Obsah (6)

§ 69§ 41§ 66§ 701§ 70§ 11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-15-1779 6. juuli 2016 Kadri Palm XXe (XX) k

) §-dest 69-71 nähtub, et teatud juhtudel on põhjendatud kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmete, erivahendite ning füüsilise jõu kasutamine. Füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamisel kinnipeetava suhtes ei ole vangla kahjustanud kaebaja tervist suuremal määral, kui see antud juhtumite puhul vältimatu oli. Kinnipeetav ei allunud vanglaametniku korraldusele, oli ametnike suhtes agressiivselt meelestatud, väljendas ennast ebatsensuurselt ning osutas vastupanu. Eeltoodud asjaoludel oli põhjendatud vahetu sunni rakendamine.

1. ja
2. märtsil 2015 füüsilise jõu ja ohjeldusmeetmete kasutamine kaebaja suhtes ei olnud õigusvastane. 3 3-15-1779 3) Kaebaja on
3. märtsil 2015 valuvaigistit saanud. Arstide poolt ei ole kinnipeetavale määratud muid valuvaigistava või rahustava toimega ravimeid. Alates
4. märtsist 2015 oli kaebaja meelestatud P2 osakonna ametnike suhtes väga vaenulikult – ta osutas füüsilist vastupanu, korraldustele ei allunud, viskas ametnike suunas vee ja uriiniga. Sel põhjusel võeti kaebajalt ära isiklikud asjad, sh ka ravimid, kuid see ei tähenda, et kaebaja ei saanud neid vajadusel kasutada. Kinnipeetavale pakuti õhtul madratsit, kuid kinnipeetav ei soovinud ise madratsile järele minna ja üksnes sõimas ametnikke kõrgendatud hääletoonil. Kaebaja enda käitumise tagajärjel jäi ta madratsist ilma. 4) Kaebaja on seisukohal, et vangla kohaldas tema suhtes topeltkaristust, kohaldades õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid lisaks kartserikaristusele. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei ole tegemist karistuse vaid ennetava meetmega, kuna vangla ei saa ootama jääda õigushüve kahjustust, vaid peab rakendama ennetavaid meetmeid juhul, kui õigushüve kahjustamine on tõenäoline. Kinnipeetava suhtes käskkirja alusel kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ei olnud õigusvastased.
5. XX esitas
6. juulil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl-d 2-4, tõlge tl 7), milles esitas järgmised nõuded: − tunnistada õigusvastaseks käskkiri nr 6-4/145-KP ja
7. juuni
8. a vaideotsus nr 6-12/64-2; − tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla ametnike tegevus ja tegevusetus ning − maksta välja Viru Vangla tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. oktoobri
11. a määrusega kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta (I kd, tl-d 16-17).
12. Tartu Halduskohtusse saabus
13. detsembril 2015 kaebaja puuduste kõrvaldamise avaldus (I kd, tl-d 54-57, tõlge tl 59).
14. Tartu Halduskohus võttis
15. jaanuari
16. a määrusega kaebuse menetlusse ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel (I kd, tl-d 60-61).
17. Viru Vangla esitas
18. veebruari
19. a vastuses kaebusele mh vastuväite kohtu tegevusele ja palus jätta kaebus käskkirja nr 6-4/145-KP õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata ja ülejäänud osas läbi vaatamata, ning käskkirjaga nr 6-4/112-KP tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta läbi vaatamata (I kd, tl-d 90-91).
20. Tartu Halduskohus jättis
21. märtsi
22. a määrusega vastustaja vastuväite Tartu Halduskohtu
23. jaanuari
24. a kohtumäärusele rahuldamata (I kd, tl-d 127-128).
25. Viru Vangla esitas
26. märtsil 2016 kohtule täiendava vastuse kaebusele (II kd, tl 1). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et Viru Vangla
27. veebruari
28. a käskkirjaga nr 6-4/112KP tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisega on halduskohus väljunud kaebuse piiridest, sest XXe poolt esitatud kaebusest ei tulene sellist nõuet ja seda ei ole võimalik ka kaudselt tuletada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 4 3-15-1779
29. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla
30. veebruari
31. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP ja
32. märtsi
33. a käskkirjaga nr 6-4/145 on talle tekitatud mittevaraline kahju summas 10 000 eurot, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 1) Kaebaja esitas
34. aprillil 2015 Viru Vangla direktorile vaide-kahjunõude nr 6-12/64-1 mittevaralise kahju summas 10 000 eurot hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et
35. märtsi
36. a käskkirjaga nr 6-4/145 kohaldab Viru Vangla tema suhtes topeltkaristust, pannes tema käed raudu; keelates spordiga tegelemise, mis on kaebajale vajalik seoses selja ja lülisamba probleemidega; hoides teda pidevalt üle aasta vangla kartseris, millega rikub jämedalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §
37. Kuna

