Obsah (7)

§ 121§ 45§ 203§ 47§ 38§ 197§ 62

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tanel Saar 12. jaanuar 2017, Tartu 3-16-2356 Aleksandr Strelt

) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas
2. novembril 2016 a. Viru Vanglale venekeelse pöördumise (TL 12-13) seoses tema telefonikaardi blokeerimisega. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol oli vahendeid tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega taotlenud vanglalt pöördumiste tõlkesse saatmist, tagastas vangla
3. novembril 2016 pöördumise koos
4. ja
5. novembril 2016 esitatud samaliigiliste pöördumistega ühe vastuskirjaga nr 6-10/32611-
7. A. Streltsov esitas
8. novembril 2016 a. Viru Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse (TL 18-19), milles nõudis 50 000 euro suuruse kahju hüvitamist seoses sellega, et tema telefonikaart on blokeeritud. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol oli vahendeid tõlkimiseks ja kinnipeetav keeldus tõlkimistaotluse allkirjastamisest ega taotlenud vanglalt kahjunõuete tõlkesse saatmist, tagastas vangla
9. novembril 2016 vaide koos 9.,
10. ja
11. novembril 2016 esitatud samaliigiliste kahjunõuetega ühe vastuskirjaga nr 6-16/138-
13. Aleksandr Streltsov esitas
14. novembril 2016 a. Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sellega tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldada A. Streltsovil vabalt telefoni kasutada ja et tema kirjad jõuaksid adressaadini. Kaebuse kohaselt on alates
15. novembrist 2016 Viru Vangla blokeerinud A. Streltsovi telefonikaardi, millele oli laetud rohkem kui 10 eurot, ilma tema nõusolekuta ning andnud tema numbri kasutada teisele kinnipeetavale. Kaardi blokeerimise tõttu ei ole A. Streltsov saanud rohkem kui kaks nädalat helistada kohtusse, advokaatidele ega juristidele. Sellega on A. Streltsovi moraalselt alandatud, piiratud, diskrimineeritud ja solvatud tema inimväärikust ning õigusi.
16. Viru Vangla poolt
17. novembril 2016 kohtunõude vastusena saadud materjalidest selgus lisaks, et A. Streltsov esitas pärast kaebuse esitamist halduskohtule
18. novembril 2016 Viru Vanglale eestikeelse selgitustaotluse (TL 16), milles palus vastust oma telefonikaardi blokeerimise kohta. Vangla
19. novembril 2016 esitatud selgituste (TL 17) kohaselt ei ole telefonikaart blokeeritud, vaid selleks, et takistada telefonikaardi kasutamist teise kinnipeetava poolt, muudeti kaardi PIN-koodi ning uue koodi sisestamisel on võimalik taas kaarti kasutada. Samuti esitas A. Streltsov
20. novembril 2016 Viru Vanglale venekeelse kahju hüvitamise taotluse ja vaide (TL 22) seoses telefonikaardi blokeerimisega, mis oli veel menetluses.
21. Tartu Halduskohus tagastas A. Streltsovi kaebuse
22. novembri 2016 määrusega

§ 121

lg 1 p 4 kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise ja

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. 5.1. Vastavalt keeleseaduse (Keele

S) § 10 lg-le 1 ja § 12 lg-le 1 toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ja võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Kuna kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõttest nähtus, et kinnipeetaval oli vahendeid oma pöördumiste tõlkimisse saatmiseks, kuid kinnipeetav keeldus selleks nõusoleku andmisest, ei olnud Viru Vanglal õigust A. Streltsovi

1. novembri 2016 venekeelset kahju hüvitamise nõuet menetlusse võtta. Seega ei saa kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust, mille näevad ette vangistusseaduse (VangS)§ 11 lg 5 ja 8, läbituks lugeda. 5.
2. VangS § 11 lg 5 kohaselt eeldab kohustamisnõue samuti kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebaja esitas nõude vangla kohustamiseks võimaldada vabalt telefoni kasutada ja et tema kirjad jõuaksid adressaadini esmakordselt kohtumenetluses, mistõttu on ka selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 5.
3. Tuvastamisnõuet saab

§ 45

lg 2 kohaselt esitada vaid siis, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning kui selle abil on kaebajal võimalik saada õiguslikku kasu. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja telefonikaart ei ole tegelikult blokeeritud, mistõttu ei ole sellesisulisel kaebusel mingit edulootust ega kaebaja ei saaks sellest õiguslikku kasu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Aleksandr Streltsov esitas
2. detsembril 2016 määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu
3. novembri 2016 määruse tühistamist. 2 2 Viru Vangla on keeldunud kaebaja venekeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisest alusetult. Samuti ei ole halduskohus kohtueelse menetluse läbimise hindamisel arvestanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas Viru Vangla
4. novembril 2016 tehtud otsust. Kaebaja hinnangul on telefonikaart blokeeritud sihilikult, et ta ei saaks oma õiguste ja vabaduste eest seista ning teise kinnipeetava poolt kaardi kasutamise ettekääne on leitud hiljem. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks Viru Vanglalt tõendeid, mis näitaksid, et tema telefonikaardilt on keegi helistanud. Lisaks palus A. Streltsov vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
5. Tartu Halduskohus vabastas
6. detsembri 2016 määrusega A. Streltsovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse ning kohustas Viru Vanglat määruskaebusele vastama.
7. Viru Vangla esitas
8. detsembril 2016 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
9. novembri määruse muutmata. Tartu Halduskohus jättis
10. detsembri 2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule lahendamiseks.
11. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
13. Halduskohus on tagastanud A. Streltsovi kahju hüvitamise nõude kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
14. novembri 2016 määruses esitatud seisukohtadega kahju hüvitamise nõude osas ega pea neid vajalikuks korrata (

§ 203lg 1 ja § 201 lg 4).

1. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib muuhulgas vangla sisekorraeeskirja (VSKE) regulatsioon, mille § 491 lg-test 2 ja 3 tuleneb kohustus anda enne võõrkeelse dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. VSKE § 491 lg-st 5 kohaselt edastatakse juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, tõlkimata dokument menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmist ja selgitama dokumentide tõlkimise protsessi. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1).
2. Haldusasja toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Streltsov seoses telefonikaardi väidetava blokeerimisega edastanud Viru Vanglale esmakordse venekeelse taotluse
3. novembril 2016 nr 6-10/32611-1 ning on keeldunud allkirjastamast nõusolekut tõlketeenuste eest tasumiseks kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt ega pole taotlenud vanglalt pöördumise tõlkimiseks saatmist (TL 12-13).
4. novembri 2016 seisuga on A. Streltsovi isikuarvel olnud 21,60 eurot (TL 23). Tõlkimisse saatmise taotlusest nähtub, et ühe lehekülje (1800 tähemärki sõnavahedega) vene keelest eesti keelde tõlkimise hind koos käibemaksuga on 14 eurot ja 11 senti ning tõlketöö miinimumhind on 0,5 arvestusliku lehekülje maksumust (TL 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa A. Streltsovi esmakordse Viru Vangla poole pöördumise maht poolt lehekülge, mistõttu ei oleks taotluse tõlkimisse saatmine olnud kinnipeetava majanduslikule olukorrale üleliia koormav.
5. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata, et Viru Vangla on teinud otsuse kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas
6. novembril 2016 nr 610/33851-
7. A. Streltsov on esitanud
8. novembril 2016 ainsa eestikeelse dokumendina selgitustaotluse, milles soovib vastust selle kohta, miks tema telefonikaart on blokeeritud. Selgitustaotluses ei sisaldu kaebaja nõuet kahju hüvitamiseks ega vanglat 3 3 kohustavateks tegevusteks. Viru Vangla on vastuses selgitanud, et kaebaja telefonikaart ei ole blokeeritud, vaid on muudetud selle PIN-koodi ning et kaebajale on seda suuliselt juba selgitatud. Nimetatud vastuses ei ole keeldutud kaebaja venekeelse vaide ega kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisest, nagu märgib kaebaja määruskaebuses, kuna sellesisulisi taotlusi nimetatud dokument ei sisalda.
9. Kaebuse lubatavust tuleb kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga (

§ 47lg 1 ning Vang

S § 11 lg-d 5 ja 8). Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõude osas. Kaebaja pöördumised olid venekeelsed ning kaebaja keeldus hüvitisenõuete tõlkimisest vaatamata sellele, et omas vanglasisesel isikukontol selleks vahendeid, mistõttu ei saanud vangla taotlust menetlusse võtta. Kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, märgib halduskohus õigesti, et vangla pidi kahjunõude tagastama ning kohtule kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebaja kahju hüvitamise nõuet sisuliselt läbi vaadatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbituks muuhulgas ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste vahendite olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud, kaebaja kinni ei pidanud.

1. Halduskohus on tagastanud A. Streltsovi nõude vangla kohustamiseks võimaldada telefonikaardi kasutamist kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus märgib, et niisugust nõuet ei nähtu kaebaja vanglale esitatud taotlustest ja nõue on esmakordselt esitatud kaebuses. Kohustamisnõude osas näeb riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 ette esmalt taotluse esitamise haldusorganile, misjärel võib taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. VangS § 11 lg 5 seab kinnipeetavatele ja vahistatutele halduskohtusse pöördumise eeltingimuseks vaidemenetluse läbimise. A. Streltsov pole enda esitatud vaietes kohustamisnõuet esitanud, seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et nõue on esmakordselt esitatud halduskohtus ning kaebus kuulub kohustamisnõude osas tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
2. Halduskohus on A. Streltsovi tuvastamisnõude tagastanud

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna asjaga seotud materjalidest selgub, et kaebaja telefonikaart pole blokeeritud ning tuvastamisnõudel ei saaks olla mingit edulootust ja kaebaja ei saaks selle nõude abil mingisugust õiguslikku kasu. Ringkonnakohus nõustub küll halduskohtu seisukohaga, et kaebus kuulub tuvastamisnõude osas tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuid ei nõustu halduskohtuga kaebuse tagastamise põhjenduste osas. 18.

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seega peab soovitud tuvastus andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu. Riigikohtu praktika kohaselt võib kaebajal põhjendatud huvi olemas olla eeskätt kolmel juhtumil: kui isikul on kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue (

§ 45lg 2) või kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja välja toonud, kuidas aitab nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema õiguste kaitsele ning pole viidanud rehabiliteerivatele või preventiivsetele eesmärkidele. A. Streltsov on esitanud seoses telefonikaardi väidetava blokeerimisega kahju hüvitamise nõude summas 50 000 eurot koos käesoleva kaebusega, mis ei ole aga lubatav tulenevalt halduskohtu 25. novembri 2016 määruses ja käesolevas määruses toodud põhjendustel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega tuleb õigusvastasuse tuvastamise nõue tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna tuvastamiskaebuse esitamine 4 4 ei anna isikule reaalset õiguslikku kasu ning kahju hüvitamise eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole kahju hüvitamise nõude lubamatuse tõttu võimalik.

1. Kaebaja on kaebuses nimetanud, et tal ei võimaldatud rohkem kui kaks nädalat helistada kohtusse, advokaatidele ja juristidele ning et selline olukord alandas, piiras, diskrimineeris ja solvas tema inimväärikust. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist paljasõnaliste ja otsitud põhjendustega, sest kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, missugustel konkreetsetel juhtudel ja olukordades jäid tema õigused kaitseta seetõttu, et tal ei olnud võimalik sel ajaperioodil nimetatud isikutega kontakteeruda.
2. A. Streltsov taotleb ringkonnakohtult määruskaebuses Viru Vanglalt täiendavate tõendite kogumist, mis veenaksid kaebajat, et tema telefonikaarti on kasutanud teine kinnipeetav. Määruskaebuse lahendamisel tuleb ringkonnakohtul järgida

§ 203

lg-st 2 ja

§ 197lg-st 1 tulenevaid piire.

Kohtul on

§ 62

lg 2 kohaselt kohustus korraldada ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kaebaja taotleb halduskohtu

1. novembri 2016 määruse, millega tagastati A. Streltsovi kaebus, tühistamist. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel seda, kas halduskohus on kaebuse tagastatud õiguspäraselt ning ei lahenda halduskohtule esitatud kaebust sisuliselt. Määruskaebuses nimetatud tõendid võivad puudutada vaidlust sisuliselt, kuid pole asjakohased, et hinnata halduskohtu poolt kaebuse tagastamise õiguspärasust. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
3. jaanuaril 2017 esitas Aleksei Pokras Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu tunnistajaütlustena pealkirjastatud dokumendi, mille kohaselt ta selgitab A. Streltsovi telefonikaardi kasutamist ja on arvamusel, et A. Streltsovi karistati distsiplinaarmenetluses seoses oma telefonikaardi andmisega teisele kinnipeetavale ebaõiglaselt. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas asjas ei ole A. Streltsov talle seoses telefonikaardi teisele kinnipeetavale kasutada andmisega määratud distsiplinaarkaristust vaidlustanud.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Seetõttu ei ole esitatud tunnistaja ütlused käesolevas määruskaebemenetluses asjakohased ning kuuluvad selle esitajale tagastamisele.

1. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
2. novembri 2016 määruse resolutsioon muutmata. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/