← Eesti

2-15-7499/72

Obsah (7)§ 46§ 279§ 657§ 48§ 659§ 5§ 654

Tsiviilasi nr: 2-15-7499 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-15-7499 Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 187 lg 6). Asjaolud

  1. V OÜ (pankrotis, edaspidi: võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule 18.05.2015 võlgniku pankrotiavalduse. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti välja 12.06.
  3. 26.08.2015 esitas võlgniku pankrotihaldur Ly Müürsoo (edaspidi: pankrotihaldur) maakohtule taotluse, milles palus kohustada võlgnikku andma pankrotihaldurile üle pankrotiseaduse (PankrS) § 85 lg-s 1 sätestatud dokumendid. Avalduse kohaselt andis pankrotihaldur võlgniku juhatuse liikmele ÜN-le 01.07.2015 allkirja vastu üle dokumentide esitamise nõude. ÜN küsitud dokumente tähtaegselt (12.08.2015) ei esitanud. Maakohus kohustas 28.08.2015 kohtumäärusega võlgnikku andma üle halduri poolt nõutud dokumentatsioon hiljemalt 04.09.
  5. Pankrotihaldur esitas 19.05.2016 korduva taotluse ÜN dokumentide esitamiseks kohustamiseks ja trahvimiseks. Maakohus kuulas 13.06.2016 menetlustoimingul ära pankrotihalduri ja ÜN. ÜN kinnitas, et esitab nõutud dokumendid, kuid ei esitanud neid ka maakohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-7499
  1. 19.07.2016 kohtumäärusega kohustas maakohus ÜN osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning esitama pankrotihaldurile võlgniku bilanss seisuga 12.06.2015 ja raamatupidamise dokumentatsiooni originaaldokumendid
  2. ja
  3. aasta kohta hiljemalt 22.07.2016 kell 11.00 Haapsalu kohtumajas Kärdlas. 22.07.2016 ÜN kohtusse ei ilmunud. Pärast kohtuistungit toodi pankrotihalduri büroosse ümbrik, milles oli võlgniku hankijate arvete väljatükid
  4. a ja
  5. a jaanuari kohta, võlgniku
  6. a müügiarved ja 20-l lehel koopiad ostutšekkidest. Pankrotihaldur teatas 24.08.2016 maakohtule, et üle andmata on kassaraamatud ja ÜN, MN ja MN majanduskulude aruanded, samuti palgaarvestused. Samuti puudub osa kuludokumente. Maakohtu määrus
  7. Maakohus määras 26.08.2016 kohtumäärusega ÜN-le kohtu ja seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 600 eurot (resolutsiooni p 1) ning kohustas ÜN tasuma rahatrahvi 10 päeva jooksul (resolutsiooni p 2).
  8. Maakohtu põhjenduste kohaselt on 19.07.2016 kohtumäärus toimetatud võlgnikule kätte 19.07.
  9. Võlgnik pole vaatamata kohtu korraldusele dokumente 22.07.2016 üle andnud. Seega on võlgnik jätnud kohtu korralduse täitmata. Võlgnik on rikkunud teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust.
  10. Arvestades rikkumise raskust, kus kolme kuu jooksul arvates halduri taotluse esitamisest, pole võlgnik esitanud kassaraamatuid, majanduskulude aruandeid, palgaarvestusi ning osasid kuludokumente, tuleb võlgnikku trahvida. Maakohus arvestas trahvi määramisel ka sellega, et kohus kuulas võlgniku ära 13.06.2016 menetlustoimingul ning võlgnikule anti võimalus haldurile esitada dokumendid ilma kohtu poolt teda kohustamata hiljemalt 18.07.
  11. Maakohus määras trahvi suuruseks 600 eurot. Määruskaebus
  12. ÜN esitas maakohtu määrusele 08.09.2016 määruskaebuse ja palus maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 tühistada.
  13. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ÜN kohtu korralduse täitnud ja kõik nõutud dokumendid pankrotihaldurile edastanud. Määruskaebuse lisaks olevast saadetise teekonna ülevaatest nähtuvalt võttis pankrotihaldur dokumendid vastu 09.08.2016, kuigi need olid lähetatud temale juba 19.07.2016 (II kd, tl 171). ÜN pole rikkunud PankrS §-dest 85 ja 87 tulenevaid kohustusi, mistõttu puudus maakohtul alus trahvi määramiseks.
  14. Maakohtul puudus õigus trahvi määrata ka

alusel.

