4-17-603/2

4-17-603 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-603 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi AS XXXX kaebus riigihalduse ministri 13.01.2017 määrusele kaebuse lahendamise kohta väärteoasjas nr 660016000007 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – AS XXXX (registrikood 10024786; Leiva 2, Tallinn) Kaebuse esitaja esindaja – vandeadvokaat Dmitri Teplõhh (Advokaadibüroo Varul, e-post: dmitri.teplohh@varul.com) Kohtuväline menetleja – esindaja Mihhail Antonov mihhail.antonov@fin.ee) Rahandusministeerium, e-post: (info@fin.ee; RESOLUTSIOON Jätta AS XXXX kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale rahuldamata ning väärteoasja nr 660016000007 menetluse lõpetamise määrus tühistamata. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud
2. 18.05.2015 alustas Rahandusministeerium AS XXXX teatest ajendatuna väärteomenetlust riigihangete seaduse (RHS) § 113 lg 1 ja 2 sätestatud väärteo tunnustel selles, et AS XXXX on esitanud Tallinna Linnakantselei korraldatud riigihankes „Majapidamispaberi ostmine“ hankijale valeandmeid. Kaebusest tulenevalt oli linnakantselei seatud hanketingimuseks, et pakutav tualettpaber on valmistatud kuni 50% taaskasutatud kiust ning tualettpaberi valgesus on vähemalt 80%. Tootjafirma XXXXOÜ kaebajale edastatud informatsiooni kohaselt võitis 2 aga hanke pakkumine, kus tualettpaber on valgesusastmega 69-79% ning osad tooted on valmistatud 100% taaskasutatud kiust.
3. 29.12.2016 lõpetas menetleja XXXXväärteomenetluse antud asjas. Kohtuväline menetleja luges kogutud tõenditega tuvastatuks, et tualettpaberi tootja XXXXväljastas AS-le XXXX ebaõigeid andmeid sisaldanud toodete informatsioonilehed. AS XXXXeeldas põhjendatult, et temale väljastatud informatsioonilehtedes toodud andmed vastavad tegelikkusele. Seega puudub juhatuse liikme XXXXja AS XXXX käitumises süüteokoosseis ning asi lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
4. 09.01.2017 esitas AS XXXX kohtuvälise menetleja juhile väärteoasja menetluse lõpetamise peale kaebuse. Muuhulgas leidis kaebaja, et menetleja ei ole hinnanud XXXXesindaja XXXXütluste elulist usutavust ning ei ole kogunud toodud tunnistaja ütlusi toetavaid tõendeid. Kaebaja rõhutas, et olukorras, kus riigihankes edukaks osutunud pakkuja puhul leiab kinnitamist valeandmete esitamine ning isik saab väärteokorras karistatud, on hankijatel võimalik tulevastes hankemenetlustes selline ettevõte hankemenetlusest kõrvaldada, mis kinnitab käesoleval juhtumil väärteo sanktsioneerimise vajadust.
5. 13.01.2017 jättis riigihalduse minister XXXXAS XXXX kaebuse rahuldamata. Määruses leiti, et kohtuväline menetleja on kõiki kogutud tõendeid hinnanud kogumis ja nende vastastikkuses seoses. Tunnistaja ütlus ei ole juhi väitel vähem usaldusväärne tõend, arvestades muuhulgas seda, et tunnistajat hoiatatakse võimaliku kriminaalvastutuse eest valeütluste andmise korral. Tunnistaja ütlused on järjepidevad, detailiderohked, need riimuvad dokumentaalsete tõenditega ning neis puuduvad loogilised vastuolud. Tõendamiseseme seisukohalt ei oma tähtsust, kes nimeliselt SCA töötajatest sertifikaadid väljastas. Menetleja juhi hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Euroopas olulist tähtsust omava kontserni (SCA XXXX) tippjuht seab kahtluse alla oma reputatsiooni ning teeb vähetähtsa riigihanke puhul hankija eksitamiseks edasimüüjaga koostööd.
6. 24.01.2017 esitas AS XXXX riigihalduse ministri määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kohtuvälist menetleja kohustamist väärteomenetlust jätkama. Kaebaja leiab erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et RHS § 113 lg 1 järgi on võimalik vastutusele võtta ka füüsilist isikut, kes on tegutsenud juriidilise isiku nimel. Samuti leiab kaebaja, et menetleja on rikkunud KrMS § 66 lg 21 p-de 1-4 nõudeid, sest on tuginenud OÜ XXXX juhatuse liikme XXXXütlustele, kes on rääkinud ümber seda, mida kuulis assistendi käest.