§ 69

ei näe ette keeldu sportimisele ega käeraudade kohaldamist, mis on lisakaristus kartserile. 2) Kaebaja suhtes lisaks kartserile kohaldatud karistus ei ole tema käitumise suhtes proportsionaalne ja seaduslik. 3) Kaebajale ei tõlgitud vaideotsust nr 6-12/64-

1. Sellega on Viru Vangla rikkunud jämedalt kinnipeetava õigusi.
2. Vastustaja märgib, et jääb
3. juuni
4. a vaideotsuses nr 6-16/64-2,
5. juuli
6. a otsuses nr 6-16/54-4,
7. mai
8. a vaideotsuses nr 6-16/42-4 ja
9. juuni
10. a otsuses nr 6-16/42-5 esitatud seisukohtade juurde, paludes kohtul nendega arvestada. Vastustaja leiab, et kohus on võtnud menetlusse kaebuse, milles sisuliselt põhjendused puuduvad. Kui kaebusest ei tulene seisukohti, mille vastu vastustaja eksinud on, ei ole vastustajal võimalik esitada enda põhjendatud seisukohti kaebuse kohta. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Viru Vangla kohaldas
12. veebruari
13. a käskkirjaga nr 6-4/112-KP alates
14. veebruarist 2015 kaebaja suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu (

§ 69

lg 2 p 4); 2) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (

§ 69

lg 2 p 1); 3) kehakultuuriga tegelemise keelamist (

§ 69

lg 2 p 3); 4) ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (

§ 69lg 2 p 5) (I kd, tl-d 29-31).

1. Viru Vangla kohaldas
2. märtsi
3. a käskkirjaga nr 6-4/145 alates
4. märtsist 2015 kaebaja suhtes edaspidiste õigusrikkumiste ennetamiseks ning kinnipeetavate ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja samas ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu (

§ 69

lg 2 p 4); 2) isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist (

§ 69

lg 2 p 2); 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (

§ 69

lg 2 p 1); 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist (

§ 69

lg 2 p 3); 5) ohjeldusmeetmete kasutamist, mis seisneb olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist, panna kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi ohjeldusmeetmena peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha (

§ 69lg 2 p 5) (I kd, tl-d 32-33).

5 3-15-1779

1. Kaebusest ja puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt nõuab kaebaja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega (käte raudu panemine, spordiga tegelemise keelamine, isiklike asjade kasutamise keeld) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja selgitustest jääb mulje, justkui otsustanuks vangla nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada
2. märtsi
3. a käskkirjaga. Tegelikult ilmneb vangla
4. märtsi
5. a käskkirjast, et vangla täiendas sellega
6. veebruari
7. a käskkirja ning otsustas alates
8. märtsist 2015 kaebaja suhtes kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna lisaks
9. veebruari
10. a käskkirjas märgitule ka isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu.
11. veebruari
12. a käskkirjaga otsustas vangla kohaldada alates
13. veebruarist 2015 kaebaja suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine ning ohjeldusmeetmete kasutamine selliselt, et olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava saatmine või mitte, iga kord enne kambrisse sisenemist panna läbi kambri toiduluugi kinnipeetava kätele peale käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha. Järelikult nõuab kaebaja nii Viru Vangla
14. veebruari
15. a käskkirjaga kui ka
16. märtsi
17. a käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole kohtule teada andnud, et kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud.
18. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele.
19. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane.
20. Eeltoodust tulenevalt on kahju hüvitamise eelduseks esiteks kahju tekkimine, teiseks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate asjaolude puudumine. Kuigi vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevaid avalik-õiguslikke ülesandeid, leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused on käesolevas asjas täitmata, kuna kohtu hinnangul on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine olnud õiguspärane. 23.