§ 46

lg 1 sätestab, et kui kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 euro ulatuses. Maakohus pole pannud ÜN-le

§ 279lg 1 alusel kohustust dokumentide esitamiseks. Teabe andmise kohustuse 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-7499 rikkumise eest on võimalik kohustatud isikut trahvida PankrS §-s 89 sätestatud tingimustel ja korras, mitte

§ 279lg 3 ja § 46 lg 1 alusel.

  1. Isegi kui ÜN-le trahvi määramine oleks põhjendatud, on maakohtu poolt määratud trahvisumma 600 eurot põhjendamatult suur. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks võtnud arvesse muid tähtsust omavaid asjaolusid, näiteks kohustatud isiku majanduslikku olukorda, vanaduspensionil olemist, elatumist üksnes vanaduspensionist jms. Menetluse edasine käik
  2. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 10.11.2016 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras ÜN-le trahvi suuruseks 600 eurot. Tühistatud osas peab ringkonnakohus võimalikuks teha ise uue määruse, millega määrata ÜN-le trahvi suuruseks 200 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

  1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud määrusele määruskaebuse esitamise õigust.
  2. PankrS § 89 näeb ette teatavad abinõud pankrotimenetluse tagamiseks. Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel (PankrS § 5 lg 1).Vastavalt PankrS § 89 lg le 5 võib võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku suhtes aresti. Nimetatud säte ei näe ette, et võlgnik saaks esitada määruskaebuse trahvimise määruse peale. Juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldatakse PankrS § 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (PankrS § 90). Seega on juriidilisest isiku juhatuse liikme kaebeõigus tema suhtes kohaldatud sanktsioonide suhtes sisult samasugune nagu seadus näeb ette võlgnikule. Kui trahvimääruse peale ei saa kaevata võlgnik, siis ei ole vastavat kaebeõigust ka võlgniku juhatuse liikmel, kellele kohus määras trahvi.
  3. Võlgniku trahvimise võimalus lisati PankrS § 89 kohtutäituri seadusega, mis võeti vastu 09.12.
  4. Selle seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirjas märgiti, et trahvi määramisel peab kohus lähtuma

-st, sh selle §-st 46 (vt seletuskirja lk 35). Seletuskirjast ei nähtu seadusandja soovi välistada pankrotiasjas tehtud trahvimääruse osas kaebeõigus. Pigem võib ringkonnakohtu hinnangul seletuskirjast järeldada seadusandja soovi kohaldada analoogia korras

vastavaid sätteid, sh laiendada

§ 48

kohaldamisala.

§ 48

sõnastuse järgi näeb norm ette

7. ptk-s 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-7499 nimetatud trahvi- või arestimääruse peale määruskaebuse esitamise võimaluse. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et PankrS § 89 lg 5 põhiseaduspäraseks tõlgendamiseks tuleb seda tõlgendada koosmõjus

7. ptk-s, sh

§-s 48 märgituga nii, et trahvimääruse peale võib isik, keda trahviti (ehk see isik, kelle õigusi kitsendati), esitada määruskaebuse.

  1. Eespool märgitust tulenevalt on võlgniku juhatuse liikme määruskaebus lubatav. Kolleegium vastab järgnevalt määruskaebuse väidetele.
  2. Maakohtu vaidlustatud määrusest nähtuvalt määras maakohus võlgniku juhatuse liikmele rahatrahvi PankrS § 89 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. PankrS § 89 annab maakohtule õigusliku aluse võlgniku trahvimiseks PankrS §-s 89 sätestatud eelduste olemasolul, kuid ei reguleeri trahvimäära suurust. Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Seetõttu on maakohus õiguspäraselt juhindunud trahvi määramisel lisaks PankrS §-le 89 ka

§-st 46.

