3-16-1355/48

KO HTUMÄ ÄRU S Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Tanel Saar

1. november 2016, Tartu 3-16-1355 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a ja
4. augusti
5. a määrused Juri Kolesnikovi
6. oktoobri
7. a ja
8. augusti
9. a määruskaebused Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
10. Jätta Juri Kolesnikovi
11. oktoobri
12. a määruskaebus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
13. septembri
14. a määrus muutmata.
15. Jätta Juri Kolesnikovi
16. augusti
17. a määruskaebus haldusasja tervikuna tagastamise peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
18. augusti
19. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
20. Juri Kolesnikov esitas Tartu Vanglale
21. mail 2016 ja
22. mail 2016 kaks eraldi taotlust seljavöö saamiseks Tartu Vanglasse. Taotleja soovib, et tal oleks võimalik saada seljavöö kas lühiajalisel kohtumisel üleandmisega või postipakiga, kuna temal väljaspool vanglat olemasolev seljavöö ei mahu maksikirja. Tartu Vangla
23. juuni 2016 vastuses lubati pehme, takjakinnitustega ja ilma metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga, kuid muul viisil meditsiinilise abivahendi toimetamisest vanglasse keelduti.
24. J. Kolesnikov esitas
25. juunil 2016 Tartu Vangla meditsiiniosakonnale taotluse seljavöö väljastamiseks. Vangla meditsiiniosakond selgitab
26. juuni 2016 vastuses, et seljavöö kasutamine on meditsiiniliselt soovituslik ning seetõttu toetab meditsiiniosakond ilma metallosadeta ja maksikirja mahtuva seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat.
27. J. Kolesnikov esitas
28. juunil 2016 vaide Tartu Vangla
29. juuni 2016 vastuse peale, milles palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega lubada olemasoleva seljavöö muul viisil vanglasse toimetamist. Tartu Vangla tagastas
30. juunil 2016 vaide vaideõiguse puudumise tõttu, kuna J. Kolesnikovil puudub õigus nõuda, et seljavöö lubataks vanglasse viisil, mida kinnipeetavale ette nähtud ei ole.
31. J. Kolesnikov esitas
32. juunil 2016 vaide Tartu Vangla meditsiiniosakonna
33. juuni 2016 vastuse peale, milles palub vastus tühistada ja teha uus otsus, millega väljastada meditsiiniosakonna poolt seljavöö. Tartu Vangla tagastas
34. juunil 2016 vaide vaideõiguse puudumise tõttu, kuna meditsiiniteenuseid konkreetsele kinnipeetavale ei osutata haldusmenetluse raames, mistõttu ei ole võimalik arsti otsust seljavöö väljastamata jätmise kohta vaide korras vaidlustada.
35. J. Kolesnikov esitas
36. juulil 2016 kaebuse Tartu Halduskohtusse, milles palub tunnistada vangla tegevused ebaõigeks ja kohustada vanglat lubama olemasolevat seljavööd saata J. Kolesnikovile postiga või kohtumiste toa kaudu või postiga meditsiiniosakonna kaudu.
37. Tartu Halduskohus tagastas
38. augusti
39. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse läbivaatamatult tervikuna halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Halduskohus on lähtuvalt J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgist, lubada saada seljavöö, mis ei mahu maksikirja ümbrikusse leidnud, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Seetõttu on halduskohus vaadanud kaebuse läbi kui kohustamiskaebuse. Kohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on eelkõige haldusorgani toimingu sooritamise kohustus, millele tuginedes kohus saaks teha kohustava ettekirjutuse. Kuna pakkide edastamine kinnipeetavale ei ole vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt lubatud, siis ei saa kohus kohustada Tartu Vanglat lubama kaebajal saada pakiga seljavöö. Halduskohus leiab, et kuigi vaidlustatav Tartu Vangla
40. juuni 2016 loa andmisest keeldumine on haldusakt, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda vangla nõusolekut selleks, et talle saadetaks pakiga ese, mis ei mahu maksikirja. Halduskohus juhib kaebaja tähelepanu, et seljavöö vajalikkuse korral tuleks taotleda vangla meditsiiniosakonnalt seljavöö väljastamist vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 alusel, mida kaebaja on ka teinud ja on vaidlustanud taotluse rahuldamata jätmise kohtuasjas 3-16-
41. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
42. J. Kolesnikov esitas
43. augustil 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
44. augusti 2016 määrusele. Kaebaja leiab, et kohus on teinud vale otsuse, kuna on tuginenud asjaolule, et seljavöö kasutamine on vangla meditsiiniosakonna poolt soovituslik, mitte meditsiiniliselt näidustatud. Kuna vangla on toetanud J. Kolesnikovile seljavöö saatmist vabadusest, siis palub kaebaja võimaldada vöö saatmist pakiga, kokkusaamisel või vangla meditsiiniosakonna kaudu. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks toimuva ebaõigeks ja toob välja, et ta ei tea, kuidas peab olema õigesti kirjutatud kaebus või väljendatud nõuded.
