Obsah (6)

§ 97§ 109§ 100§ 101§ 102§ 96

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06.12.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-10846 Tsiviilasi XX

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kostja väidab, et hageja vanemad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt loobus lapse ema elatise maksmise nõudest lapsele ja kostja kohustus mitte külastama last (lk 29, lk 68). Kohus leiab, et märgitud vanematevaheline kokkulepe on tühine sõltumata sellest, kas lapse ema on kokkuleppe allkirjastanud.

§ 109

sätestab, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on 2 tühine. Seega ei ole vanematevahelisel kokkuleppel, et lapse ema loobub lapsele elatise maksmise nõudest algusest peale õiguslikke tagajärgi, ja hageja saab nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. 6.

§ 100

lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksmisega. Sama sätte lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea ta oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole lapsele elatist maksnud ega muul viisil lapsele ülalpidamist andnud. Seega on kostja rikkunud lapse ülalpidamise kohustust, mis annab alust rahuldada hagiavaldus. 7. Kostja väidab, et ta on nõus maksma hagejale elatist summas 50 eurot kuus ja pärast kohtulahendi tegemist. Kostja märgib, et tal puudub töökoht, ta maksab laenu ja kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kellele peab kostja ülalpidamist andma ja kes osutub hagi rahuldamisel varaliselt vähem kindlustatud kui hageja. Alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra näeb ette

§ 102

.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 8. Asjassepuutumatu on kostja väide, et ta on töötu ja tema majanduslik seis on kehv. Oma väite põhistamiseks esitas kostja järgmise teabe. Kostja teatas, et ta elab koos abikaasa ja lapsega üürikorteris. Korteri eest makstakse üüri 252 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed 55 eurot kuus ja tasu elektri eest keskmiselt summas 30 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendeid üüri suuruse kohta. Kostja esitas tõendi kommunaalkulude kohta ühes kuus summas 54,98 eurot (lk 74). Kohus leiab, et kommunaalkulud aasta lõikes on mõnevõrra väiksemad kostja poolt märgitust, kuivõrd kostja tugineb oma väites vaid ühe kuu kuludele. Kostja esitas tõendid sideteenuste kulude kohta keskmiselt summas 57,60 eurot (lk 23 – 26, lk 47 - 52). Kostja esitas tõendi temalt kriminaalmenetluses sundraha summas 645 eurot ja menetluskulude summas 755 eurot väljamõistmise kohta (lk 39). 3 Vanema töötust ja kehva majanduslikku seisundit, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks temalt välja mõista elatise lapsele alla seaduses sätestatud miinimummäära.

§ 101

lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks peab vanem tegema kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 avaldanud seisukohta, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja esitas 30.09.2016 menetlusdokumendis väite, et ta leidis töökoha alles 08.09.2016 (lk 38) ja 17.10.2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et temaga sõlmitud tööleping on üles öeldud alates 28.10.

1. Töölepingu ülesütlemise teatisest ei nähtu, kelle algatusel (st tööandaja või tööaja) ja mis põhjusel kostjaga sõlmitud tööleping üles öeldi (lk 82). Kostjaga öeldi tööleping üles paar nädalat pärast hagile 30.09.2016 vastuse esitamist, mis viitab võimalusele, et kostjaga sõlmitud tööleping lõpetati hageja nõudele vastuväite esitamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta oleks ennast töötuna arvele võtnud. Kostja ei ole põhjendanud, mis takistab teda tööd leidmast. Kohtu poolt Maksu- ja Tolliametilt välja nõutud teatisest kostja sissetuleku kohta perioodil 01.01.2016 – 30.09.2016 nähtub, et kostja on töötanud kogu märgitud perioodi jooksul (lk 163 – 175). Seega on usutav, et arvestades kostja varasemat töökogemust suudab ta leida endale töökoha, et teenida sissetulekut ja anda tema ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamist. Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et tema kanda on laenukohustused (lk 27, lk 32 – 34, lk 43 – 46, lk 58 – 66, lk 77 – 78). Kostjal lasuvate laenukohuste olemasolu ei anna alust anda alaealistele lastele ülalpidamist alla seaduses sätestatud määra. Laenukohustuste võtmisel pidi kostja arvestama, et ta peab olema võimeline andma ülalpidamist oma alaealistele lastele ja teenindama samaaegselt võetavat laenu.
2. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps XXXX(lk 35), kes kostja väitel võib hagi rahuldamisel osutuda varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Märgitud asjaolu võib anda alust vähendada kostjalt hagejale väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud määra

§ 102lg 2 alusel.