§ 46viitelise normina kohtule iseseisvat trahvi määramise õigust ei anna, kuid koosmõjus Pankr

S § 3 lg-ga 2 tõlgendamisel, on kohaldatav pankrotimenetluses trahvi suuruse määramisel. Maakohtu määrusest ei tulene, et kohtus oleks määranud võlgniku juhatuse liikmele trahvi

§ 279lg 3 alusel, mistõttu on kaebaja sellised väited asjakohatud.

20. Kolleegium on seisukohal, et ÜN pole määruskaebuses toonud kohtu ette asjaolusid, millest oleks võimalik jõuda veendumisele, et ta on täitnud temale maakohtu 19.07.2015 määrusega pandud teabe andmise ja dokumentide esitamise kohustuse. ÜN sellised väited jäävad paljasõnaliseks. Saadetise teekonna väljatrükk (II kd, tl 171) tõendab, et saadetis väljastati pankrotihaldurile 09.08.2016, kuid ei tõenda, milline oli saadetise sisu. ÜN pole määruskaebuses ka selgitanud ega põhistanud, miks on ta jätnud esitamata dokumendid, millele pankrotihaldur oma kohtule 24.08.2016 edastatud teates viitab. Teate kohaselt on jätkuvalt üle andmata kassaraamatud ja ÜN, MN ja MN majanduskulude aruandeid, samuti palgaarvestused. Võrreldes arvelduskonto väljavõtet ja esitatud kuludokumente on selgunud, et puuduvad ka osa kuludokumente (II kd, tl-d 157-158). Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 21. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu määrus siiski tühistada osas, milles maakohus määras trahvi suuruseks 600 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus trahvi suuruse määramisel kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, sest maakohus ei ole määratud trahvi suurust põhjendanud. Muuhulgas ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks trahvi määramisel arvestanud ÜN varalise seisundiga (

§ 46lg 1 teine lause).

Olukorras, kus kohtul on õigus isikut

kohaselt trahvida, peab kohus trahvi suurust määrates arvestama trahvitava isiku varalise seisundi ja muude asjaoludega (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-16). Tühistatud osas peab ringkonnakohus võimalikuks teha ise uue määruse (

§ 659ja § 657 lg 1 p 2). 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-15-7499 22. Trahvi suuruse määramiseks tuleb ringkonnakohtul hinnata ÜN varalist seisundit ja muid tähtsust omavaid asjaolusid (

§ 46lg 1 teine lause).

Määruskaebuse esitaja ei ole lisanud määruskaebusele oma majanduslikku seisundit iseloomustavaid dokumente ega esitanud neid dokumente ka ringkonnakohtu 07.12.2016 kohtunõude alusel. 15.12.2016 vastuses kinnitas ÜN esindaja, et kaebaja ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension summas 425 eurot. 23. Hagita asjas selgitab kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 5lg 3).

Ringkonnakohtu poolt

§ 5

lg 3 alusel kogutud teabest nähtub, et ÜN igakuine sissetulek viimase kuue kuu jooksul on olnud ca 593 eurot (III kd, tl 20-22). ÜN arvelduskontole AS-s Swedbank laekub nii pension summas 421,13 eurot kui ka muud laekumised, sh sularaha sissemaksed. ÜN nimele ei ole registreeritud kinnisvara, kuid ta elukoht on rahvastikuregistri andmetel tema abikaasale kuuluval kinnisasjal. ÜN nimele ei ole registreeritud vallasvara, kuid ta on registreeritud mitme sõiduki kasutajana ja vastutava kasutajana.

  1. Arvestades rikkumise asjaolusid ja trahvi preventiivset eesmärki, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud määrata ÜN-le PankrS § 85 lg-s 1 ja §-s 87 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest rahatrahv summas 200 eurot. Trahvi selline suurus on ringkonnakohtu hinnangul piisav, arvestades, et tegemist on ÜN-le trahvi esmakordse määramisega. Trahvi selline suurus pole ka, arvestades ÜN sissetulekut, ebamõistlikult kõrge.
  2. Kooskõlas

§ 654

lg-ga 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni terviksõnastuse. 26. Seoses kohtuniku Krista Kirspuu korralisel puhkusel viibimisega asendas teda vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik Gaida Kivinurm. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.