lg-st 4 kohtule usaldusisiku aruande, milles teatas, et võlgnik ei ole usaldusisikule
lõigetes 3 ja 6 nimetatud väljamakseid teinud, mistõttu ei ole usaldusisik teinud ka väljamakseid XXXX´i võlausaldajatele. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik tegelenud töö või muu sissetuleku otsimisega ning on tegelenud ettevõtlusega, nõustades mõningaid oma tuttavad äri- ja majandustegevusega seonduvates küsimustes, samuti asunud mõnede äriühingute juhatuse liikmeks, kuid ühelgi juhul ei ole temaga sõlmitud töö-, käsundus- vms lepingut ning tasu talle selle eest ei makstud. 01.07.2014 alustas võlgnik enda väidetel tööd finantsjuhina OÜ-s XXXX. Makseid usaldusisikule ei laekunud ning usaldusisikul pole teada, kas võlgnikule on töötasu makstud. Võlgnik on usaldusisikut teavitanud, et OÜ XXXX on majanduslikes raskustes. Osa võlausaldajatest on oma nõuetest võlgniku vastu tema enda selgituste kohaselt loobunud. Samuti on mõned äriühingutest võlausaldajad praeguseks registrist kustutatud (OÜ XXXX, OÜ XXXXja OÜ XXXX). XXXX´i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha kaks võlausaldajat (kaheteistkümnest). Võlausaldajad XXXXOÜ ja XXXXOÜ nõustusid võlgniku kohustustest vabastamisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on XXXX´i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus XXXX´i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le 175. Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
lg 4).
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Vastavalt
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik ei ole küll kohustustest vabastamise menetluse käigus võlausaldajate nõudeid rahuldanud, kuid on seda põhjendanud oma majandusliku olukorraga. Kohus on küsinud võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Kaks võlausaldajat on võlgniku kohustustest vabastamisega nõus, kolm juriidilisest isikust võlausaldajat on registrist kustutatud ning ülejäänud 7 võlausaldajat pole oma seisukohta kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et XXXX´i pankrotimenetluses täitmata jäänud 2 kohustustest vabastamine on põhjendatud ning XXXX tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
lg 1).
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.