Kohus tegi 05.10.2016 kirjas kostjale ettepaneku kirjeldada ja tõendada elulisi asjaolusid, millest nähtuks tema teise lapse olukord – millised on tema teise lapse vajadused ning millises ulatuses ja milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Samuti tegi kohus kostjale ettepaneku esitada andmed kostja teise lapse ema varalise seisundi kohta, sest võrdselt kostjaga on lapse ülalpidamise kohustus ka lapse emal. Kostja esitas oma abikaasa pangakonto väljavõtte, millest selgub, et konto on arestitud ja konto seis on null eurot (lk 75 – 77). Kostja toob välja 17.10.2016 menetlusdokumendis, et tema teise lapse XXXX igakuised ülalpidamiskulud moodustavad 695,78 eurot kuus, kuid kostja ei ole esitanud tõendid XXXX kulude suuruse kohta märgitud summas. Kohtu hinnangul on XXXX kulud eeltoodud suuruses tõendamata ja ei ole usaldusväärsed. Sellele viitab kohtu hinnangul ka see, et 30.09.2016 menetlusdokumendis märgib kostja XXXX igakuisteks kuludeks 269,81 eurot. Kohus asub seisukohale, et kostja teise lapse XXXX igakuised ülalpidamiskulud ei ületa miinimummäära. 4 Kohus kogus andmeid kostja varalise seisundi kohta ja kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu ja riikliku autoregistri andmetel ei kuulu kostjale vara (lk 192, lk 194). Äriregistrist nähtuvalt ei kuulu kostjale osalusi äriühingutes ja kostja ei tegutse juhatuse liikmena (lk 193). Kostjale kuulub pangakonto Danske Bank A/S Eesti filiaalis, mille jääk seisuga 31.10.2016 on null eurot ja kontole ei ole viimase kuue kuu jooksul raha laekunud (lk 126). Kostjale kuulub pangakonto AS-s SEB Pank, mille jääk seisuga 31.10.2016 on 0,59 eurot ja viimase kuue kuu jooksul ei ole kontole raha laekunud (lk 129 – 130). Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et perioodil 01.01.2015 – 30.09.2016 on kostjale tehtud pärast tulumaksu ja kohustustliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 2 638,55 eurot (lk 163 – 175). Kostjale kuulub pangakonto AS-s Swedbank, millele on perioodil 01.05.2016 – 01.11.2016 laekunud kostja abikaasale makstav peretoetus summas 50 eurot kuus ja vanemahüvitis summas 556,05 eurot kuus (lk 133 – 156). Kohus ei loe märgitud summasid kostja sissetulekuks, kuivõrd nende saajaks on kostja abikaasa. Kohus loeb kostja abikaasa sissetulekuks talle kostja kontole laekuva vanemahüvitise, mille arvel saab lapse ema anda lapsele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud määras. Kõik muud kostja AS Swedbank pangakontole toimunud laekumised loeb kohus kostja sissetulekuks ja perioodil 01.05.2016 – 01.11.2016 on kostja kontole laekunud kokku 5 263,03 eurot või 877,17 eurot kuus. Kohus loeb kostja igakuiseks sissetulekuks 877,17 eurot. Jagades kostja igakuist sissetulekut summas 877,17 eurot kolmega (kostja ja tema ülalpidamisel olevad kaks alaealist last) saame 292,39 eurot, milline summa on piisav kahe lapse minimaalsete igakuiste vajaduste rahuldamiseks võrdsetes osades ja kostjale jääb sama summa oma igakuiste kulude kandmiseks. Kostja väide, et hagi rahuldamisel osutub tema ülalpidamisel olev XXXX varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja, ei ole põhjendatud. Kostja igakuine sissetulek võimaldab tal anda kõigile tema ülalpidamisel olevatele lastele ülalpidamist võrdselt seaduses sätestatud määras ja hagi rahuldamise korral ei osutu kostja teine alaealine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§ 96

, § 97 p 1, § 100 ja § 101 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud määras alates 15.07.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

1. Kostja taotlusel ja kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-ga 1 määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et elatis hageja ülalpidamiseks tuleb kostjal maksta lapse ema pangakontole AS-s Swedbank nr EEXXXXXXXXXXXX. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
2. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldatakse, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks (lk 191). Kumbki pool ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hagiavaldus on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). Seega ei ole käesolevas asjas hagejal tekkinud menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. 5 TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 6