KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-8127 Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Ele Liiv, Kaupo Paal Tsiviilasi JK avaldus laste suhte

§ 5521

lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. H on sellises vanuses laps, keda kohus kuulab ära. Liis ja E on piiripealses vanuses lapsed, sellises vanuses lapsi kohus sageli kuulab ära. Käesolevas menetluses võib laste ärakuulamisest loobuda. Menetluse vaidlusalune küsimus on, kui palju soovivad lapsed viibida isa juures. Nimetatud teemal on lastega kohtumenetluse raames vestelnud kahel korral lastekaitsetöötaja ja vanima lapsega on nimetatud teemal rääkinud lastele määratud esindaja. Lastekaitsetöötaja selgitas välja, et kolm vanemat last - H, E ja L - peavad võimalikuks ühel ööl nädala sees ööbida isa juures. Lastele määratud esindaja selgitas välja, et vanim laps H sooviks ka nädala sees ööbida isa juures. Seega on laste tahe menetluses piisavalt välja selgitatud. Laste ema avaldas arvamust, et laste veelkordne ärakuulamine samal teemal kohtu poolt ei oleks mõistlik. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused 7. Maakohus lõpetas menetluse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes seoses avaldusest loobumisega. Laste ja isa vahelise suhtlemise korra määras maakohus järgnevalt: Kooliajal: 1) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) iga nädala esmaspäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 20.30, kui isa viib lapsed ema juurde koju. 2) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) üle nädala kolmapäevast neljapäevani nendel nädalatel, kui nädalavahetuse pikki kohtumisi ei toimu, alates kolmapäeval lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni neljapäeva hommikul kooli ja lasteaeda minekuni. 3) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) üle nädala kolmapäeval alates lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni kl 20.30, kui isa viib lapsed ema juurde koju. 4) Lapsed viibivad koos isaga iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul, kui isa tuleb lastele ema juurde järele ja viib lapsed kooli või lasteaeda. 5) Lapsed viibivad isa juures (isa kodus või muus isa valitud kohas) üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni alates reedel lasteaia, kooli või huviringi lõppemisest kuni pühapäeval kl 18.00, kui isa viib lapsed ema juurde koju. Koolivaheaegadel: 6) Lapsed viibivad kummagi vanema juures kordamööda ühe nädala. 7) Sügisese koolivaheaja veedavad lapsed ühe vanema juures ja kevadise koolivaheaja teise vanema 3

§-de 428 lg 1 p 3, 429 lg 1 ja 477 lg 1 alusel vastu võtta.

1. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga; mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Abielu lahutamisel 06.01.2014 leppisid vanemad notariaalselt kokku, et lapsed (H - sünd XX.XX.XXXX, E ja L - sünd XX.XX.XXXX, M ja T - sünd XX.XX.XXXX) jäävad elama ema juurde. Vanemad on omavahel kokku leppinud suhtlemise korra, millise kohaselt alates jaanuarist 2014 on lapsed isa juures üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lisaks on lapsed isa juures esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul peale kooli kuni kl 20.
2. Teisipäeval ja neljapäeval kohtuvad lapsed isaga hommikuti, kui isa viib lapsed kooli ja lasteaeda. Koolivaheaegadel on lapsed võrdselt kummagi vanema juures kordamööda ühe nädala kaupa. Ema arvamusel vajab väljakujunenud suhtluskord kinnitamist kohtu poolt, et kindlustada korra täpne täitmine. Isa väitel on kord senini hästi toiminud. Isa arvates, kui ema ei olnud senise korraga rahul ning kui vaidlus on juba kohtus, siis oleks vajalik leppida kokku selline suhtluskord, kus lapsed on nädala kaupa kummagi vanema juures. Suveperioodil on sellist suhtluskorda kohaldatud ja see on lastele sobinud. Menetluse käigus on tuvastunud, et kummagi vanema suhted lastega on võrdselt lähedased. Mõlemad vanemad on olnud lastele pühendunud. Isa elukohas viibides on lapsed olnud sama hooldatud, kui ema elukohas viibides. Vanemate pühendumus, suhte tugevus lastega ja igapäevane hooldusvõimekus on võrdsed. Üldlevinud lastekaitse seisukoha kohaselt peab lastel olema üks kodu. Eeltoodud põhjusel tuleb jätta kohaldamata isa poolt taotletud suhtlemise kord, mille kohaselt lapsed peaksid viibima kummagi vanema juures võrdse aja nädala kaupa. Suhtlemise kord lastega tuleb määrata peamiselt vastavalt senisele kaks ja pool aastat toiminud suhtlemise korrale, mis oli ühtlasi ka ema avalduses nimetatud ettepanek isa ja laste suhtlemise korraldamiseks (lapsed on isa kodus esmaspäeva ja kolmapäeva õhtul; lapsed on koos isaga teisipäeva ja neljapäeva hommikul, kui isa viib nad kooli ja lasteaeda; lapsed on koos isaga üle nädala nädalavahetusel; koolivaheajal on lapsed kordamööda üle nädala kaupa kummagi vanemaga). Möödunud kaks ja pool aastat, mille jooksul sellist suhtlemise korda on kohaldatud, on näidanud, et kord on laste huvides. Sellise suhtlemise korraga on tagatud laste peaaegu igapäevane suhtlus mõlema vanemaga. Vastavalt ema poolt kompromissi korras tehtud ettepanekule tuleb määrata, et lapsed ööbivad isa juures üle nädala nädala sees kolmapäevast neljapäevani. Nädalasisesed ööbimised toimuvad üle nädala, kui nädalalõpu pikka kohtumist ei ole. Kuna isal ja lastel on väga lähedane suhe, siis on selline täiendava suhtlemise määramine laste huvides. Lastega suhtlemist tuleb reguleerida vaid suhtlemise aegade määramisega. Muid kohtupraktikas tavapäraseid tingimusi ei ole vaja määrata, kuna vanemad on olnud ka ilma regulatsioonita väga korrektsed, koostöövalmis, leplikud ja eelkõige laste parimaid huve arvestavad. 4

§ 172

lg 1 ja 3 tulenevalt jäävad laste esindamisega seotud kulud riigi kanda ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus

1. Laste isa TK palub maakohtu määruse tühistada osas, milles määrati kindlaks laste ja isa suhtluskord ning menetluskulude jaotus ja teha uus määrus, millega määrata kindlaks laste ning vanemate vaheline suhtlemise kord selliselt, et lapsed viibivad kummagi vanema juures kordamööda ühe nädala, või saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2. Maakohus on kohaldanud vääralt PKS § 123 lg 1 ja 143 lg
3. PKS § 116 lg 1, § 143 lg 1 ja 2 ning § 118 lg 1 tuleneb, et tavapärane peaks olema, et olukorras, kus mõlemad vanemad, kes elavad lähestikku, hoolitsevad pühendunult oma laste eest ja osalevad aktiivselt nende kasvatamises, saavad pärast lahkuminekut võrdse õiguse lastega suhelda. Maakohus tuvastas, et mõlema vanema pühendumus lastele, suhte tugevus lastega ja vanemate igapäevane hooldusvõimekus on võrdsed. Ometi ei pidanud kohus vajalikuks suhtlemiskorra määramisel arvestada, et vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja lastel on õigus veeta võrdselt aega kummagi vanemaga. Samuti ei arvestanud kohus laste soovide ja arvamustega ning käesoleva juhtumi konkreetsete asjaoludega - viis last vajavad vanemalt kokkuvõttes rohkem aega ja tähelepanu kui 1-2 last, lapsed on harjunud vahelduva elukohaga mõlema vanema juures, kuna ca 4,5 kuud kalendriaastast on vanemate kokkuleppel rakendatud mitu aastat suhtlemiskorda nädal ja nädal, kusjuures selline kord on toiminud tõrgeteta.
4. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu tuleks lastega suhtlemise õigust reguleeriva PKS § 143 järgi lahus elava vanema ja lapse suhtlemiskord kindlaks määrata üldlevinud lastekaitse seisukoha kohaselt. Last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve kaaludes igal üksikjuhtumil hinnata, kas ja millises ulatuses vastab lapse ja vanema suhtlemine asjast puudutatud lapse huvidele. Suhtluskord nädal ja nädal ka kooli ajal oleks laste ja ka vanemate huvides. Lastel oleks võimalik veeta ka kooli ajal kvaliteetaega mõlema vanemaga, ilma, et peaks õhtul kiirustama ühe vanema juurest teise juurde. Hetkel ei ole võimalik kooli ajal nädala sees isal lastega õhtuti ühistegevusi nagu ujumine või kinoskäik ette võtta. Ka praktilisi olmeküsimusi oleks nii lihtsam korraldada. Selline kord arvestaks ka vanemate tööelukorraldusega. Nädal ja nädal suhtluskord oleks lastele ja vanematele ühemõtteliselt selge ja arusaadav ning olemata jääksid emapoolsed lastega manipuleerimised ja hirmutamised või meelitamised.
5. Maakohus määras suhtlemise korra kindlaks viisil, mis oli toiminud viimased kaks ja pool aastat, kuid jättis tähelepanuta, et just see suhtluskord pingestas käesoleva aasta algusest poolte omavahelisi suhteid. Senine kord ei vasta muutunud tingimustele ja on raskesti täidetav. Suhtluskorra määramisel on maakohus arvestanud õigustamatult eelkõige ema huvidega.
6. Maakohus leidis, et määrata tuleb suhtlemise aeg ja ülejäänu avalduses märgitu määramiseks puudub alus. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi tuleb kohtul määrata suhtlemiskord võimalikult täpselt. Kohus ei tohi jätta suhtlemise küsimusi sisuliselt otsustamata.
7. Maakohus ei ole üles näidanud initsiatiivi kokkuleppe leidmiseks ega esitanud pooltele kompromisslepingu kavandit (

§ 561lg 1 ja § 4 lg 4). 5

§ 172

lg 1 ega ole arvestanud asjaoluga, et vastustaja loobus osaliselt pärast avalduse menetlusse võtmist ja määruskaebuse esitaja poolt 28.06.2016 seisukoha esitamist avaldusest laste ühise hooldusõigus osalise lõpetamise nõudes. Kuivõrd avaldaja on avaldusest osaliselt loobunud rahuldust saamata, siis puudutatud isiku menetluskulud tulnuks jätta hagist loobutud osas avaldaja kanda (

§ 168lg 4).

Lisaks ei selgu kohtumäärusest, millistest asjaoludest tulenevalt on kohus pidanud õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Selline menetluskulude jaotus peab olema kontrollitav. 6

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht 27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt

§ 659ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.

Vastuseks määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus arvestanud sellega, et vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus ja lastel on õigus veeta võrdselt aega kummagi vanemaga. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Vanemate lahuselu korral ei ole mõistlikult võimalik nõuda, et lapsed saaksid tingimata võrdselt aega veeta mõlema vanemaga, s.o nii vanemaga, kelle juures nad elavad igapäevaselt kui ka vanemaga, kes elab lastest lahus. Võrdne suhtlemisaeg eeldaks laste igapäevast elamist perioodiliselt vaheldumisi mõlema vanema juures, s.o nö kahe kodu režiimi. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastaks selline vaheldumisi ühe ja teise vanema juures elamine üldjuhul laste huvidele, kuna see ei taga lastele normaalset ja stabiilset elukorraldust ja seda eriti koolis käimise ajal. Laste selline elamine kahe kodu režiimis oleks mõeldav üksnes mõlema vanema täielikul üksmeelel ja ühisel soovil ning vanemad saavad alati ja ilma kohtuta selliselt ka kokku leppida. Vanemate üksmeele ja kokkuleppe puudumisel tuleb eelistada laste igapäevast elamist ühe vanema juures ja kokku lepitud või määratud suhtlemiskorra alusel suhtlemist lahus elava vanemaga.
2. Määruskaebuse esitaja väitel ei arvestanud maakohus sellega, et just senine suhtlemise kord pingestas vanemate omavahelisi suhteid, kuna see ei vasta muutunud tingimustele ja on raskesti täidetav. Ringkonnakohus leiab, et väide on raskesti mõistetav ja vajaliku põhistuseta. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada muutunud tingimusi ja määratud suhtlemiskorra raskesti täidetavust.
3. Määruskaebuse esitaja väitel on lapsed harjunud vahelduva elukohaga mõlema vanema juures, kuna ca 4,5 kuud kalendriaastast on vanemate kokkuleppel rakendatud mitu aastat suhtlemiskorda nädal ja nädal, kusjuures selline kord on toimunud tõrgeteta. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole tõendatud. Vastustaja vastuväitel püüab määruskaebuse esitaja jätta muljet, et suhtlemiskord „nädalnädal“ kehtib juba praegu, kuid see ei ole nii; aastate jooksul väljakujunenud suhtlemiskorra järgi on lapsed viimasel kahel aastal suvel olnud vaheldumisi nädalakaupa ühe vanema juures, kuid see ei anna alust väita, et selline suhtlemiskord peaks laienema kogu aastale, kui lapsed käivad koolis või lasteaias. Nagu ülalpool märgitud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul nädala kaupa vaheldumisi mõlema vanema juures elamine ei ole laste parimates huvides.
4. Määruskaebuse esitaja väitel tuleb kohtul määrata suhtlemiskord võimalikult täpselt edaspidiselt tekkida võivate erimeelsuste vältimiseks, kuid maakohus leidis, et määrata tuleb suhtlemise aeg ja ülejäänu avalduses märgitu määramiseks puudub alus. Väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks, kuna avaldaja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud ja 7

§ 5521

lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu loobumine 12-aastase H ärakuulamisest ei ole seadusega kooskõlas. Samas on ringkonnakohus kõrvaldanud maakohtu nimetatud menetlusvea ja lapsed Liisi, Eu ja H ära kuulanud. Lapsed olid rahul hetkel kehtiva elukorraldusega, mil nad näevad sageli nii ema kui isa. Nädalaste viibimiste korral ühe või teise vanema juures väljendasid lapsed arvamust, et nad oleksid kurvad, kui ühte vanematest terve nädala jooksul ei näeks. Arvestades ka ärakuulatud laste arvamusi leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks alust ei ole.

1. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus lahendis omistanud laste määratud esindajale väiteid, mida ta ei ole istungiprotokollide kohaselt avaldanud. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja väide on iseenesest põhjendatud, kuivõrd maakohus on oma lahendi kirjeldavas osas laste esindaja poolt tegelikult avaldatule mittevastavalt väited esindajale omistanud. Eeltoodu ei anna siiski alust maakohtu lahendi muutmiseks, sest kuigi laste esindaja ei ole oma seisukohtades sõnasõnalt maakohtu poolt märgitu kohaselt väljendunud, on laste esindaja menetluse jooksul siiski pooldanud laste isa taotletud „nädal ja nädal“ suhtluskorra asemel laste ema poolt pakutud ja maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda.
2. Määruskaebuse esitaja väitel määras maakohus lastele täiendava suhtlemise isaga üle nädala kolmapäevast neljapäevani, kuigi avaldaja oli kohtuistungitel nõus laste ööbimisega isa juures ka igal nädalal. Vastustaja vastuväitel ei ole määruskaebuse esitaja väide õige, sest istungiprotokollidest nähtub selgelt, et avaldaja on nõus olnud laste ööbimisega isa juures nädala sees ühel ööl üle nädala. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väide ei vasta tõele, kuna vastustaja viidatud istungiprotokollid kinnitavad just vastustaja vastuväite õigsust, st avaldaja on mõlema maakohtus peetud kohtuistungi protokolli kohaselt nõustunud laste jäämisega isa juurde nädala sees ööseks üle nädala sel nädalal, kui lapsed ei ole nädalavahetusel isaga.
3. Määruskaebuse esitaja väitel tugines maakohus menetluskulude jaotamisel vääralt

§ 172

lg 1 ega ole arvestanud asjaoluga, et avaldaja loobus avaldusest laste ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes, mistõttu tulnuks määruskaebuse esitaja kulud jätta nõudest loobutud osas avaldaja kanda. Vastustaja vastuväite kohaselt loobus avaldaja ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudest põhjusel, et pärast kohtule avalduse esitamist andis määruskaebuse esitaja vajaliku nõusoleku laste elukoha registreerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja väide ei ole põhjendatud. Menetluskulude kandmise otsustab kohus hagita menetluses diskretsiooniõigust kasutades

§ 172

lg 1 alusel, mille teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja poolt nõudest loobumise asjaolusid on maakohus ringkonnakohtu hinnangul jaotanud menetluskulud õiglaselt, jättes mõlema 8

§ 171lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

1. Vastustaja esitas ringkonnakohtule oma apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, taotledes määruskaebuse esitajalt õigusabikulude katteks 724,50 euro väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati vastustajale õigusabi 5,25 tunni ulatuses tunnitasuga 115 eurot (käibemaksuta). Vastustaja esindaja õigusabitoiminguteks määruskaebemenetluses olid tutvumine määruskaebusega, õiguslik analüüs, töö toimikuga ja vastuse koostamine määruskaebusele. Vastustaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palus märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS §113 lg 1 ettenähtud korras.
2. Määruskaebuse esitaja vaidles vastustaja menetluskulude suurusele vastu, leides, et need on ülepaisutatud. Lisaks sisaldab vastuväite kohaselt menetluskulude nimekiri toiminguid (töö toimikuga, dokumendiga tutvumine), millel puudub selge menetluslik väljund. Tutvumine sisaldab endas pealiskaudset dokumendi sirvimist või lugemist, mida ei saa liigitada kvalifitseeritud õigusabile kohaseks tööks. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et arvestades vastuse sisu ja et vastus on sisuliselt 3 lehel hõredas tekstis ning et vastustaja lepinguline esindaja on vandeadvokaat ehk professionaalne õigusteenuse osutaja, on vastustaja esindaja põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
3. Kohus, hinnanud vastustaja esindaja toiminguid asja materjalide põhjal, leiab, et esindaja toimingud on vajalikud ning nende toimingute ajakulu arvestades asja keerukust ja mahtu ning esitatud menetlusdokumenti põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
4. Määruskaebuse esitaja väide, et vastustaja menetluskulude nimekiri sisaldab toiminguid (töö toimikuga, dokumendiga tutvumine), mis ei peaks vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluma, ei ole põhjendatud. Määruskaebusega tutvumine on määruskaebusele vastuse koostamise toimingu vältimatuks eelduseks. Kuivõrd määruskaebus sisaldas muu hulgas viiteid istungiprotokollidele, oli vastustaja esindaja poolt ka toimikuga töötamine vastuse koostamiseks vajalik ja põhjendatud toiming. Samuti ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kuna vastus on sisuliselt 3 lehel hõredas tekstis, on vastustaja menetluskulude suurus ülepaisutatud. Nagu eelnevalt märgitud, tuli vastustaja esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks esmalt läbi töötada määruskaebus, mis oli suhteliselt mahukas, ning lisaks töötada ka toimikuga, et kontrollida määruskaebuses esitatud väiteid, mistõttu on vastustaja lepingulise esindaja toimingute ajakulu 5,25 tundi kokkuvõttes põhjendatud.
5. Eeltoodust lähtudes tuleb vastustaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada ning mõista määruskaebuse esitajalt vastustaja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitiseks 724,50 (5,25 x 115 x 1,2) eurot. Kooskõlas

§ 177

lõikega 4 tuleb rahuldada vastustaja taotlus määruskaebuse esitaja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal 9