45. Tartu Halduskohus jättis
46. augusti 2016 määrusega J. Kolesnikovi
47. augusti 2016 esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt väljendatud taotlus Tartu Halduskohtu
48. augusti 2016 määruse tühistamise kohta.
49. J. Kolesnikov saatis
50. septembril 2016 Tartu Halduskohtule määruskaebusena pealkirjastatud täpsustuse, milles leiab, et kohus hindas toimuvat ebaõigesti ja selgitab, miks ta ei ole nõus Tartu Halduskohtu
51. augusti 2016 määrusega. Muuhulgas esitab J. Kolesnikov taotluse riigi õigusabi saamiseks advokaadi teenuste kasutamiseks.
52. Tartu Halduskohus jättis
53. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi
54. augustil 2016 esitatud määruskaebuse teistkordselt käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses 2 2 esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puudub määruskaebuses selgelt väljendatud taotlus, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse.
55. Tartu Halduskohus jättis
56. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis täiendava tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad riigi õigusabi taotluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg 1 nõutud andmed ning esitamata on nõuetekohane teatis taotleja majandusliku seisundi kohta.
57. J. Kolesnikov saatis
58. septembril 2016 Tartu Halduskohtule täpsustuse, milles taotleb ühemõtteliselt Tartu Halduskohtu
59. augusti 2016 määruse tühistamist. Samuti esitas J. Kolesnikov vormikohase taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille kohaselt vajab riigi õigusabi oma kaebuse ja nõuete koostamiseks.
60. Tartu Halduskohus vabastas
61. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi riigilõivu tasumise kohustusest ja võttis
62. augustil 2016 esitatud määruskaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat sellele vastama.
63. Tartu Halduskohus jättis
64. septembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Halduskohtu hinnangul on J. Kolesnikov ise võimeline oma õigusi kaitsma ja esineb RÕS § 7 lg 1 p 1 toodud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohus viitab, et halduskohtumenetluses valitsev uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei esine lahendamata menetluslikke küsimusi ning kohtu abiga on kõrvaldatud kõik määruskaebuses esinenud puudused ja määruskaebus on menetlusse võetud. Kohus leiab, et kohtu seisukohtadega ja vangla tegevusega mittenõustumine ei ole riigi õigusabi määramise aluseks.
65. Tartu Vangla esitas
66. oktoobril 2016 vastuse J. Kolesnikovi
67. augusti 2016 määruskaebusele, milles leiab, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et vaidlust ei ole selles, et meditsiiniosakond on toetanud J. Kolesnikovile seljavöö saatmist väljastpoolt vanglat maksikirjaga. Vastuses on välja toodud, et kuigi J. Kolesnikov pakub välja erinevaid võimalusi, kuidas seljavööd vanglasse toimetada, puudub kohtul võimalus kohustada vanglat väljapakutud viisidel tegutsema. Vangla leiab, et J. Kolesnikovi kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik ja kaebuse tagastamine oli õiguspärane, kuna J. Kolesnikovil puudub subjektiivne õigus nõuda seljavöö saatmist seaduses sätestatust erineval viisil.
68. Tartu Halduskohus jättis
69. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
70. augusti 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
71. J. Kolesnikov esitas
72. oktoobril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
73. septembri 2016 määruse peale, millega halduskohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi riigi õigusabi taotluse. Määruskaebuses palutakse Tartu Halduskohtu otsus üle vaadata ja võimaldada advokaadi andmist.
74. Tartu Halduskohus jättis
75. oktoobri 2016 määrusega J. Kolesnikovi
76. oktoobril 2016 esitatud määruskaebuse käiguta ja andis täiendava tähtaja määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul puuduvad määruskaebuses faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane. 3 3
77. J. Kolesnikov esitas
78. oktoobril 2016 täpsustuse, milles selgitab Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt seljavöö saatmise loa olemasolu. Samuti märgib, et kui kohtu hinnangul ei ole kaebaja võimeline kaebust iseseisvalt esitama, siis taotleb J. Kolesnikov advokaadi poolt esindamise võimalust.
