Obsah (8)

§ 637§ 635§ 638§ 84§ 76§ 111§ 643§ 644

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2

§ 637lg-te 4 ja 5 ning § 101 lg 1 p 1 alusel töö eest tasu maksmist.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.3 järgi on kokkulepitud viivisemäär 0,05% päevas tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Viivisemäära arvestades moodustab viivis ajaperioodil

1. novembrist 2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni 6663 eurot 44 senti. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on esialgselt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulud 3256 eurot 6 senti (käibemaksuta). Maakohtu hinnangul on hageja menetluskulu täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning menetluskulud jätta hageja kanda. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt põhineb hagiavaldus valeväidetel. Hageja alltöövõtja esindaja Aivar Parksepp ei andnud kostjale objektil üle teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid näitas
3. oktoobril 2014 oma viimast teostatud töölõiku muinsuskaitse järelvalvajale. Kohtu seisukoht, et A. Parksepp oli hageja esindaja TsÜS § 116 lg 2 alusel, ei ole kohaldatav töövõtusuhtes. Vastasel juhul tekiks olukord, kus alltöövõtjatel oleks seadusest tulenev õigus peatöövõtjat esindada. Kuna alltöövõtja esindaja ei esitanud kostja esindajale
4. oktoobril 2014 mitte ühtegi dokumenti, mis viitaksid hageja soovile objekt üle anda, ei olnud ka kostjal põhjust arvata, et objekt on üle antud. Kostja pole hagejalt apellatsioonkaebuse esitamiseni saanud allkirjastatud akti ega muud dokumenti, mis viitaks objekti üleandmisele. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on kohustatud tööde eest tasuma selle tõttu, et kostja ei ole 5 päeva jooksul pärast tööde vastuvõtmist esitanud põhjendusi töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kuna töid ei ole üle antud, siis ei ole olnud võimalik esitada ka keeldumise põhjendusi. Menetluskulude väljamõistmisel ei ole kohus arvestanud, et kostja oli nõus kompromissiga summas 15 000 eurot, kuid hageja kompromissi ei soovinud. Hageja on käitunud pahatahtlikult, sest hageja oli teadlik, et vaidlusaluseid töid finantseerib suuremas osas KIK ning rahastusperiood lõpeb
5. juunil
6. See tähendas, et avaldus tööde lõpetamise kohta tuli kostjal KIK-ile esitada hiljemalt
7. juunil 2015 koos kostja poolt saadetud (ebasobilike) dokumentidega. Kostja pakkus kompromissettepanekus hagejale, et hageja esitaks korrektse dokumentatsiooni, likvideeriks ilmsiks tulnud vaegtööd ja nõustuks lepingutasuga 15 000 eurot. Kui kohus leiab, et põhivõlgnevuse väljamõistmine on õigustatud, siis tuleks viivised jätta hageja kasuks välja mõistmata. Kogu töödega seotud dokumentatsioon on hageja käes, mistõttu on selge, et ka hageja on viivitanud omapoolsete kohustuste täitmisega.
8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja poolt on kõik lepingulised tööd nõuetekohaselt tehtud ja kostjale üle antud. Samuti järeldas maakohus õigesti, et kostja ei ole tööde vastuvõtmise järgselt esitanud hagejale pretensioone. Hagiavalduse lisadega on tõendatud, et
9. oktoobril 2014 toimus tööde ülevaatus ja üleandmine. Hageja poolt
10. septembril 2015 esitatud menetlusdokumendi lisadega on tõendatud, et kostja oli teadlik asjaolust, et Estlandscape OÜ oli vaidlusalusel objektil hageja alltöövõtja, kostja suhtles lepingu täitmise küsimustes vahetult Estlandscape OÜ esindajatega ning hageja on kostjale üle andnud tööde teostamisega seotud dokumentatsiooni. Kohus kohaldas õigesti

§ 635

, § 637 lg-d 4 ja 5, § 638 ja § 101 lg 1 p 1 ning rahuldas põhjendatult hagi vaatamata asjaolule, et üleandmis-vastuvõtmisakti ei olnud allkirjastatud. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma üksnes seetõttu, et kostja keeldus pahatahtlikult pika aja jooksul tasuma teostatud tööde eest. Hageja menetluskuludele pole kostja maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud. Väär on kostja väide, et hageja ei soovinud asja lahendamist kompromissiga. Hageja on teinud esimese astme menetluses kostjale

1. oktoobril 2015 mõistliku kompromissiettepaneku, millega kostja ei nõustunud. Antud asjas puudub alus viiviste vähendamiseks. Hageja arve nr M00206 tasumise nõue summas 22 820 eurot 40 senti muutus sissenõutavaks
2. novembril
3. Kostjal oli võimalus tasuda arve selle saamisel ja vältida viiviste nõuet. Asjaolu, et kostja pahatahtlikult ja otsitud alustel keeldus arvet tähtaegselt tasumast, ei saa olla aluseks viiviste vähendamisel. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
5. Hageja nõuab kostjalt tasu
6. septembril 2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu (töövõtuleping) alusel tehtud tööde eest. Poolte vahel puudub vaidlus lepingujärgsete kohustuste suhtes ja lepingus kokkulepitud tasus. Kostja väitel ei ole vaidlust ka selles, et tööd on tehtud (tl 86). Kostja vaidleb hageja nõudele vastu leides, et tal ei ole lepingujärgse tasu maksmise kohustust, kuna kostjale ei ole hageja poolt lepingus kokkulepitud viisil tehtud tööde dokumentatsiooni üle antud, kostja ei ole seega hageja väitel lepingujärgseid töid nõuetekohaselt üle andnud. 8.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega.

Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

§ 637

lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (Riigikohtu

1. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 17). Töövõtulepingu p 3.1 järgi kohustus kostja kui tellija maksma tehtud tööde eest peale teostatud tööde akti allkirjastamist. Lepingujärgsed tööd pidid töövõtulepingu p 4 järgi olema tehtud hiljemalt
2. juunil
3. Ehitustööde eest tasu väljamõistmiseks on vaja tuvastada, et töövõtulepingu alusel tehtud töö on tehtud ning seda, et kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult. Nimetatud asjaolusid peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (vt Riigikohtu
4. veebruar 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-08, p 13).
5. Hageja väitel edastas ta kostjale allkirjastamiseks tööde vastuvõtmise akti. Kostja on menetluses tööde vastuvõtmisest keeldumist põhjendanud erinevalt. Kostja oli vastuses hagile seisukohal, et tööde üleandmise vastuvõtuakti ei ole hageja esitanud ning Aivar Parksepal ei olnud õigust lepinguliste suhete puudumise tõttu kostjaga hageja poolt kostjale dokumente edastada.
6. märtsi 2016 kohtuistungil leidis kostja, et tööde vastuvõtmise akti allkirjastamist takistab allkirjastamise kuupäev
7. oktoober
8. Kostja leidis samal istungil, et tööd on heaks kiidetud
9. mail 2015 (tl 86). Ringkonnakohus on seisukohal, et iseenesest tähendab kostja maakohtu istungil väljendatud seisukoht, et tal on alates
10. maist 2015 kohustus maksta hagejale tasu („tehtud tööd on heaks kiidetud“) on üldjuhul üheselt mõistetav tööde vastuvõtmisena. Seega oleks apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes tööde vastuvõtmise kuupäev, millest sõltub viivisenõude arvestamise aeg, kuna kostja ei ole menetluses ühtegi konkreetset vastuväidet nõude suuruse kohta esitanud. Kostja viited praagile (tl 51) on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on tuginenud KIK võimalikele nõuetele, kuid ei ole ühtegi konkreetset sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu esitanud. Samas on kostja esindaja kohtuistungil väljendatu vastuolus nii apellatsioonkaebuse seisukohtade, kui muude menetluses esitatud väidetega. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses kogu maakohtu otsuse tühistamist.
11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt ei ole kostjale tööd nõuetekohaselt üle antud, kuna A. Parksepal puudus õigus hagejat esindada, ei ole põhjendatud. Hageja esindamise õigus tähendab kostja menetluses esitatud väidete põhjal teostatud tööde akti üleandmise õigust kostjale. Tellija on

§ 638

esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Iseenesest on põhjendatud kostja seisukoht, et alltöövõtja poolne töö üleandmine tellijale ei tähenda seda, et ka peatöövõtja oleks töö 5 tellijale üle andnud. Praegusel juhul tuleneb aga A. Parksepa esindusõigus tehtud tööde akti üleandmiseks nii hageja esitatud tõenditest kui kostja enda käitumisest. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja

1. septembri 2015 menetlusdokumendi lisad, mille järgi toimus
2. oktoobril 2014 tööde vastuvõtmine muinsuskaitse järelevalvet teostanud Artes Terrae OÜ esindaja T. Breede ettepanekul. Kostjale oli teada, et A. Parksepp osaleb mõisa pargi tööde ülevaatusel ja vastuvõtmisel (tl 12). Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et TsÜS § 116 lg 2 ei kehti töövõtulepingute puhul. Praegusel juhul tulenes A. Parkesepa esindusõigus teostatud tööde akti üleandmiseks esindusõiguse üldsätete (TsÜS § 116, § 117 lg 1) alusel. Teostatud tööde akti üleandmiseks oli A. Parksepal hageja esindusõigus ning ta tegutses hageja nimel. Kuigi hageja tugineb menetluses sellele, et hageja ei ole talle isiklikult teostatud tööde akti üle andnud, ei ole ta menetluses ka väitnud, et ta ei ole A. Parksepalt nimetatud dokumenti saanud. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta on saanud kätte
3. oktoobri 2014 arve nr M
4. Hiljemalt siis pidi ta esitama hagejale vastuväited teostatud tööde akti suhtes. Kostja on tuginenud kogu menetluse kestel hageja allkirja puudumisele teostatud tööde aktil, kuid kostja enda esitatud
5. juuni 2015 menetlusdokumendi (tl 148) kohaselt on
6. mai 2015 töökoosoleku protokollis umbmääraselt kirjas, et kogu dokumentatsioon on üle antud.
7. mai 2015 on ka kuupäev, mida kostja esindaja nimetas kohtuistungil töö heakskiitmise kuupäevaks. Kostja ei ole aga menetluses toonud esile ühtegi dokumenti, nimetanud ühtegi toimingut, mida hageja oleks
8. oktoobrist 2014 kuni
9. maini 2015 täiendavalt esitanud või teinud, kostja ei ole ka nimetanud ühtegi puudust, mida hageja oleks selle ajavahemiku jooksul kõrvaldanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja toetumine
10. oktoobri 2014 üleandmis-vastuvõtuaktile nr 3 KIK-ile sihtfinantseerimise lepingu alusel väljamaksetaotluse esitamisel tähendab kaudselt ka seda, et ta on nimetatud aktis kirjeldatud tööde teostamist aktsepteerinud. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kostja on töö vastu võtnud
11. oktoobril 2014.

§ 84

lg 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Kuigi

§ 84

lg 2 järgi ei mõjuta kohustuse varasem täitmine teise lepingupoole kohustuse täitmise aega, ei saa kostja tugineda sellele, et tema tasu maksmise kohustus tekkis alles

1. juunil
2. Töövõtulepingu järgi pidid tööd olema tehtud hiljemalt
3. juuniks 2015, seega võis hageja teha tööd ka varem ning tasunõue võis muutuda sissenõutavaks varem (kostja vastus hagile p 2).
4. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Muuhulgas saab tellija keelduda ajutiselt sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest

§ 111

lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (Riigikohtu 3. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16, p 14). Kostja on mittetulundusühing, lepingu objektiks oli Varbuse mõisapargi taastamine. Juhul, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta

§ 643järgi tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.

Ülevaatuse läbiviimisel tuleb jälgida käibes vajalikku hoolsust.

§ 644

lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele 6 mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (

§ 644lg 3).

Kostja apellatsioonkaebuse väitel ei ole ta saanud hagejalt kogu objekti puudutavat dokumentatsiooni. Samas ei ole hageja täpsustanud, missugused on need dokumendid, mida ta ei ole kostjalt saanud. Töövõtulepingu p 8.2 järgi on üleandmis-vastuvõtuaktis kohustuslik fikseerida töö või tööosa kirjeldus ja maht; töö või tööosa maksumus ja töövõtja pangarekvisiidid. A. Parksepa kinnitusel on ta kostjale

1. oktoobril 2014 andnud üle tööde üleandmise-vastuvõtu akti ja objekti täite- ja teostusdokumentatsiooni (tl 13 jj). T. Breede selgituskirja kohaselt on kostjale
2. oktoobril 2014 töö täitmise dokumentatsioon üle antud (tl 17). Teostatud tööde aktis on tööde loetelu ja hind (tl 19). Kostja ei ole menetluses toonud esile ühtegi täpsemat teavet, mida tema käsutuses ei ole. Kostja ei ole ühtegi vastuväidet menetluses esitanud sellele, et ta on hageja arve nr M00206
3. oktoobrist 2014 kätte saanud. Kostja ei ole hagejale esitanud pärast arve saamist ühtegi sisulist vastuväidet tööde üleandmise dokumentatsiooni kohta (vt otsuse p 10).
4. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja viivisenõudele. Viivis on kostjalt mõistetud välja tasu maksmisega viivitamise eest, kostja etteheited hagejale ei ole viivise vähendamise aluseks.
5. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus on põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, et kostja oli nõus kompromissiga summas 15 000 eurot, ei ole maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise osas tühistamise aluseks. Tsiviilasja hinnaks on ligikaudu kahekordselt suurem summa (29 118 eurot 72 senti) ning maakohus on hagi rahuldanud täies ulatuses. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 517 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades on esindaja ajakulu 4,5 tunni ulatuses apellatsiooniastmes vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja ei taotle menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist, mistõttu tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 7