Obsah (9)

§ 132§ 29§ 123§ 87§ 150§ 72§ 108§ 65§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Väärteoasi (number ja menetlus) Kohtuliku menetluse staadium Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja

) §-dest 134 lg 3 ja 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Helir-Valdor Seederi kaebus ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. detsembri 2015 otsus nr 2840,15,001998 HelirValdor Seederi karistamises LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.
3. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt
4. aprill
5. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
6. mai
7. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. Väärteoasja kohtuvälise menetluse käik Politsei- ja Piirvalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Piret Kass on
9. novembril 2015 väärteoasjas nr 2840,15,001998 koostanud väärteoprotokolli nr AB 1407862 Helir-Valdor Seederi õigusrikkumises LS § 58 lg 3 järgi, mis on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Helir-Valdor Seeder 30.11.2015 kell 16.30 juhtides mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärk XXX XXX Viljandis linnas, sõitis Jaksobsoni ja Leola tn sõiduteede ristumiskohale foori keelava kollase tule ajal, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata.Väärteoprotokollis andis Helir-Valdor Seeder oma teo kohta järgnevad ütlused: „Sõitsin ristmikule kollase tule ajal.“
10. detsembril 2015 on Helir-Valdor Seeder esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles toodud põhjendusi palub võtta arvesse lahendi tegemisel. Vastulause kohaselt
11. novembril 2015.a. sõitis menetlusalune isik kella 16.30 ajal Viljandis sõiduautoga Volvo S80 registritähisega XXX XXX Jakobsoni ja Leola tänava ristmikule. Lähenes ristmikule Leola tänavalt ja keeras paremale Jakobsoni tänavale Paalalinna suunas. Enne Maksimarketi kauplust peatas teda tagantpoolt lähenenud, töötavate vilkuritega politseiauto. Pärast peatumist palus naissoost politseinik esitada isikudokumendid ja autodokumendid. Viimasest nõudest politseinik hiljem loobus. Seejärel kontrollis politseinik alkomeetriga menetlusaluse isiku väljahingatavat hingeõhku. Kõik oli seaduspärane, isik oli kaine. Järgnevalt teatas politseinik, et menetlusalune isik oli ületanud Jakobsoni ja Leola tänava ristmiku kollase tulega ja see on tõsine liiklusrikkumine, mida ei saa niisama jätta. Seejärel konvoeeriti teda politseiautosse, kus oli kokku kolm politseinikku. Neist kaks naissoost ja üks meessoost. Menetlusalust isikut paluti istuda taha istmele meessoost politseiniku kõrvale. Naissoost politseinik teatas, et kollase tulega ristmikule sõitmine on tõsine liikluseeskirjade rikkumine ja selle eest tuleb teda karistada, ning küsis, kas ta on nõus kiirmenetlusega või algatatakse väärteomenetlus. Politsei uuris, kas menetlusalusel isikul on kehtivaid karistusi. Menetlusalune isik selgitas, et 33-aastase sõidustaaži jooksul pole temal ühtki liiklusrikkumist. Menetlusalune isik seletas politseile, et sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega ning asjaolu, et Jakobsoni ja Leola tänava fooris on rohelise vilkuva tule tsükkel liiga lühike, et tagada sujuvat liikluskorraldust. Menetlusalune isik möönas, et lõpetas ristmiku ületamise kollase tulega, mis oli aga igati õige ja seaduspärane tegevus. Seejärel toimus vaidlus politseinikega, kas ta sõitis ristmikule rohelise vilkuva tulega (nagu väitis tema) või kollase tulega (nagu väitsid politseinikud). Politseinikud rõhutasid, et neid on kokku kolm tunnistajat menetlusaluse isiku vastu ja need kõik kolmekesi olla näinud, et ta sõitis ristmikule kollase tulega. Menetlusalune isik küsis politseinikelt, mida tal tuleb kiirmenetluse korral protokolli kirjutada. Politsei teatas, et nad ei saa seda ette öelda. Saades aru, et politseinikud on nõus kiirmenetluse läbiviimisega, oli menetlusalune isik nõus kirjutama protokolli, et sõitis ristmikule kollase tulega. Seejärel küsis ta, mida kiirmenetluse korral tuleb veel protokolli kirjutada. Politsei teatas seepeale, et kiirmenetlust ei saagi enam läbi viia, kuna menetlusalune isik on varem vastu vaielnud ning juba on algatatud väärteomenetlus. Mõistes, et politsei viib läbi väärtoemenetlust, soovis menetlusalune isik protokollis oma seletust täiendada. Esitas sellekohase soovi politseile vähemalt kahel korral. 