79. Tartu Halduskohus jättis oma
80. novembri 2016 määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
81. septembri 2016 otsuse peale rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
82. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
83. septembri
84. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata (I) ja kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
85. augusti
86. a määrusele tuleb jätta rahuldamata (II). I
87. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
88. septembri
89. a määruses esitatud seisukohtadega kaebaja riigi õigusabi taotluse osas ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4). Ükski
90. septembri 2016 ja
91. septembri 2016 taotlustes ning
92. oktoobri 2016 määruskaebuses ja selle hilisemas täpsustuses esitatud väidetest ei anna alust riigi õigusabi taotluse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks. II
93. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
94. augusti
95. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja HKMS § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks
96. augusti 2016 määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
97. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus vaidlustatavas määruses lähtunud ebaõigest väitest, et Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt on J. Kolesnikovile seljavöö kandmine soovituslik, mitte kohustuslik. Ringkonnakohus siinkohal kaebajaga ei nõustu. Tuginedes Tartu Halduskohtule teabenõude vastusena
98. juulil 2016 esitatud materjalidele, on Tartu Vangla selgesõnaliselt väljendanud, et meditsiiniliselt ei ole seljavöö kandmine J. Kolesnikovile arstide hinnangul vajalik, vaid soovituslik (tl 12). Seega on halduskohus määruse tegemisel õigesti lähtunud Tartu Vangla seisukohast seljavöö soovituslikkuse kohta. Samuti märgib Tartu Vangla oma vastuses, et metalltugedega seljavöösid kasutatakse vaid lülisamba murdude diagnoosi korral, mida kinnipeetaval diagnoositud ei ole ning toetab takjakinnitusega seljavöö saatmist maksikirjaga ning märgitakse, et liigesevalude korral on ennekõike vajalik sooritada võimlemisharjutusi vastavalt koormustaluvusele. Ringkonnakohtul puudub põhjus neis Tartu Vangla selgituses kahelda.
99. juuni 2016 haldusaktis märgib Tartu Vangla, et vajadusel väljastab abivahendi vangla. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda meditsiinilisi uuringuid vastavalt oma soovile (RKHKo 3-3-1-53-10 p 7). Analoogselt puudub ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda temale meelepäraste meditsiiniliste otsuste tegemist või abivahendite väljastamist. Vaidlust ei ole selles, et vangla on hinnanud J. Kolesnikovi vajadust seljavöö kandmiseks ja pidanud seljavöö kasutamist soovituslikuks. Kuna vangla meditsiiniosakond ei näe otsest vajadust s.t meditsiinilist näidustust seljavöö kandmiseks, vaid peab seda soovituslikuks, siis pole vangla seni seljavööd väljastanud. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Tartu Vangla meditsiiniosakonna keelduva otsuse seljavöö väljastamiseks vaidlustanud haldusasjas 316-1337, kus kaebus on J. Kolesnikovile tagastatud, kuna halduskohtu hinnangul ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. J. Kolesnikov on sama probleemiga 4 4 esitanud hagiavalduse tsiviilkohtusse (tsiviilasi nr 2-16-9936), kus käesoleva määruse tegemise seisuga on hagi koos lisadega saadetud Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
100. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses kaebaja esitatud väitega, mille kohaselt Tartu Vangla on J. Kolesnikovile andnud absoluutse õiguse saada vöö vabadusest. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla kõigis oma vastustes (
101. juunil 2016,
102. juunil 2016 ja
103. juunil 2016) rõhutanud, et Tartu Vangla meditsiiniosakond toetab pehme, takjakinnitustega ja metallosadeta seljavöö saatmist maksikirjaga. Seega on Tartu Vangla andnud J. Kolesnikovile õiguse saada väljastpoolt vanglat teatud nõuetele vastav seljavöö niisugusel teel, nagu on seadusandlusega kinnipeetavatele lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla arvestanud kaebaja tervisliku seisundiga ja teinud sisuliselt kaebajat soodustava otsuse ning J. Kolesnikovil ei esine takistusi saamaks maksikirjaga pehme, takjakinnitustega ja metallosadeta seljavöö, mis leevendaks tema vaevusi. Kuna J. Kolesnikovil puudub meditsiiniline näidustus selga enam toetava, metalltugevdustega nahast, rihma kasutamiseks, siis ei väära ringkonnakohtu seisukohta asjaolu, et selline rihm on kaebajal olemas väljaspool vanglat. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus lubatavaks, et halduskohus on J. Kolesnikovi kaebuse tagastanud põhjendusega, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kinnipidamisasutustel ei ole võimalik anda süüdimõistetule õigust saada posti- või käsipakke, kuna kehtiv vangistusõigus seda ette ei näe. Samas ei ole kinnipeetaval keelatud saada kirja teel asju, kui selline saatmine vastab postiteenuse eeskirjale (vangistusseaduse § 28 kommentaarid). Seega ei saa ka kohus kohustada vanglat seadusevastaselt toimima, mistõttu kohustamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, saada vanglasse J. Kolesnikovil väljaspool vanglat olemasolev seljavöö. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus
104. oktoobri
105. a ja
106. augusti
107. a määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
108. septembri
109. a ja
110. augusti
111. a määruste resolutsioonid muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar