) § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab halduskohus kaebuse saamisel välja selgitama selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmine antud juhul ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada
Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 9.
lg 1 näeb ette subjektiivsete õiguste kaitse, kuid kohtule ei nähtu, kuidas Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kiri kaebajate subjektiivseid õigusi võiks rikkuda. Samuti ei nähtu kohtule, mis alusel võiks kaebajatel olla kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks. Ka teiste isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks ei ole praegusel juhul kohtusse pöördumine lubatav (
Nii kaebusest kui ka selle lisadest nähtub, et praegusel juhul on vee erikasutusloa taotlejaks MTÜ Veeühistu Mesikaev, s.t tema on ka isikuks, kelle õigusi Harku Vallavalitsuse 29.09.2016 kiri rikub. Samuti on Veeühistu Mesikaev selleks isikuks, kellel kooskõlas riigivastutuse seaduse §-ga 6 on õigus esitada kohustamisnõue, kuna tema on vee 3 erikasutusloa taotlejaks, kellel on keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (edaspidi määrus nr 18) § 5 lg 1 punktist 11 tulenev kohustus esitada taotluse osana ka kohaliku omavalitsuse nõusolek. Et kaebajad on Veeühistu Mesikaev liikmed ja tarbivad Veeühistu Mesikaev jagatavat vett, ei anna neile veetarbijana kaebeõigust vee erikasutusloa taotlusega seonduvates vaidlustes, kuivõrd mittetulundusühing saab kohtumenetluses iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Kaebeõigust käesolevas asjas ei anna neile ka ühistu liikmeks olek, kuivõrd mittetulundusühistu saab iseseisvalt oma õigusi kaitsta, mida ta on ka kaebajatele ja kohtule teadaolevalt teinud (haldusasi nr 3-16-2175). Kohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et nende kaebeõigus tuleneb käesoleval juhul PS § 32. Vaidlustatud otsusega ei ole rikutud kaebajate omandipõhiõigust. Kuigi kohus möönab, et see otsus võib avaldada kaebajate omandile kaudset mõju, ei tähenda see veel seda, et kaebajatel tekiks õigus vaidlustada konkreetse juriidilise isiku taotluse alusel toimuvas vee erikasutusloa menetluses tehtavaid otsustusi (sh menetlustoiminguid), kuivõrd kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda vee erikasutusloa menetluses vallalt nõusoleku andmist. Vastavas menetluses ei ole kaebajad menetlusosalisteks. Seega ei saa nad ka vaidlustada selles menetluses tehtavaid otsuseid. Juhul, kui selliste otsuste vaidlustamine oleks lubatav kõigi kaudselt puudutatud isikute (so antud juhul vee tarbijate) poolt, siis ei oleks võimalik ühtegi sellist menetlust mõistlikult läbi viia. Analoogia korras peaks siis näiteks AS Tallinna Vesi teenuseid kasutavatel aktsionäridel vee erikasutusloa menetluses mingi toimingu tegemisel, millega ei ole rahul vee tarbijad, olema õigus vastav otsus vaidlustada. Selline lähenemine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebuse saab esitada halduskohtule üksnes konkreetse subjektiivse õiguse rikkumise motiivil, mida käesoleval juhul ei esine. Kaebajad viitasid veel, et vaidlustatud otsusega on rikutud inimväärikuse põhimõtet (pesemisvõimaluse tagamine) ja sellest omakorda tuleneb kaebajatel kaebeõigus. Samuti leidsid kaebajad, et neil on õigus nõuda käesoleva asjas vaidlustatud otsuse vaidlustamisega, et eluruumidele esitavatest nõuetest kinnipidamist ei tehtaks Harku Vallavalitsuse otsusega võimatuks. Kohus kaebajate seisukohaga, et ka nendest asjaoludest tuleneb kaebajatele kaebeõigus, ei nõustu. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada veevarustust ja kanalisatsiooni (KOKS § 6 lg 1), kuid kaebuse kohaselt ei ole kõik piirkonna elanikud sh kaebajad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud. Seda möönab ka vald oma nõusoleku andmisest keelduvas kirjas (29.09.2016 kirja sissejuhatav osa). Kohtule esitatud materjalidest ning valla 29.09.2016 kirjast ei nähtu, et Veeühistu Mesikaev veevarustuse piirkonda jäävatel elanikel oleks kohustus liituda piirkonnas välja arendatud ÜVK-ga, mistõttu tuleb kohalikul omavalitsusel otsustada, et kuidas tagada ka alates 31.01.2017 piirkonna ÜVK-ga liitumata elanikele igapäevase joogi- ja olmevee olemasolu. Seega on kaebajatel õigus nõuda vallalt kaebajatele igapäevase joogi- ja olmevee olemasolu tagamist, mitte aga vaidlustada veeerikasutusloa menetluses tehtavaid toiminguid. Veel viitasid kaebajad õiguskindluse põhimõtte rikkumisele, kuivõrd kaebajad asutasid Veeühistu Mesikaev ja astusid selle liikmeteks vaid ühel põhjusel – et ühiselt rajada ja majandada veevärki. 4 Kohus leiab lähtudes kaebajate enda poolt märgitust, et õiguskindluse põhimõtte rikkumisele saab otsuse vaidlustamisel tugineda Veeühistu Mesikaev, mitte aga kaebajad, kui selle liikmed. Oleks ju kujuteldamatu, kui näiteks tarbijate ühistu liikmed võiksid esitada kaebusi tarbijate ühistu huvide kaitseks haldusmenetluses lähtudes sellest, et nemad tarbivad ühistu poolt osutatavaid teenuseid. Kohus on seisukohal, et kaebajatel tuleb oma õigusi kaitsta läbi Veeühistu Meskikaev. Lisaks märgib kohus, et õiguskindluse põhimõttest endast ei tulene kaebeõigust. Kaebeõigus saab tuleneda üksnes konkreetsest subjektiivsest õigusest, mis on isikule antud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebajad peavad vajalikuks vaidlustada Veeühistust Mesikaev eraldiseisvalt sama otsustust sj arvestades asjaolu, et nende väited otsuse õigusvastasusest kattuvad suures osas Veeühistu Mesikaev väidetega. Kohus märgib, et oma käesolevas asjas kirjeldatud õigusi saavad kaebajad vajadusel kaitsta ka taotledes enda kaasamist kolmanda isikuna (
10. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 11. Kaebuse tagastamisel
lg 2 alusel kaebuselt tasututud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.