§ 41

lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

§ 66

lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek

§ 66

lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut. 6 3-15-1779 24.

§ 69

lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.

§ 69

lg 2 p-de 1-5 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmete kasutamine.

§ 701

lg 1 p 1 sätestab, et vangla erivahendiks on ohjeldusmeetmena kasutatavad käerauad, mille kasutamine ei tohi

§ 70lg 2 kohaselt kesta üle 12 tunni.

25.

§ 69

lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt

§-le

1. Ohjeldusmeetme kohaldamiseks tuleb tuvastada ka kohaldamise hädavajalikkus ja meetme proportsionaalsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-8011, p 16). 26.

§ 11

sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. 27. Viru Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamist XXe suhtes kahel alusel: 1) edaspidiste õigusrikkumiste ennetamine, 2) kinnipeetavate ja vangla julgeoleku tagamine. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 33-1-63-09

§ 70

lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt 7 3-15-1779 ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12).
5. Kohus leiab, et vastustaja on
6. veebruari
7. a käskkirjas nr 6-4/112-KP ja
8. märtsi
9. a käskkirjas nr 6-4/145 piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude jätkuvaks kohaldamiseks. Käskkirjast nähtub nii ohuhinnang kui ka asjaolud, mis on muutunud võrreldes varasemate täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ning miks tuleb täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pikendada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
10. Viru Vangla on
11. veebruari
12. a käskkirjas selgitanud, et
13. juulil 2014 ei allunud kaebaja ametnike korraldustele tõusta loenduse ajaks püsti ning öelda oma nimi. Kinnipeetav oli pikali maas, isetehtud silmkate silmadel ning ametnike korraldustele ei reageerinud. Kinnipeetav ei võtnud vastu ka temale määratud tablette. Kinnipeetavale anti korraldus lina ja silmkate ära anda, millele ta ei allunud ning hakkas ametnikke kõrgendatud hääletoonil sõimama. Kui ametnikud hakkasid kaebajalt silmkatet ära võtma, hakkas ta kätega vehkima ja viskas selle valvurile vastu turvist. Kambrist väljudes sülitas kaebaja valvuri pihta.
14. Lisaks märgitakse käskkirjas, et kaebaja on olnud vangistuse ajal süstemaatiline õigusrikkuja, mille eest kannab kartserikaristusi. Kaebaja suhtes on käimas ka mitu kriminaalmenetlust seoses ametnike solvamisega ning kehalise väärkohtlemisega. Samas rõhutab kohus, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei olnud seotud ainuüksi kaebaja suhtes alustatud kriminaalmenetlustega ning kriminaalmenetluste lõpetamine ja kaebaja väärteomenetluse korras vastutusele võtmine (II kd, tl 21) ei toonud vanglale kaasa kohustust täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamiseks. Ka ei ole keelatud kartserikaristuse kandmine ajal, mil kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.
15. Viru Vangla
16. augusti
17. a koostatud eriteate nr 726 kohaselt saatsid valvurid kaebaja jalutuskäigule. Üks valvuritest teostas kaebaja läbiotsimist. Kinnipeetav keeras ümber ja lõi valvurit rusikaga alakeha piirkonda, tabades ametniku seljas olnud turvist. Kinnipeetav pandi osakonna koridori põrandale kõhuli ja asetati peale käerauad. Kinnipeetava kambrisse toimetamisel sülitas kinnipeetav valvuri poole. Vangla oli seisukohal, et juhtumi täpsemate asjaolude selgitamiseni on vaja kinnipeetav isoleerida kinnisesse osakonda ning kohaldada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, et ennetada edaspidiseid taolisi juhtumeid.
18. Kohtu hinnangul on vastustaja nendele juhtumitele tuginedes õiguspäraselt leidnud, et oma käitumisega näitab kaebaja, et ta ei ole asunud õiguskuulekale käitumisele ja isiku kuritegelik mõtteviis on leidnud vanglas väljundi vanglaametnike suhtes solvavate väljendite kasutamises või nende vastu füüsilise ründe toimepanemises. Vangla peab reageerima ja välistama ohu kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervisele ning tagama vanglasisese julgeoleku, mis omakorda tingib ka vajaduse kohaldada kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Julgeoleku tagamiseks on vajalik eraldada teistes kinnipeetavatest isik, kes võib kasutada vanglaametnike suhtes vägivalda.
19. Kohtu hinnangul on Viru Vangla
20. märtsi
21. a käskkirjas nr 6-4/145 toonud piisavalt kaalutlusi, miks kaebaja suhtes tuli täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Vangla rõhutas taas, et kaebaja on vangistuse ajal olnud süstemaatiline õigusrikkuja. Ainuüksi 17.8 3-15-1779
22. veebruaril 2015 on kaebaja kohta fikseeritud kaheksa intsidenti. Koostatud ettekannete alusel on kaebaja väidetavalt kasutanud ametnike suhtes ähvardavaid, solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid, esitanud füüsilist vastupanu, sülitanud ning püüdnud ametnikke visata erinevate vedelikega. Vanglateenistus ei saa jätta reageerimata, kui kinnipeetav otseselt ähvardab valvurit väljaheidetega visata. Püüdes piirata edaspidi kaebaja õigusrikkumiste toimepanekut ja kaitsta vanglaametnikke, on vajalik kinnipeetavalt ära võtta esemed, millega on võimalik rikkumist toime panna. Lähtuvalt praktilistest juhtumitest ei ole piisav vaid anumate äravõtmine. Kaebaja on püüdnud ametnikke vedelikuga visata ka sokiga. Seega on otstarbekas kohaldada ka isiklike riiete ja esemete piiramist. Kaebajale etteheidetavad teod, on kohtu hinnangul tõendatud Viru Vangla järelevalveosakonna valvurite ettekannetega (II kd, tl-d 56p-63). 34.