2 Paraku politsei ei võimaldanud tal protokolli täiendada ja ütles, et võib oma selgitusi täiendada kahe nädala jooksul. Selline politsei käitumine jäi menetlusalusele isikule täiesti arusaamatuks ja on tema hinnangul vastuolus ka hea haldusmenetluse tavaga. Soovib veelkordselt märkida asjaolu, et selles fooris on rohelise vilkuva tule tsükkel ebanormaalselt lühike – umbes ühe sekundi pikkune. Selle tõenduseks lisab vastulausele
12. novembril 2015.a õhtul filmitud video kõnealusel ristmikul vilkuvast rohelisest tulest. Lisaks juhib menetlusalune isik tähelepanu, et sellel ristmikul toimus tänavu suvel foori vahetus. Enne foori vahetust oli rohelise vilkuva tule tsükkel praegusest pikem, võimaldades seeläbi sujuvamat liikluskorraldust. Menetlusalune isik leiab, et sellel ristmikul toimuva pingsa liikluseeskirjade täitmise kontrollimise kõrval, võiks politsei rohkem tähelepanu pöörata ristmiku sujuva ja ohutu liikluskorralduse tagamisele. Politsei peaks tegema Viljandi linna liikluskomisjonile ettepaneku rohelise vilkuva tule tsükli pikendamiseks, et vältida selliseid tarbetuid vaidlusi ühe sekundi sees toimunud liiklusmanöövrite üle. Kokkuvõtvalt soovib menetlusalune isik rõhutada järgmist: • Kõnealuses fooris vilgub roheline tuli ilmselgelt liiga lühikest aega (umbes ühe sekundi), et autojuhid saaksid pärast rohelise tule vilkuma hakkamist ohutult pidurdada ja sõiduki enne ristmikku seisma jätta; • Kui ta oleks rohelise tule vilkuma hakates järsult pidurdanud, siis oleks ta jäänud oma autoga ristmikule seisma ja tekitanud liiklusohtliku olukorra; • Seega oli rohelise tule vilkuma hakates ainuõigeks lahenduseks tema käitumine (lõpetada parempöörde manööver), mille tõttu on algatatud käesolev väärteomenetlus; • Kuna tegemist oli parempöördega, siis ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda. Täiendavalt selgitab menetlusalune isik, et isegi, siis kui tema oleks sõitnud ristmikule kollase tulega, oleks ristmiku ületamine igati seaduspärane ja sisuliselt õige, sest: • Sellel ristmikul on rohelise vilkuva tule tsükkel liiga lühike, mis ei saagi tagada sujuvat liikluskorraldust; • Liiklusseaduse § 7 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et kollase tulega tohib ettenähtud kohast edasi liikuda juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu. Menetlusalune isik juhib tähelepanu ka asjaolule, et teda ei ole varasema 33 aastase sõidupraktika jooksul kordagi karistatud. On olnud seadusekuulekas liikleja ning isegi juhul kui ta oleks liiklusseadust rikkudes kollase tulega ristmiku ületanud, on väärteomenetluse algatamine ebaproportsionaalne ja politseinikud võinuksid piirduda tähelepanu juhtimisega. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Piret Vaher on
13. detsembri 2015 väärteoasja nr 284015001998 otsuses märkinud, et vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et menetlusaluse isiku süüline käitumine LS § 58 lg 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Menetlusalune isik tunnistab väärteoprotokolli AB1407862 ütluste lahtris, et sõitis ristmikule kollase tule ajal. Samuti on tunnistaja Kredi Aim poolt antud ütlustest nähtav, et Leola tänava suunas ületas ristmiku foori keelava tule ajal sõiduauto Volvo S80 reg. märgiga XXX XXX suunaga Lääne tänava poole. Liiklusseadus § 7 lg 1 p 3 kohaselt foori kollane tuli keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul kui seal peatumine on liiklust ohustamata võimatu. Kohtuväline menetleja arvestab karistuse määramisel süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ning arvestab teo toimepanija isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga - isik tunnistab oma tegu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja 3 arvestanud asjaoluga, et menetlusalune isik ei oma kehtivaid karistusi liiklussüütegude eest. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Liiklusseadus § 221 lg 1 sätestab - juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati Helir-Valdor Seederile LS § 221 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot.
14. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täies ulatuses ja taotleb selle tühistamist järgmistel põhjustel:
15. Otsuses on märgitud: „Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt.“ Samas ei nähtu väärteootsusest, millises osas on vastulauset arvestatud ja millises mitte.
16. Otsuses on täiel määral jäetud tähelepanuta kaebuse esitaja poolt vastulauses esitatud selgitus, et tegelikult sõitis ta ristmikule rohelise vilkuva tulega nagu ka selgitus, miks ta nõustus protokolli kirjutama, et sõitis ristmikule kollase tulega. Kordab siinkohal seda selgitust: - politseinikud rõhutasid, et neid on kokku kolm tunnistajat ja nad kolmekesi olla näinud, et ta sõitsin ristmikule kollase tulega; - kaebuse esitajale jäi esialgselt mulje, et politseinikud on nõus kiirmenetluse läbiviimisega ja seetõttu oli nõus kirjutama protokolli, et sõitis ristmikule kollase tulega.
17. Otsuses on täiel määral jäetud tähelepanuta kaebuse esitaja poolt vastulauses esitatud selgitus, et soovis väärteoprotokolli täiendamist. Saades aru, et politseiametnik ei vii läbi mitte kiirmenetlust, vaid üldmenetlust, avaldas ta vähemalt kahel korral politseiametnikule soovi väärteoprotokolli täiendamiseks. Politseiametnik tema soovi ei arvestanud. Kaebuse esitaja oleks soovinud väärteoprotokolli täiendamist just nende selgitustega, mis ta esitas vastulauses ehk peaasjalikult sellega, et rohelise tule vilkuma hakates oli õige, ohutu ja seaduslik lõpetada ristmiku ületamine parempöördega, seevastu järsk pidurdus rohelise tule vilkuma hakates oleks ohustanud liiklust.
18. Otsuse kohaselt seisnes kaebuse esitajale etteheidetav väärtegu selles, et ta sõitis Jakobsoni tänava ja Leola tänava sõiduteede ristumisalale foori keelava kollase tule ajal, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Otsuse kohaselt on väärtegu tõendatud tunnistaja Kredi Aimi 30.11.2015 ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt on Kredi Aimi poolt antud ütlustest nähtav, et Leola tänava suunas ületas ristmiku foori keelava tule ajal sõiduauto Volvo S80 reg. märgiga XXX XXX suunaga Lääne tänava poole. Otsusest ei nähtu, aga, et Kredi Aim oleks andnud ütlusi selle kohta, kas kollase tule süttides oleks olnud kaebuse esitajal võimalik peatuda liiklust ohustamata või oleks just peatumine ohustanud liiklust.
19. Kaebuse esitaja on oma vastulauses selgitanud, et Jakobsoni tänava ja Leola tänava ristmiku fooris on rohelise vilkuva tule tsükkel ebanormaalselt lühike – umbes ühe sekundi pikkune. Selle tõenduseks on lisanud vastulausele
20. novembril 2015.a õhtul filmitud video kõnealusel ristmikul vilkuvast rohelisest tulest. Lisaks juhtis ta tähelepanu, et sellel ristmikul toimus tänavu suvel foori vahetus. Enne foori vahetust oli rohelise vilkuva tule tsükkel praegusest pikem, võimaldades seeläbi sujuvamat liikluskorraldust. Nendele vastulauses esitatud väidetele ei ole otsuses vähimatki tähelepanu pööratud.
21. Lisaks on kaebuse esitaja vastulauses selgitanud, et kui ta oleks rohelise tule vilkuma hakates järsult pidurdanud, siis oleks ta jäänud oma autoga ristmikule seisma ja tekitanud liiklusohtliku olukorra. Seega oli rohelise tule vilkuma hakates ainuõigeks lahenduseks tema käitumine (lõpetada parempöörde manööver), mille tõttu on algatatud käesolev väärteomenetlus. Kuna tegemist oli parempöördega, siis ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda. Ka nendele vastulauses esitatud väidetele ei ole otsuses vähimatki tähelepanu pööratud.
22. Kaebuse esitaja juhtis vastulauses tähelepanu ka sellele, et kollase tulega tohib ettenähtud kohast edasi liikuda juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu.
23. Kokkuvõtvalt märgib kaebuse esitaja, et otsuses on jäetud arvestamata kõik tema poolt vastulauses esitatud selgitused ega ole pööratud neile vähimatki tähelepanu. Sellega on rikutud väärteomenetluse seadustiku (

) paragrahvi 74 lõike 1 punkti 8, mis kohustab kohtuvälist 4 menetlejat väärteomenetluse otsuses märkima vastulauses esitatud selgituste mittearvestamise põhjenduse. Nimetatud asjaolu on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

paragrahvi 150 lõike 1 punkti 7 mõttes. 9. Seevastu on kohtuväline menetleja ekslikult otsuses märkinud, et isik tunnistab oma tegu. Selline väide on ebaõige. Kaebuse esitaja ei ole ennast väärteos süüdi tunnistanud. Väärteoprotokolli koostamise ajal ei arvestatud tema soovi väärteoprotokolli täiendamiseks ning vastulauses toodud selgitused ja tõend süü puudumise kohta on jäetud täiel määral arvestamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p-st 3 palub kaebuse esitaja tühistada täies ulatuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Piret Vaheri poolt 29. detsembril 2015 väärteoasjas nr 2840,15,001998 tehtud otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lõike 1 punkti 1 alusel.

1. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 8-8p) leiab, et kaebuse esitajal tulnuks kirjutada protokolli ütlused nii nagu juhtum aset leidis, mitte kirjutama kiirmenetluse läbiviimise ootuses protokolli, et sõitis ristmikule kollase tulega. Tunnistaja Kredi Aim ütlustest (väärteotoimiku lk 2 pöördel) nähtub, et sõiduauto Volvo S80 reg. märgiga XXX XXX ületas ristmiku Leola tänava poolt foori keelava tule ajal ning peale sõiduki kinnipidamist selgus, et seda juhtis Helir-Valdor Seeder. Peale sõiduki kinnipidamist teavitati kaebuse esitajat tema peatamise põhjusest, millega polnud kaebuse esitaja nõus ning menetleja Piret Kass selgitas seejärel kaebuse esitajale menetlusvorme koos nende erinevustega, kuid kaebuse esitaja segas pidevalt politseiametniku jutule vahele. Samuti selgub Kredi Aim ütlustest, et kaebuse esitaja lausus järgnevat: „kirjutan ütlustesse nii nagu politseiametnik ütleb" ning see oli põhjuseks miks ei kohaldanud menetleja Piret Kass kaebuse esitaja suhtes kiirmenetlust. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et kaebuse esitaja oli omameheliku käitumisega ning ei kuulanud, mis talle menetlustoimingute ajal seletati. Kaebuse esitaja poolt edastatud vastulauses (väärteotoimiku lk 4 pöördel) rõhub kaebuse esitaja asjaolule, et kõnealusel ristmikul (Leola-Jakobsoni) on peale suvist foori vahetust rohelise tule tsükkel ebanormaalselt lühike - umbes ühe sekundi pikkune. Kaebuse esitaja leiab, et politsei võiks ristmikul toimuva pingsa liikluseeskirjade täitmise kontrollimise kõrval rohkem tähelepanu pöörata ristmiku sujuva ja ohutu liikluskorralduse tagamisele ning teha Viljandi linna liikluskomisjonile ettepaneku rohelise vilkuva tule tsükli pikendamiseks, et vältida selliseid tarbetuid vaidlusi ühe sekundi sees toimunud liiklusmanöövrite üle. Antud väärteoasja järgselt tekkinud kirjavahetusest (väärteotoimiku lk 7) selgitab Maanteeameti Viljandimaa liikluskorraldaja Alard Tallo fooride tööd ning on lisanud lingi fooride töö uuringu kohta. Seoses sellega leiab kohtuväline menetleja, et politsei poolt on vajalik liiklusjärelevalve käigus jälgida ka fooride juures mootorsõiduki juhtide poolt liiklusseadusest kinnipidamist kuna on sagenenud olukorrad kus viimasel hetkel keelava tule süttides ristmikule sõitjate tõttu on tekkinud liiklusohtlikke olukordi ja toimunud liiklusõnnetusi. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Lähtuvalt eeltoodust peab kohtuväline menetleja põhjendatuks määratud rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses s.o 20 eurot ja leiab, et antud karistus on proportsioonis toimepandud süü suurusega. LS § 221 lg. sätestab - juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule sõitmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o 200 eurot.
2. Kohtuotsuse põhjendused 4.1.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 5 asjaolusid.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et Helir-Valdor Seederi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusaluse isiku Helir-Valdor Seederi kaebust lahendades annab kohus hinnangu kohtuvälise menetleja tegevusele väärteomenetluses ja kaebuses viidatud menetlusõiguslikele rikkumistele. Seejärel lahendab kohus kaebuse sisuliselt. 4.2. Esiteks, menetlusalune isik Helir-Valdor Seeder viitab kaebuses asjaolule, et otsuses on märgitud: „Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt“, samas ei nähtu kaebuse esitaja hinnangul, millises osas vastulauset on arvestatud ja millises mitte. Kokkuvõtvalt leitakse kaebuses, et vastulauses esitatud selgituste arvestamata jätmisega on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust

§ 150lõike 1 punkt 7 mõttes.

