lg 3 p 1 kohus, määras: Jätta rahuldamata XXXX OÜ kaebus Rahandusministeeriumi 13.01.2017.a määruse peale väärteoasjas 660016000004 väärteomenetluse lõpetamise kohta. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (
p 12) Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Väärteotoimikust nähtuvalt alustas Rahandusministeerium 06.05.2016 väärteomenetlust Eesti Interneti SA (edaspidi ka hankija või EIS) poolt läbiviidud avatud hankemenetlusega riigihanke nr XXXX „Tarkvaraarendusteenuse hange Eesti Interneti SA registrisüsteemi arendamiseks“ (edaspidi ka riigihange nr XXXX) tulemusena sõlmitud hankelepingu võimaliku õigusvastase muutmise tuvastamiseks riigihangete seaduse (RHS) § 111 lg 3 p 3 (kehtis kuni 31.12.2014) ja RHS § 1111 (kehtiv alates 01.01.2015) tunnustel, s.o. hankelepingu muutmine RHS-is sätestatud nõudeid rikkudes. Väärteomenetluse alustamise ajendiks oli XXXX OÜ poolt 27.04.2016 Rahandusministeeriumile esitatud väärteoteade. 04.01.2017 väärteomenetluse lõpetamise määrusega lõpetas Rahandusministeerium menetluse väärteoasjas nr 660016000004 (väärteoepisoodis „Riigihanke nr XXXX 1 tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastase muutmise kahtlus“
lg 1 p 5 alusel ning väärteoepisoodis „Riigihanke nr 151489 tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastase muutmise kahtlus“
XXXX OÜ esitas Rahandusministeeriumi 04.01.2017.a väärteomenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse, mille kohtuvälise menetleja juht jättis 13.01.2017.a määrusega rahuldamata, leides, et hankelepingu õigusvastase muutmise väärtegu on aegunud, mistõttu tuleb väärtegu nimetatud väärteo episoodi osas lõpetada. XXXX OÜ kaebuse kohtule, taotledes Rahandusministeeriumi 13.01.2017.a määruse väärteoasjas 660016000004 tühistamist osaliselt, s.o osas, millega lõpetati väärteoepisoodis „riigihanke XXXX tulemusena sõlmitud hankelepingu õigusvastase muutmise kahtluses“ väärteomenetlus
Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja tuvastanud ebaõigesti, et hankija poolt riigihankes XXXX toime pandud hankelepingu õigusvastase muutmise väärtegu on aegunud, mistõttu on kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust
Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb aegumise kohaldamises. Kaebaja leiab, et rikutud on tema õiguspärast ootust RHS § 1111 ühetaolise kohaldamise osas. Väärteoasja 6600116000004 esemeks oli RHS §-s 1111 kvalifitseeritud väärtegu, mille kohaselt on väärteona kvalifitseeritav hankelepingu muutmine riigihangete seaduse sätteid rikkudes. Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja tuvastanud ebaõigesti, et hankelepingu muutmine on lõpule viidud
lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebus kohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
lõiked 3 ja 4 näevad ette, et kaebus esitatakse kirjalikult, ning see adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. Kohtuvälise menetleja määrus on tehtud 13.01.2017.a (kaebaja on märkinud ekslikult määruse tegemise kuupäevaks 16.01.2017) Kaebuse esitaja on kõnealuse määruse kätte saanud 16.01.2017.a, seega kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 26.01.2017.a. Kaebaja esitas kaebuse 26.01.2017.a kohtule, mitte aga kohtuvälisele menetlejale nagu seadus ette näeb, mistõttu oli kohus sunnitud ise kohtuvälise menetleja poole pöörduma väärteomaterjalide saamiseks. Väärteotoimik jõudis kohtunikuni 02.01.2017.a. Kohus, olles tutvunud kaebuse ja kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Selle sätte alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile
alusel, mis ei sätesta kaebeõiguse piiranguna, et oleks rikutud kaebaja õigusi ja vabadusi. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Eelnevast tulenevalt ei oma mitte kõik menetlusvälised isikud, kellel on vastavalt
kaebeõigus kohtuvälise menetleja tegevuse peale (nt väärteoteate esitaja) kaebeõigust
Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. OÜ XXXX põhjendas kaebust sellega, et on rikutud tema õiguspärast ootust RHS § 1111 ühetaolise kohaldamise osas. Kohus leiab, et menetleja poolt tehtud toimingud on õiguspärased ning nende tegemisega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetleje peale OÜ XXXX poolt 27.04.2016.a esitatud väärteoteadet kontrollinud igakülgselt juhtunu asjaolusid ning võtnud kirjalikud selgitused asjasse puutuvatelt isikutelt. Üle on kuulatud tunnistajad XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX. Kohtuväline menetleja põhjendanud oma määruses, miks ei ole tema hinngul API liidestuse ärajätmisega seotud hankelepingu muudatuse tegemise puhul tegemist vältava väärteoga, vaid tegemist on ühekordse teoga. Menetleja leiab, et väärteomenetluses ei olnud võimalik piisavate tõendite puudumise (muudatus lepiti kokku suuliselt) ja vastuolulisuse (muutmises kokkuleppimise aeg varieerub tunnistajate ütluste kohaselt) tõttu tuvastada API liidestuse asendamises kokkuleppimise täpset aega. Kaebaja poolt viidatud 08.07.2015 e-kiri ei tõenda API liidestuse ärajätmise kokkuleppe sõlmimist, vaid tegemist on EIS-i poolse töömahu hinnangu taotlusega. Kohtuvälises menetluses ei leidnud tuvastamist, et lisaks API liidestuse muudatusele oleks kokku lepitud veel mõnedes teistes muudatustes. Samuti selgitab menetleja, millisel juhul on tema hinnangul tegemist hankelepingu muutmisega, millal hankelepingu tõlgendamise küsimuste lahendamistega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-81-13 punktides 12-13 märkinud, et
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik uurimisasutuse menetlustoimingut või määrust vaidlustada vaid koos selle ära näitamisega, kuidas vastav määrus või toiming on kaebaja õigusi rikkunud. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu 3 mõttega leiab kolleegium, et
MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Olukord, kus kaebaja ei nõustu pelgalt tõendite hindamisest tehtud järeldustega, ei ole käsitatav tema õiguste rikkumisena. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti. Kohus leiab, et menetleja on kogutud tõendeid hinnanud nende kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning määruses esitatud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja faktiliste asjaolude tuvastamisel eksinud ega tõendite hindamisel vigu teinud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja 13.01.2017.a. määruses toodud motiividega ega pea neid vajalikuks kohtumääruses enam korrata. Harju Maakohtule esitatud kaebuses toodud asjaolusid on kohtuvälise menetleja juht juba oma määruses käsitlenud ning kohus ei tuvastanud väärteoasja materjale uurides uusi asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse OÜ XXXX poolt vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et Rahandusministeeriumi poolt on asja uuritud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuväline menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud ja määrus on põhjalikult motiveeritud, mistõttu OÜ XXXX kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtunik 4 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.