alust käsitleda tema varalise seisundi kohustustevastase kahjustamisena. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt

§ 110-114.

8. Muud tähtsust omavad asjaolud Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Haldurile teadaolevalt aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole.

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Pankrotimenetluses ei ole esitatud selliseid nõudeid, mida saaks liigitada õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise- või lapsele või vanemale elatise maksmise nõueteks, mis ei lõpe kohustusest vabastamise menetluse tulemusena. Haldurile ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiksid otseselt takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega ja võlgnik on kohtus vandega kinnitanud oma vara ja võlgade olemasolu. Haldurile teadaolevalt omab võlgnik hetkel stabiilset töökohta ja teenib regulaarset sissetulekut (keskmiselt ca 700,00 eurot kuus).

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas esitanud ei ole (21.04.2016.a. võlausaldajate üldkoosolekul võlausaldajaid ei osalenud). Võlgnik on haldurile esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused 6 Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Andres Hermet on

§ 162ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande.

Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid.

Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul on XXXX´i (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 163lg 5 tähenduses.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas tema enda tahtlik käitumine, võlgnik on võtnud laene ning sõlminud lepinguid, kuid on jätnud täitmata enda lepingujärgsed kohustused. Võlgniku väited, et tema maksejõuetus on põhjustatud pettuse teel sõlmitud kiirlaenu- ja muudest lepingutest, on paljasõnalised. Võlgnik on lepingute sõlmimisest teadlik olnud ega ole teinud midagi selleks, et seda takistada.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluses.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt

§ 65

lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palub endale määrata tasuks 1 822,41 eurot, millele lisandub käibemaks. 7 Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 1 822,41 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65lg-le 2.

Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 1 82,41 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arveldusarvele, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 52,02 eurot, mis moodustab käesoleva seisuga veel kinnitamata pankrotimenetluse kulud (panga teenustasud ja kinnisvaraportaali kuulutused). Kohus leiab, et aruandes näidatud XXXX´i (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 52,02 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX (pankrotis) esitas 11.11.2015 Harju Maakohtule koos pankrotiavaldusega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid selle kohta, et XXXX asub ise täitma oma usaldusisiku kohustusi. Haldur toetab võlgniku avaldust ise usaldusisiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX´i kohustustest vabastamise menetluse. Võttes arvesse võlausaldajate ja pankrotihalduri seisukohti, leiab kohus, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et XXXX´i usaldusisik tuleb jätta määramata ja 8 kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.

§ 172lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Ts

MS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXX´ile (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 9