Haldusasi nr 3-16-1921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-1921 Haldusasi E.E.i kaebus SA Läänemaa Haigla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON
- Tagastada kaebus E.E.ile.
- Jätta E.E.i riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E.E. esitas 26.09.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Läänemaa Haigla tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt toimus kaebajaga 24.05.2012.a liiklusõnnetus, kus ta kukkus jalgrattaga kaevuluukide puudumise tõttu ja sai rängalt viga. Kaebaja leiab, et, kuna haigla ei teavitanud temaga toimunud liiklusõnnetusest nõuetekohaselt politseid, jäi liiklusõnnetus fikseerimata, mistõttu ei olnud kaebajal hiljem võimalik kaitsta oma põhiseaduslikke õigusi.
- Ühtlasi palub kaebaja määrata endale riigi õigusabi, et välja selgitada, kellele oleks mõistlik kahjunõue esitada ja haldusmenetlus algatada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebaja nõue on ilmselgelt perspektiivitu ning kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega. Seejuures ei ole kohtu hinnangul tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist.
- Kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldustena peab esmajoones olema selge, et kaebuse esitajal on tekkinud kahju, seejärel, et väidetav kahju on kaebajale tekkinud haldusorgani õigusvastase tegevuse tulemusena ning tekkinud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel esineb põhjuslik seos (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Samuti peab olema selge, et kaebaja esialgsed õiguskaitsevõimalused on ammendatud. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kahju hüvitise nõude eeldused ilmselgelt täitmata.
- Kaebusest nähtuvalt on kaebajale kahju tekitatud sellega, et politsei ei saanud teostada sündmuskoha ülevaatust, kuna tervishoiuasutus ei teavitanud politseid nõuetekohaselt kaebajaga 24.05.2012.a toimunud liiklusõnnetusest (jalgrattaga kukkumisest). Seadusest tulenevalt on aga liiklusõnnetusest teavitamine eeskätt liiklusõnnetuses osalenud juhi kohustus (liiklusseaduse (LS) § 169 lg 2 p 2, Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määruse nr 68 „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse kord“ § 1 p 1). Seejuures sätestab LS § 169 lg 6, et sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kaebaja neid kohustusi täitnud ei ole. Seega poleks tervishoiuasutuse poolt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määruse nr 68 § 14 p-s 1 sätestatud kohustuse täitmine (sündmuskohajärgsele prefektuurile paberkandjal andmete edastamine registreeritud liiklusõnnetuses kannatanute kohta) nii või teisiti enam saanud kaasa tuua sündmuskoha liiklusõnnetuse aegset fikseerimist.
- Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jäi kaebaja hagi tsiviilasjas nr 2-12-39771 OÜ Revalconnect vastu Harju Maakohtu 21.06.2013.a otsusega rahuldamata, kuna kaebaja ei suutnud tõendada seda, et tema kukkumine jalgrattaga 24.05.2012.a toimus OÜ-le Revalconnect kuuluval kinnistul aadressil Haapsalu linnas Kiltsi tee
- Kui kaebaja väidetav kahju tuleneb sellest, et ta kaotas nimetatud vaidluse põhjusel, et tal polnud esitada tõendit liiklusõnnetuse toimumise koha kohta, siis esmalt märgib kohus, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Teiseks poleks tervishoiuasutuse teade olnud piisav tõend liiklusõnnetuse toimumise asukoha tõendamiseks, kuivõrd selle tõendi allikaks oli kaebaja ise. Kui kaebaja peab silmas seda, et tsiviilasjas polnud tal esitada oma väite kinnituseks politsei dokumenti, kus oleks fikseeritud sündmuskoha vaatlus, siis olukorras, kus kaebaja ise lahkus sündmuskohalt koos sõidukiga, poleks politsei saanud tuvastada, et õnnetus toimus just kaebaja poolt väidetud kohas.
- Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesolev kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastada.
- Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis jääb läbi vaatamata ka kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kui kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses või muuks õigusalaseks nõustamiseks, tuleb taotlus esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule (riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys