← Eesti

3-15-2289/37

Obsah (8)§ 154§ 155§ 200§ 43§ 108§ 104§ 152§ 235

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Tanel Saar 2. veebruar 2017 3-15-2289 Osaühing Orgita Põl

§ 154

lõikele 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 154

lg-st 2 tuleneb, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isikute õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Seega tuleb rahuldada poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks. 9.

§ 155

lõikest 4 tulenevalt kinnitab kompromissi kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Poolte sõlmitud kompromissist nähtub, et pooled on teadlikud kohtuliku kompromissi ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

§ 200

p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Eeltoodust tuleneb, et asjas menetluse lõpetamisel tühistab ringkonnakohus ühtlasi halduskohtu otsuse. Menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed (

§ 155lg 6).

See tähendab, et kaebaja ei saa enam sama nõudega samal alusel uuesti pöörduda kaebusega halduskohtusse (

§ 43lg 1 p 2).

Kaebaja teadlikkust menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest on kaebaja lepinguline esindaja kinnitanud ka ringkonnakohtule kompromissi kinnitamiseks esitatud taotluses. Pooled kinnitavad, et ei pea vajalikuks eeltooduga seoses täiendavaid kohtupoolseid selgitusi ning soovivad kompromissi kinnitamist ilma kohtuistungit pidamata. 3 3 10.

§ 108

lg 7 teise lause kohaselt juhul, kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Käesoleval juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et vastustaja hüvitab kaebajale osaliselt õigusabikulud (käesoleva määruse resolutsiooni p 1.4). Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. 11.

§ 104

lg 6 p 1 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebaja on ringkonnakohtu menetluses olevates haldusasjades tasunud riigilõivu järgmiselt: 1) varasema haldusasja 3-15-2289 raames kokku 15 eurot – kaebuse esitamisel 0 eurot (haldusasi on eraldatud haldusasjast 3-15-2098 eraldiseisvaks menetluseks (TL 2), kohus täiendava riigilõivu tasumist eraldatud asjadelt ei nõudnud (TL 76)) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 15 eurot (TL 138); 2) varasema haldusasja 3-16-933 raames kokku 15 eurot – kaebuse esitamisel 0 eurot (haldusasi on eraldatud haldusasjast 3-16-583 eraldiseisvaks menetluseks (TL 2), kohus täiendava riigilõivu tasumist eraldatud asjadelt ei nõudnud (TL 36)) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 15 eurot (TL 84); 3) varasema haldusasja 3-16-583 raames kokku 30 eurot – kaebuse esitamisel 15 eurot (TL 19) (Tartu Halduskohus on kaebusest eraldanud eraldiseisvasse menetlusse haldusasja 3-16-933 (TL 44)) ja apellatsioonkaebuse esitamisel 15 eurot (TL 95). Seega on kaebaja Tartu Ringkonnakohtu menetluses olevates haldusasjades tasunud kokku riigilõivu 60 eurot. Kuna kaebaja tasutud riigilõiv ületab 31,94 eurot, siis kuulub pool sellest ehk 30 eurot kaebajale tagastamisele. Vastustaja ei ole käesolevas asjas riigilõivu tasunud. 12. Eeltoodust tulenevalt ning

§ 152

lg 1 p 3, § 155 lg-te 3 ja 4 alusel kinnitab ringkonnakohus Osaühingu Orgita Põld ja PRIA vahel sõlmitud ning

  1. veebruaril 2017 ringkonnakohtule edastatud kokkuleppe, tühistab Tartu Halduskohtu
  2. aprilli 2016 otsuse haldusasjas 3-15-2289, Tartu Halduskohtu
  3. novembri 2016 otsuse haldusasjas 3-16-966 ja Tartu Halduskohtu
  4. novembri 2016 otsuse haldusasjas 3-16-583 ning lõpetab menetluse liidetud haldusasjas 3-15-
  5. 13.

§ 155

lg 5 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale, millega menetlus lõpetatakse, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pooled on Kompromissi sõlmimisel kokku leppinud, et kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav(

  1. ad)kohtumäärus(
  2. ed)tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.