Kohus on seisukohal, et väärteomenetluse läbiviimisel ei rikkunud kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust sellisel määral, mis annaks aluse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 29. detsembri 2015.a. otsuse tühistamiseks. Kohus leiab, et kuigi kaevatavas otsuses ei ole kohtuväline menetleja sõnaselgelt väljatoonud, milliste vastulauses esitatud asjaolude või taotlustega on kaevatavas otsuses arvestatud, on väärteootsuses lahendatud küsimused, millega on selgitatud, kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu, ära näidates väärteo kvalifikatsiooni viitega seaduse nimetusele ja paragrahvile, samuti küsimuse, kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik ning teo õigusvastasuse ja süülisusega seonduvad asjaolud, samuti küsimuse, kas väärteoasjas esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning konkreetne karistuse liik ja määr ning eelpoolt loetletud küsimuste põhistuse.

§ 72

lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja, kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses,

§-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest lähtudes.

§ 72

lg 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama

§-s 108 loetletud küsimused.

§ 108

kohaselt kohtuotsuse tegemisel selgitatakse m.h järgnevad küsimused: kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu; väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik; teo õigusvastasus ja süülisus; kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid; karistuse liik ja määr. 4.3. Helir-Valdor Seeder nii kaebuses kui ka kohtuistungil antud ütlustes (tl 30-32) avaldas, et näeb väärteomenetluse rikkumist ka selles, et temal ei lubatud peale väärteoprotokolli ja selles antud ütluste allkirjastamist ütlusi enam täiendada. Kohtuistungil Helir-Valdor Seeder kinnitas, et väärteoprotokollis olevad ütlused on tema kirjutatud ning väärteoprotokolli koostamisel tutvustati talle õigusi väärteomenetluses. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku õigusi ei ole tema väärteoasja menetlemisel rikutud, kuna väärteoprotokollist (väärteotoimik tl 1-1p) nähtub, et menetlusalusele isikule on antud võimalus anda ütlusi ja ta on andnud ütlused, kirjutades need omakäeliselt väärteoprotokollis (väärteoprotokolli põhiosas). Menetlusalune isik on oma ütlustes avaldanud, et sõitis ristmikule kollase tule ajal. Seega

§ 65

lg 1 sätestatu järgi on väärteoprotokollis ütluste andmisega menetlusalune isik Helir-Valdor Seeder saanud oma õigusi realiseerida. Eelviidatud seadusesätte kohaselt füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli 6 plangil või

§ 69lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis.

Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt.

§ 69

lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokolli põhiosas märgitakse menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lugenud piisavaks menetlusaluse isiku poolt vääteoprotokollis omakäeliselt antud ütlused ja kohtuvälise menetleja poolt keeldumisega mitte lubada muuta juba koostatud menetlusdokumendis (s.o väärteoprotokollis) antud ütlusi ei ole H.V. Seederi menetlusõigusi rikutud.

§ 65

lg 1 ja § 69 lg 2 p 3 ei näe obligatoorselt ette menetlusaluse isiku ütluste kohta eraldi protokolli koostamist, vaid kohtuväline menetleja võib piirduda ka menetlusaluse isiku ütluste protokollimisega väärteoprotokollis, andes võimaluse menetlusalusel isikul soovi korral kirjutada ütlused omakäeliselt. Samuti ei näe eelmärgitud sätted ette võimalust, et menetluse alune isik saaks täiendada või muuta tema poolt antud ütlusi juba allkirjastatud väärteoprotokollis. Väärteoprotokolli lõpposas on

§ 69

lg 6 kohaselt märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Eelmärgitud võimalust on menetlusalune isik H.-V. Seeder ka kasutanud, esitades väärteoasjas vastulause ja tõendina salvestise. 4.

1. H.-V. Seeder on kaebuses märkinud, et vastulauses on ta viidanud asjaolule, et Jakobsoni ja Leola tänava ristmiku fooris on rohelise vilkuva tule tsükkel ebanormaalselt lühike – umbes ühe sekundi pikkune, mille tõenduseks on ta lisanud vastulausele 30.11.
2. a õhtul filmitud videosalvestise kõnealusel ristmikul vilkuvast rohelisest tulest. Kohtule on esitatud kohtuvälise menetleja poolt Viljandi Linnavalitsuse teede spetsialisti Heiki Teearu kiri 18.02.2016 menetlejale Viljandis, Jakobsoni-Leola ristmiku fooritsüklite aegade ja töögraafiku kohta (tl 17-19). Viidatud tõendist nähtub, et
3. a foorid ja foorisüsteem Viljandis uuendati. Foori kollane tuli põleb enne punase süttimist alati 3 sekundit, kõikides suundades korraga punane põleb 2 sekundit, roheline tuli vilgub 2 sekundit. Kirjas märgitakse, et sellised tulede põlemise/vilkumise ajad on Eestis suhteliselt levinud ja peaks olema liiklusohutuse seisukohalt kõige optimaalsemad. Kohus leiab, et kuigi kohtumenetluse pooled ei ole vaidlustanud asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud videosalvestiselt nähtub Viljandis, Jakobsoni-Leola tänavate ristmikule paigaldatud foor, ei ole võimalik ainuüksi videosalvestisega tõendada eelmärgitud ristmiku fooritsüklite aega ja töögraafikut. Kaebuses esitatud väide, et kõnealusel Jakobsoni ja Leola tänava ristmikul on rohelise vilkuva tule tsükkel ebanormaalselt lühike – umbes ühe sekundi pikkune, on ümber lükatud eelmärgitud 18.02.2016 Viljandi Linnavalitsuse teede spetsialisti Heiki Teearu kirjas tooduga, et nimetatud fooris roheline tuli vilgub 2 sekundit ning selline fooritule vilkumise aeg on Eestis suhteliselt levinud ja peaks olema liiklusohutuse seisukohalt kõige optimaalsem. Viimatimärgitud asjaolusid ei lükka ümber ka menetlusaluse isiku kohtuistungil esitatud (tl 25-25p) ning väärteotoimikus olev kirjavahetus (väärteotoimik tl 7-10) Viljandi liikluskomisjoni liikmete arutelust fooritulede tsüklite kohta Viljandi linnas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on tõendid kogutud seaduslikult ning tõendite kogum sellise kvaliteediga, mis võimaldas teha tõendatud asjaolude pinnalt seadusliku ja põhistatud väärteootsuse. 4.
4. Järgnevalt hindab kohus seda, kas Helir-Valdor Seeder rikkus väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas LS § 58 lg 3 nõudeid ja pani toime talle süüks arvatava LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 7 Liiklusseaduse § 58 lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja Helir-Valdor Seederile ette heitnud seda, et HelirValdor Seeder 30.11.2015 kell 16.30 juhtides mootorsõidukit Volvo S80 registreerimismärgiga XXX XXX Viljandis linnas, sõitis Jaksobsoni ja Leola tn sõiduteede ristumiskohale foori keelava kollase tule ajal, kuigi peatumine ettenähtud kohas oli võimalik ilma liiklust ohustamata. Helir-Valdor Seeder kohtule esitatud kaebuses, kohtuistungil antud ütlustes ning väärteotoimikus sisalduvas vastulauses väärteo toimepanemist ei tunnista, avaldades, et tegelikult sõitis ta ristmikule rohelise vilkuva fooritulega. Väärteoprotokollis antud ütlustes (väärteotoimiku tl 1) on menetlusalune isik andnud järgnevad ütlused: „Sõitsin ristmikule kollase tule ajal.“ Eelmärgitud ütlusega menetlusalune isik sisuliselt tunnistab väärteo toimepanekut. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik on väärteomenetluse kestel erineval ajal andnud diametraalselt lahknevate erinevustega ütlusi. Kaebuses ning kohtuistungil antud ütlustes avaldab menetlusalune isik, et kuna temale jäi 30.11.2015.a. sündmuskohal algselt mulje, et teda peatanud politseiametnikud olid nõus kiirmenetluse läbiviimisega, siis andis väärteoprotokollis ütluse, et sõitis ristmikule kollase tulega. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Kredi Aimi (Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik) ütlustest (tl 32-33) nähtub, et menetlusalusele isikule selgitati, et on kaks menetlusvormi, kiirmenetlus ja üldmenetlus ning et kiirmenetluses protokolli ei koostata. Tunnistaja ütlustel menetlusalune isik väitis, et ületas rohelise vilkuva tulega ristmiku ja sai pahaseks, et talle ei tehtud kohapeal kiirmenetluse otsust. Ta soovis kiirmenetluse kohaldamist. Politsei ei öelnud isikule, millised peaksid olema ütlused väärteoprotokollis. Isik ütles politseiametnikele, et kirjutab nii nagu politseiametnikud ette ütlevad. Ta oli pahane ja ei olnud politseiametnike suhtes hästi meelestatud. Isik soovis kiirmenetlust ja soovis otsust saada kohapeal teada, kuna tal on kiire. Politseiametnikud selgitasid, et ei saa kiirmenetlust kohaldada, kuna ta ei ole oma rikkumisest aru saanud, kiirmenetluse kohaldamiseks peab isik oma eksimust tunnistama. Tunnistaja Kredi Aimi ütlustega riimuvad tunnistaja Jüri Eegi (Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse välijuht) ütlused (tl 33-35), kelle ütlustest nähtub, et menetlusalune isik ei tunnistanud sündmuskohal temale etteheidetavat tegu. Menetlusalusele isikule selgitati, et asja on võimalik menetleda kiirmenetluses. Selle välistas asjaolu, et menetlusalune isik soovis politseiametnikult teada, et mida ta peab protokolli seletusse kirjutama, kuid politsei ei saa isikule sõnu suhu panna. Kui isik ei nõustu rikkumisega, siis ei saa kiirmenetlust kohaldada. Tunnistaja J. Eegi ütlustel võttis menetleja Piret Kass võttis vastu otsuse, et koostada väärteoprotokoll ja menetlusalusele isikule selgitati õigusi ning isik andis väärteoprotokollis ütlused. Kohtu hinnangul ei suutnud menetlusalune isik usutavalt ja arusaadavalt kohtule selgitada, miks ta on andnud erineval ajal erinevaid ütlusi, s.t miks ta andis väärteoprotokollis ütlusi, mis tema enda avalduse, vastulause ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegelikkusele ei vasta. Kohtus ei leidnud mitte millegagi tõendamist, et menetlusalust isikut oleks ütluste andmisel politseiametnike poolt mingilgi moel mõjutatud. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-1-1-100-15 p 17 sedastanud järgnevat: „Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast 8 vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.“ Lähtudes asjaolust, et menetlusaluse isiku poolt antud ütlustes esinevad omavahelised vastuolud, samuti on need vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega – eelkõige kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate Jüri Eegi ja Kredi Aimi ütlustega, saab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlusi arvestada üksnes selles osas, millises need riimuvad teiste tõenditega. Menetlusaluse isiku ning tunnistajate K. Aimi ja J. Eegi ütlustega on tõendatud ning kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas s.o
5. novembril 2015.a. kella 16.30 ajal Viljandi linnas, Jakobsoni ja Leola tänavate fooriga reguleeritaval ristmikul juhtis menetlusalune isik H.-V. Seeder tumedat värvi sõiduautot Volvo S
6. Eelmärgitud ristmiku läheduses (ristmiku stoppjoonest 10-20 meetri kaugusel) teostasid liiklusjärelvalvet politseiametnikud Piret Kass, Kredi Aim ja Jüri Eek. Menetlusalune isik lähenes sõidukiga ristmikule Leola tänavalt ja sooritas parempöörde Jakobsoni tänavale. Politseiametnikud järgnesid menetlusalusele isikule ning mõni hetk hiljem peatasid menetlusaluse juhitava sõiduki ning selgitasid menetlusele isikule, et tema ületas ristmiku kollase fooritule ajal ja rikkus sellega liikluseeskirju. Menetlusalune isik rikkumist ei tunnistanud, vaid väitis, et tema sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega. Menetlusalune isik soovis kiirmenetluse kohaldamist. Politseiametnikud selgitasid menetlusalusele isikule, et kiirmenetlust ei saa kohaldada, kuna kiirmenetluse kohaldamiseks peab isik oma eksimust tunnistama. Asja menetleti üldmenetlusena ja menetluses koostati väärteoprotokoll. Politseinik Piret Kass tutvustas menetlusalusele isikule õigusi ja kohutusi, mille kohta võeti isikult allkiri. Menetlusalune isik andis ütlused väärteoprotokollis. Peale ütluste andmist ja allkirjastamist soovis menetlusalune isik täiendada enda poolt antud ütlusi, millist võimalust talle ei antud. Tunnistaja Kredi Aimi ütlustega on tõendatud, et Jakobsoni ja Leola tänava ristmik on fooriga reguleeritud ristmik ja ristmik on plussmärgi kujuline. Politseitöötajate patrullauto oli pargitud Leola-Jakobsoni ristmiku stoppjoonest umbes 10-20 meetri kaugusele. Helir-Valdor Seeder sõitis ristmikule ja ületas ristmiku kollase fooritulega. Punase tule süttides oli Helir-Valdor Seederi auto lõpetanud manöövri. Sõiduk asus enne stoppjoont, kui süttis kollane tuli – s.t, et alustas manöövrit