Obsah (9)

§ 467§ 661§ 430§ 428§ 432§ 459§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi N.-K.A. hagi E.A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja number 2-

§ 467lg 5).

5. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjatele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 3 (kolm) päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 4 I alt).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on N.-K.A. hagi E.A. vastu elatise väljamõistmiseks. 11.01.2017.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning toimetas määruse koos hagiavaldusega ja selle lisadega kostjale kätte. Pooled sõlmisid kompromissi mille edastasid 18.01.2017.a Tartu Maakohtule ja palusid kinnitada kompromiss. Kohus saatis pooltele 26.01.2017 kirja soovides täpsustust tagasiulatuva võla tasumise osas. 06.02-2017 saabus vastus kohtu kirjale, kus pooled täpsustasid tagasiulatuva elatise tasumise tähtaega ja perioodi. Kohus märgib, et pooled on taotlenud kompromissi täpsustuses muuta tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2016 kuni 08.01.

1. Varasemas taotluses on kirjas periood 09.01.2016 kuni 08.01.2017 . Kompromissisumma tagasiulatuva perioodi eest on 2580 eurot ning täienduses ei ole seda muuta soovitud. Perekonnaseaduse §108 sätestab ,et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega ei saa kohus kinnitada kompromissi täiendust mõista elatis välja tagasiulatuva perioodi eest enne 09.01.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. 2 Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus selgitab, et vastavalt

§ 459

lg 1 p 1-2 on hagejatel õigus esitada hagi kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks, kui kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, näiteks kui lapse vajadused varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt RKTKo 3-2-1-69-13 p 14 või RKTKo 3-2-1-21-15 p 10). MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt kompromissis punktile 1.1.3.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 3