7. 27.01.2017 saatis kohtuväline menetleja lõpetatud väärteoasja materjalid kohtule ning lisas juurde oma seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab kokkuvõtlikult, et väärteomenetluse lõpetamisega ei ole rikutud AS XXXX isiklikke õigusi või vabadusi ning eesmärk sõlmida hankeleping ei ole saavutatav väärteomenetlusega. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et isegi juhul, kui väärteomenetluse tulemusena menetlusalust isikut ja/või tema juhatuse liiget RHS § 113 järgi karistataks, ei muudaks see lõppenud riigihanke tulemusi. Kohtumääruse põhjendused
8. Kohus vaatab VTMS § 79 lg-st 2 tulenevalt kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle osas see on esitatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud kohtu käsutuses olevaid materjale, asub seisukohale, et AS XXXX poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3
9. Käesolev kaebemenetlus on alguse saanud sellest, et AS XXXX asus vaidlustama 29.12.2016 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrust, mis oli läbi viidud AS XXXX tegevuse suhtes. Kuivõrd AS XXXX osas ühtki menetlustoimingut läbi ei viidud, on ta asjas menetlusväline isik. Menetlusvälisel isikul on aga Riigikohtu 15.11.2013 otsuse nr 3-1-1-8113 väljendatud tõlgenduse järgi õigus esitada VTMS §-s 76 sätestatud kaebus vaid tingimusel, et ta suudab seejuures viidata ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Seega ei ole Riigikohtu hinnangul sellises menetluses võimalik esitada nn populaarkaebusi ning kaebaja viide ebaausaid võtteid kasutanud isikute üldises huvides karistamise vajadusele ei ole asjakohane. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, kuidas rikub AS XXXX suhtes väärteomenetluse lõpetamine AS XXXX seaduslikke õigusi või vabadusi. Kohtu hinnangul võib konkurendi eemaldamine väärteokaristuse kehtivuse ajaks järgnevatest hankemenetlustest olla küll kaebaja huvides, kuid vastasele piirangute seadmine ei saa olla AS XXXX seaduslik õigus. Vaidlust ei ole selles, et ka AS XXXX osales linnakantselei korraldatud majapidamispaberi hankemenetluses. Sellises menetluses sai tema ainsaks legitiimseks ja seadusega kaitstud eesmärgiks olla huvi sõlmida hankeleping. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et väärteomenetluse kaudu AS XXXX oma eesmärki ei saavuta, samuti ei ole tal võimalik sel viisil taotleda ka tekitatud kahju hüvitamist. Tulenevalt VTMS §-st 7 ei saa tsiviilhagi väärteomenetluses esitada, samuti ei saa väärteomenetluses nõuda, et hankeleping sõlmitakse süüteo toimepannud isiku asemel väärteokaebuse esitanud isikuga. Kui isik leiab, et riigihanke läbiviimisel on rikutud seadust või on talle tekitatud kahju, siis on tal RHS § 117 lg 1 ja § 129 lg 1 kohaselt õigus pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni poole. Väärteomenetlus ei aita kaebajat tema õiguste kaitsel.
10. Kaebaja on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud, et see ei pidanud võimalikuks füüsilise isiku vastutusele võtmist. Kohus märgib, et hoolimata kohtuvälise menetleja väljaöeldud seisukohast on ta väärteomenetluse lõpetamise määruse p-des 29-33 väga üksikasjalikult hinnanud AS XXXX juhatuse liikme Erki Kulli tegevust ning asunud seisukohale, et tema tegevuses puuduvad subjektiivse süüteokoosseisu tunnused. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva asja raames otstarbekas arutleda teemal, kas teoreetiliselt on võimalik ettevõtte nimel valeandmeid esitanud füüsilist isikut vastutusele võtta või mitte. Käesolevas asjas on oluline see, et tegu ei pandud toime ei tahtlikult ega ettevaatamatusest, mistõttu ei ole see väärteona karistatav.
11. Nõustuda ei saa ka kaebaja etteheidetega KrMS § 66 lg 21 p-de 1-4 rikkumise osas. Nimelt leiab kaebaja, et OÜ XXXX juhatuse liige XXXX on rääkinud edasi seda, mida ütles talle assistent. Ülekuulamise protokolliga tutvununa kohus kaebaja väiteid ei usu - P. R. Norgren on ettevõtte juhina selgitanud kontserni tegevusvaldkonda ja toote informatsioonilehti puudutavaid küsimusi, rääkinud ettevõtte koostööst AS-ga XXXX ning konkreetsemalt selgitanud tekkinud arusaamatust riigihankel ja küsimust, kas AS XXXX võinuks informatsioonilehtedel tekkinud vead omapäi avastada. Kohtu arvates on menetleja talitanud õigesti, sest esitatud küsimustele on pädev vastuseid andma tootjafirma regiooni juht, mitte assistent. Seega jääb kohtule arusaamatuks, mis põhjusel peab kaebaja tunnistaja antud ütlusi sellisteks, millest ta on teada saanud lühikest aega tööl olnud assistendi kaudu. Isegi kui vigased toote informatsioonilehed väljastas assistent, on asja hästi tundval isikul võimalik viga avastada dokumentidesse süüvides, olenemata assistendi poolsetest selgitustest. 4 Mis puudutab tunnistaja ütluste usaldusväärsust, siis kohtuvälise menetleja juht on seda oma määruse p-des 3.5.15-3.5.32 väga pikalt ja põhjalikult selgitanud. Kohus nõustub toodud selgitustega ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p-st 1 jätab AS XXXX kaebuse rahuldamata. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/