ja ületas ristmiku kollase tulega. Eelmärgitud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja Jüri Eegi antud ütlused, kelle ütlustest nähtub, et Leola-Jakobsoni tänavate ristmiku puhul on tegemist valgusfooridega reguleeritud ristmikuga, millel on tähistatud jalakäijate ülekäigurada. Jalakäijate rada on enne ristmikku ning seal on märgitud ka stoppjoon. Menetlusaluse isiku sõiduk oli patrullautost umbes 15-20 meetri kaugusel. Kollase fooritule süttides lähenes menetlusaluse isiku sõiduk ristmikule ning kollasega sõitis ta ristmikule kindlasti. Punane tuli süttis siis, kui isik lõpetas manöövri ja oli läbinud ristmiku. Politseitöötajate vaade oli suunatud ristmikule. Kui fooris põles vilkuv roheline tuli, siis menetlusaluse isiku sõiduk ei olnud veel ristmikule jõudnud. Menetlusalune isik on kohtuistungil väitnud, et juhul, kui ta oleks pidurdanud vilkuva rohelise tulega, siis oleks ta tekitanud liiklusohtliku olukorra sellega, et ta oleks jäänud ristmikule. Kohus eelmärgituga ei nõustu. LS § 56 lg 1 kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Eelmärgitu tähendab kohtu hinnangul seda, et juhil tuleb ristmikule lähenedes valida selline sõidukiiruskiirus, mis võimaldab sõidukil enne keelava kollase fooritule süttimist peatuda enne foori juures olevat stoppjoont või stoppjoonemärki ja jääma LS § 58 lg 3 kohaselt seisma stoppjoone või stoppjoone märgi ees. 9 Tunnistaja Kredi Aimi ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku sõiduk asus enne stoppjoont hetkel, kui süttis kollane foorituli ja juhil oli võimalus peatada sõiduk, kuna tema taga ei olnud ühtki sõidukit, keda ta oleks võinud ohustada. Enne ristmikule jõudmist oleks saanud juht ohutult peatuda. Sõidukiirus oli piisavalt aeglane. Tunnistaja Jüri Eegi ütlustest nähtub, et liiklusohtlikku olukorda ei oleks tekkinud isegi juhul, kui menetlusaluse isiku auto oleks jäänud seisma stoppjoone taga ja jäänud seisma ristmikule. Tunnistaja J. Eek täpsustab, et kollase tule süttides oleks menetlusalusel isikul olnud võimalus peatuda liiklust ohustamata, kuna oli piisavalt ruumi, et edasine liiklus oleks saanud sujuvalt jätkuda. Hinnates eelpool märgitud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et Helir-Valdor Seeder on rikkunud LS § 58 lg 3 nõudeid, millega on täidetud LS § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Asjas on tõendamist leidnud, et Helir-Valdor Seeder juhtides mootorsõidukit, sõitis foori keelava kollase tule ajal ristmikule, kuigi peatumine ettenähtud kohas, s.o enne stoppjoont oli võimalik, eelmärgitu on tõendatud tunnistajate K. Aimi ja J. Eegi ütlustega. Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on realiseerinud temale etteheidetava väärteo subjektiivse teokoosseisu vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, kuna menetluse alune isik oleks võinud keelava fooritule süttides peatuda enne ristmikku tähistavat stoppjoont, kuid ta ei teinud seda, kuigi peatumine oli võimalik ilma liiklust ohustamata, mistõttu ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise ja ta möönas seda. Ka menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta oleks teinud vähimatki katset peatada sõiduk enne ristmikku kollase fooritule süttimisel. Menetlusaluse isiku Helir-Valdor Seederi teos õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.
7. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. LS § 221 lg 1 kohaselt juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Heli-Valdor Seederit karistati vaidlustatud väärteootsusega LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o 20 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Helir-Valdor Seederi tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt Helir-Valdor Seederit eelnevalt karistatud ei ole (väärteotoimik tl 6). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on Helir-Valdor Seederile LS § 221 lg 1 järgi rahatrahvi määramisel võtnud arvesse kõiki karistuse mõistmisel olulisi asjaolusid. Rahatrahv, mis jääb selle väärteo eest mõistetava karistusraami alumisse neljandikku on proportsioonis isiku süüga. Menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv on piisav motiveerima teda edaspidi hoiduma 10 liiklust reguleerivate normide rikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 11