1-16-6288/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6288 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari 2017 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Viktor Ussanov (isikukood 38511262210), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. veebruari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohus 12.08.2016 otsusega karistas Viktor Ussanovit KarS § 178 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kriminaalasjas nr 1-16-4220 mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust. Eelmise otsuse järgi osaliselt kantud karistuse ja KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamisel kujunes tema lõplikuks vangistuseks 11 kuud 10 päeva. Karistusaeg algas 12.08.2016 ja lõpeb 22.07.
8. Tartu Maakohus 01.02.2017 määrusega jättis V. Ussanovi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohtu hinnangul ei võimalda kinnipeetava vabadusse naasmist järgmised asjaolud. Vastavalt RKKKm-le nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Praeguselt on see tingimus täitmata. V. Ussanovil ei ole küll ühtegi distsiplinaarkaristust, kuid tema suhtes on uurimisasutuse menetluses kriminaalasi nr 16922500056 juhtumi tõttu, kus ta lubati 10.11.2016 soodustuse korras esimest korda avavanglast isikut tõendavat dokumenti vormistama, kuid ta ei soostunud vabatahtlikult tagasi tulema. Sellega seoses on talle 15.11.2016 esitatud kahtlustus KarS § 329 järgi. V. Ussanovi käitumine vangistuse jooksul näitab, et ta ei ole huvitatud järgima ka vanglas range järelevalve tingimustes kehtestatud reegleid ning on talle usaldatud võimalust kuritarvitanud. Puudub alus arvata, et V. Ussanovi käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas ning kriminaalhooldus edukas. Eelnev osutab asjaolule, et kinnipeetav ei üritagi kuritegude riske maandada ega oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Tema suhtumine on kohati allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kehtestatud reeglitest kinni pidada. Temas on juurdunud kuritegelikud käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks tal puudub motivatsioon. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks V. Ussanovi käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi positiivseid arenguid. Kohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude riske maandada ning oleks lõppkokkuvõttes edukas. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse V. Ussanov ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. V. Ussanov märgib, et ta ei suuda enam vanglas viibida, ta on vaimselt rusutud, tal on halb ja raske olla. Kahel korral püüdis ta enesetappu teha. Ta on pool elu veetnud vanglas ja elul ei ole mõtet olnud. Temas toimus muutus vabaduses oldud viimaste kuude jooksul, kui ta kohtas ühte tütarlast. Kaks kuud tagasi nad abiellusid. Ta ei suuda ilma abikaasata olla ning vangistus on muutunud piinaks. Tal on depressioon, ta võtab antidepressante ja unerohtu. Seda põhjusel, et tema abikaasa on 19-aastane, ei oska ise elada ning teda kasutavad ära igasugused ebardid. V. Ussanov selgitab, et seepärast ei tulnud ta ka õigeaegselt avavanglasse tagasi ja algatati kriminaalasi. Kui ta kinni peeti ja vanglasse tagasi toodi, siis püüdis ta end üles puua. Ta ei suutnud seda teha ja lõikas mõlemal käel veenid läbi. V. Ussanov toonitab, et tal ei ole vangistuse jooksul ühtegi rikkumist olnud. Seepärast lubati ta avavanglasse, ta töötas, käitus kuulekalt ja näitas, et oskab olla seaduskuulekas. Jah, avavanglas viibides ta libastus, kuid vaid seepärast, et oli oma abikaasaga. V. Ussanov kinnitab ka, et tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse „Lootuse küla.“ Seal saaks ta läbida rehabilitatsiooni, asuda tööle ja aidata oma naist. Ta töötab ka vanglas, kuid siin on väikesed palgad. V. Ussanov kinnitab, et on teadvustanud oma süüd ja on selle vangistuse ajal palju mõelnud, palju valu tundnud. Tema naine reetis teda mitmel korral ja elas teistega. Ta kardab, et abikaasa ei oota teda ära ja ta jääb jälle üksi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse, edasikaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsustus jätta V. Ussanov edasi vangistust kandma, on põhjendatud. Määruskaebuse väited sellist seisukohta kahtluse alla ei sea. Nimelt ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks vabastada tingimisi enne tähtaega vanglast süüdimõistetut, keda on kriminaalkorras karistatud koguni
11. korral ning kelle suhtes on vangistuse ajal alles hiljuti algatatud uus kriminaalasi. V. Ussanovi korduva karistatuse pinnalt järeldab ringkonnakohus, et karistused tema kuritegelikule käitumisele piiri panemiseks seni piisavad olnud ei ole. Ehk siis leida, et praeguselt kantud vangistus on omanud oluliselt mõjusamat toimet kui varasemad, järeldada ei saa. Seda enam, et süüdimõistetu on oma käitumisega andnud aluse ka uue kriminaalasja algatamiseks. Tõsi, kinnipeetav on oma muutumist, samuti uue kuriteo toimepanemist, määruskaebuses selgitanud ning kinnitanud, et nüüd on ta seaduskuulekaks eluks motiveeritud. Ringkonnakohus V. Ussimovi elukäiku ja hiljuti tema suhtes uue kriminaalmenetluse alustamist arvestades tema lubadustele määravat tähendust anda aga ei saa. Samuti ei ole kriminaalkolleegiumi hinnangul võimalik 2 2 süüdimõistetut vanglast vabastada seetõttu, et seal viibimine on temale raske abikaasast eemaloleku tõttu ning ta kardab üksijäämist. Viimaseks selgitab ringkonnakohus sedagi, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist, s.o vabastatakse isikud, kelle osas kohus leiab, et nad on suutelised jätkama õiguskuulekat elu vabaduses ja täitma ka kriminaalhoolduse nõudeid. Nagu juba märgitud, V. Ussanovi puhul kohtutel sellist piisavat kindlustunnet ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus