Obsah (5)

§ 121§ 45§ 80§ 81§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 5. jaanuar 2017, Tartu Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus V

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ja

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Määruse kohaselt: 3.

1. Halduskohus tõlgendas kaebust ja leidis, et esitatud on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ja vaide tagastamise otsuse tühistamise ning kahju hüvitamise nõue. Halduskohus märkis, et kaebaja soov tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus on hõlmatud juba tühistamis- ja kahju hüvitamise nõudes. Lisaks ei ole kaebuses esitatud iseseisvast kohustamisnõuet, kuigi kaebaja on palunud, et Viru Vangla lõpetaks tema üle irvitamise ja orjatööle sundimise, kuna nõudes puudub vajalik konkreetsus. Seda elulist asjaolu tuleb pidada kohtusse pöördumise ajendiks. 3.
2. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-de 5 ja 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebus halduskohtule, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse ning vangla on need tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. 3.
3. Kaebaja oli vanglale küll kaebuse esitamise aja seisuga esitanud vaide ja kahju hüvitamise taotluse, kuid seda alles paar päeva enne kohtusse pöördumist, mistõttu ei olnud vangla veel vaide ja kahju hüvitamise taotluse osas jõudnud seisukohta võtta. Järelikult ei olnud kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 121lg 1 p 4).

3.4. Täiendavalt leidis halduskohus, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse. Seda põhjusel, et kaebaja esitas need vene keeles ning keeldus tõlkekulude tasumisest, kuigi tema isikuarvel oli piisavalt raha, et seda teha. Kuna vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (

§ 45

lg 4), ei ole kohtul põhjust seda menetleda (

§ 121lg 2 p 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määruse tühistada. Kaebaja on seisukohal, et teda diskrimineeritakse keele alusel. Kohus võtab vastu tema venekeelsed kaebused, vangla aga mitte. Kaebajal ei ole nii palju raha, et lasta venekeelseid dokumente tõlkida, esitada kohutule kaebusi ja määruskaebusi ja tasuda nende esitamise eest riigilõivu. Halduskohus väidab paljasõnaliselt, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Ometi tegi vangla kaebaja vaide osas otsused nr 6-16/78-2 ja nr 6-12/145-2
4. augustil
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7. Ringkonnakohus leiab, et dokumentide tõlkimist haldus- ja halduskohtumenetluses ei saa täielikult üks ühele samastada. Kaebaja on kinnipeetav, kellele kehtib muuhulgas vangla sisekorraeeskirja regulatsioon ning selle õigusakti § 49 lg-dest 2 ja 3 tulenev kohustus anda enne võõrkeelse dokumendi tõlkesse saatmist nõusolek selle kohta, et tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Vastupidisel juhul edastatakse tõlkimata dokument menetlejale, kes peab põhjendama võõrkeelse dokumendi menetlusse võtmata jätmist. See regulatsioon toetub ka asjaolule, et haldusmenetluse keeleks on reeglina eesti keel (haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1). Samuti toimub ka kohtus asjaajamine eesti keeles (

§ 80

lg 1) ning kohtul on õigus keelduda võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisest ja nõuda siiski nende esitamist eesti keeles (

§ 81lg 1).

Teisalt võib kohus teatud juhtudel loobuda tõlke nõudmisest ning lasta võõrkeelse dokumendi ise ära tõlkida. Sellisele võimalusele viitab

§ 81

lg 2, mis sätestab, et tõlkimist ei või menetlusosaliselt nõuda, kui tõlkimise korraldamine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Õigusalases kirjanduses on leitud, et selliseks asjaoluks võib olla isiku viibimine kinnises asutuses. Samas ei esine tõlkimise korraldamise võimatust või raskendatust, kui menetlusosalisel puuduvad tõlke saamiseks vajalikud rahalised vahendid, kuid põhimõtteliselt tal tõlkimise korraldamiseks takistusi ei ole (K. Merusk ja I. Pilving (koost.) Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. § 81 komm. B. III.

1. Tallinn: Juura 2013). Kuna tegemist on erinevate menetlustega, millele kohaldub erinev õiguslik regulatsioon, on kaebaja väide erineva kohtlemise osas alusetu. Lisaks ei saa praeguses olukorras arvesse võtta ka seda, kuivõrd mõjutab kaebaja rahalist võimekust asjaolu, et tal võib pooleli olla mitmeid haldus- ning kohtumenetlusi, kusjuures viimaste puhul võib tal olla tarvidus tasuda kaebuste ja määruskaebuste esitamisel riigilõive.
2. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust selles osas, mis puudutas käskkirja, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus, tühistamisnõuet ning ka esitatud kahju hüvitamise nõuet. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja oli pöördunud vangla poole ja asunud seega läbima kohustuslikku kohtueelset menetlust, ei olnud vangla kaebuse esitamise seisuks asja sisuliselt läbi vaadanud. Kaebuse lubatavust tuleb aga kontrollida kaebuse esitamise seisuga (

§ 47lg 1 ning Vang

S § 11 lg-d 5 ja 8). Halduskohus kontrollis õigustatult sedagi, kas kaebaja vaide ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine oli õiguspärane ning jõudis õigele järeldusele, et vangla ei eksinud, kui ei menetlenud esitatud vaiet ja kahju hüvitamise taotlust sisuliselt. Seega kaasnenuks kaebuse tagastamine ka siis, kui Viru Vangla

1. juuni
2. a otsus, millega kaebaja esitatud vaie ja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata, oleks eksisteerinud juba kaebuse esitamise seisuga. Kohustusliku kohtueelse menetluse saab lugeda läbinuks ainult sel juhul, kui järgitud on kõiki isikule esitatud nõudeid, sh kohustust esitada dokumendid eesti keeles või rahaliste vahendite olemasolul tasuda tõlke eest. Sellest nõudmisest, nagu juba eespool märgitud kaebaja kinni ei pidanud.
3. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. novembri
5. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene