Obsah (8)

§ 346§ 102§ 414§ 410§ 407§ 164§ 654§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-16-11416 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.02.2017, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal Tsivii

§ 346lg 2 kuulata pooled ära.

Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 21.08.2016 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 31.08.2016 kell 10:

1. Kostja teatas 31.08.2016 kohtule kell 8:28 saadetud e-kirjaga, et ta ei saa kohtuistungile tulla, kuna tal on palavik ja peavalu, samuti on kostjal diagnoositud raske depressioon. Kohus kuulas hageja ära 31.08.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja abiellusid siis, kui enam koos ei elatud. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on soovinud, et hageja maksaks talle kohtusse abielu lahutama tuleku eest raha ning on hagejat ka ähvardanud. Hageja palub abielu lahutada. Kohus pidas põhjendatuks, arvestades kostja tervislikku seisundit, kuulata kostja ära kirjalikult ja esitas kostjale 31.08.2016 e-kirjaga küsimused, millele palus vastata hiljemalt 15.09.
2. E-kiri on saadetud kostja e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga käesolevas kohtumenetluses korduvalt suhelnud. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ning pole ka põhistanud kohtule vastamata jätmist. Maakohtu otsus 27.09.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja lahutas poolte abielu, milline on sõlmitud 01.08.2015 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku JT poolt ning mille kohta on koostatud tõend nr 452-2015/9 ja tehtud abielukanne nr 452-32-2015/
3. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 2 Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.

§ 346

lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud ja ühe abikaasa elukoht on Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub

§ 407lg 4).

Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on teatanud, et ta ei saa 31.08.2016 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda, kuid ei ole esitanud vastust kohtu küsimustele ka kirjalikult. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kuna hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, siis puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Kostja ei ole kohtu küsimustele kirjalikult vastanud ja kostja niisugusest hoiakust järeldas kohus, et kostja hoiab aktiivsest kohtumenetlusest teadlikult kõrvale. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leidis kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast pidas kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus märkis, et on jõudnud kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohus leidis seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab 3 abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud jättis kohus

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus 26.10.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 27.09.2016 otsus ja saata asi esimese astme kohtul uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et hageja hagi oli tingitud ühest vastastikusest armukadeduse hoost ning tema kooselu hagejaga ei ole lõppenud, rääkimata pöördumatust lõppemisest, kuna ta armastab oma abikaasat ning soovib temaga edasi elada. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud õigusnorme ega ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus on rikkunud

§ 414lg-t 1, kuna ei ole piisavalt välja selgitanud hagi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja sai hagi koos kohtukutsega kätte 21.08.

1. Kostja tunnistab, et seoses abikaasast lahusolekuga põeb ta depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäiret ning abikaasa hagi oli talle täielikuks šokiks. Kostja teavitas kohut põhjusest, miks ta ei saa osa võtta 31.08.2016 kohtuistungist ning lisas tõendi ärevushäire kohta. Ajavahemikul 05.09 kuni 16.09.2016 oli kostja samuti haige (Lisa 1 – Viimsi Perearstikeskuse arstitõend), mistõttu ta ei saanud kohtule
2. septembriks 2016 vastata. Kostjale jääb arusaamatuks, miks maakohus nii tähtsas asjas nagu on abielu lahutamine, vastaspoolt ära ei kuulanud (

§ 346lg 2), kiirustas ning rajas otsuse ainult ühe poole emotsionaalsele seletusele.

Maaohus on rikkunud PKS § 67 lg-t

1. Kohtul puudusid tõendid, et poolte abielulised suhted oleks pöördumatult lõppenud ning pooled ei soovi oma kooselu taastada. Kohtule oli teada ainult üks fakt, mida pooled ka ei eita, et seoses õpingute ja tööga asutakse üle aasta eri riikides. Kohus ei tundnud mingit huvi selle vastu, kui tihti iga kuu pooled teineteisel sellel ajal külas käisid ning mitte üheks päevaks, mis kinnitab kooselu jätkumist, või arvas kohus, et pooled lõpetasid pöördumatult oma kooselu kristliku laulatusega 01.08.
2. Kostja leiab, et maakohus on rikkunud PKS § 67 lg-t 2, mille kohaselt abieluliste suhete lõppemise eelduseks on, et abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kostja leiab, et pooled elavad eraldi 21.augustist 2016, kui ta sai hagiavalduse. Samuti on kohus rikkunud PKS § 67 lg-t 3, mille kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata või alternatiivselt, kui kohus leiab, et maakohtu otsus tuleb täielikult või osaliselt tühistada, teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 27.09.2016 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654lg-st 6 korrata.

4

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda hagiavalduses esitatud asjaoludele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Poolte suhted pole paranenud ka peale maakohtu otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuses pole toodud esile selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada kostja soovi hagejaga lepitust otsida. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib hageja, et kostja pole teinud ühtegi sammu, millest järeldada, et sooviks leppida. Kostja on hagejat 29.09.2016 saadetud sõnumis ähvardanud, mille kohaselt peab hageja enne lahutuse saamist taluma veel palju ebameeldivusi. Samuti ei pidanud kostja hagejat meeles isegi sünnipäeval. Hageja on oma tuleviku seostanud tööga Inglismaal. Hageja ei ole avaldanud, et oleks plaanis lähiajal asuda elama Eestisse. Maakohtul ei olnud võimalik kostjat isiklikult ära kuulata

§ 346

lg 2 kohaselt, kuna kostja maakohtusse ei ilmunud ega vastanud mõjuva põhjuseta ka kirjalikult esitatud küsimustele. Kostja on ringkonnakohtu istungil ära kuulatud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tundis ennast Inglismaal klaustrofoobilisena ning seal ta elada ei soovi. Kostja ringkonnakohtus antud seletus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei ole abielu jätkamine enam võimalik. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal 5