) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 02.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 812,20 euro saamiseks. 05.05.2016 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 05.08.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 26.08.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axx Kxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 460,99 eurot, intressi 152,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197,80 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni ning Osaühing Aktiva Finants poolt makstud riigilõivu ja menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 29.08.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 09.09.2016. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 2 2-16-109103 Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Hansapost OÜ-ga 27.09.2013 osamaksetega tasumise müügilepingu kauba ostuks. Hansapost OÜ edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse AS-le Inbank (endine Cofi AS), kellel oli sõlmitud Hansapost OÜ-ga faktooringuleping. Kostjaga sõlmiti maksegraafik, millest tulenevaid kohustusi kostja nõuetekohaselt ei täitnud. AS Inbank loovutas 19.12.2014 nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 lause 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd poolte vahel on tegemist segalepinguga (tarbijamüügi- ja krediidileping VÕS § 208 lg 4, § 402, § 414), tuleb taolise lepingu puhul tarbijalt viivise nõude esitamisel arvestada VÕS §-s 415 sätestatuga (ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsiooni kohaselt). Sellest tulenevalt on hageja viivist arvestanud valesti. VÕS § 113 lg 1 koosmõjus VÕS § 94 lg 1 kohaselt on seadusjärgseks viivisemääraks 0,022% (alates 01.07.2016 8,00%/365) päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivist arvestanud lepingu lõpetamisele järgnevast kuupäevast (03.12.2014) kuni hagi esitamiseni (25.08.2016). Viivis on seega 64,22 eurot (perioodil 03.12.2014-30.06.2016 – 8,05%/365p/100x460,99€x576p ja perioodil 01.07.2016-25.08.2016 – 8,00%/365p/100x460,99€x56p).
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 26.08.2016 kuni 21.10.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5,76 eurot (8,00%/365p/100x460,99€x57p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 69,98 eurot (64,22+5,76). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 460,99 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 683,34 eurot, millest 460,99 eurot moodustab põhivõlg, 152,37 eurot intressid ja 69,98 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3 2-16-109103 Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 130 eurot, kokku 175 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 570 eurot.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 570 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase AxxxKxxxxxkohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamise eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 200 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja esindaja teistes tsiviilasjades kohtule esitatud. Teiste hagiavalduste eest on hageja esindaja arve alusel esindustasu nõudnud vahemikus ca 166-191 eurot. Kohus leiab, et ka käesolevalt pole põhjendatud esindustasu rohkem kui 200 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 375 eurot, millest 175 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.