§ 69lg-st 4 tulenevalt kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid vanglateenistus.

Inspektor-kontaktisik tegutses

1. veebruari
2. a käskkirja allkirjastades üksuse juhi ülesannetes ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on

§ 69lg 4 ning justiitsministri 30.

novembri

1. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 11 lg 1 kohaselt üksuse juhi pädevuses. Seega oli inspektor-kontaktisikul pädevus täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada. Ka
2. märtsi
3. a käskkirja on allkirjastanud pädev isik – üksuse juht.
4. Kohtu hinnangul vastavad
5. veebruari
6. a käskkiri nr 6-4/112-KP ja
7. märtsi
8. a käskkiri nr 6-4/145 HMS §-le 54 ja § 55 lg-le
9. Käskkirjad on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Käskkirjad on selged ja üheselt mõistetavad. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamine oli õigusvastane.
10. Samuti ei saa kohus nõustuda kaebajaga selles, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajaline kestvus ei olnud põhjendatud.

§-s 69 ega ka mistahes muus õigusaktis ei sisaldu tähtaegu selleks, kui kaua võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada.

§ 69

lg 3 näeb üksnes ette, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse neid põhjustanud asjaolude äralangemisel. Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebaja on vanglateenistuse ametnikke varasemalt korduvalt rünnanud ning miski ei tõenda, et vaatamata juba pikka aega kestnud piirangutele oli temast tulenev oht Viru Vanglas viibivate vanglaametnike elule ja tervisele käskkirja andmise ajaks ära langenud või vähemalt olulisel määral vähenenud. Kinnipeetavast tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja ise pole pädev oma käitumist hindama. Selle üle otsustamiseks, kas täiendavad julgeolekuabinõud on oma eesmärgi täitnud ning kas kinnipeetav ei ole enam endale või vangla julgeolekule ohtlik, võib olla vajalik julgeolekuabinõude kohaldamine pikema aja vältel.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
2. veebruari
3. a käskkiri nr 6-4/112-KP ja
4. märtsi
5. a käskkiri nr 6-4/145 anti õiguspärases menetluses vormi- ja sisunõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Sellest tulevalt on kahju hüvitamise eeldused täitmata ning kohus jätab rahuldamata XXe kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Kaebaja väidab, et talle ei tõlgitud vaideotsust nr 6-12/64-
7. Kohus ei pea seda väidet usutavaks. Vaidlusalusest vaideotsusest nähtub, et kaebajale on otsus kätte antud ja selle sisu on kaebajale vene keeles selgitatud (I kd, tl 41p). 9 3-15-1779
8. Kohus peab vajalikuks kuulutada käesoleva asja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimikus sisalduvad tõendid, mis sisaldavad andmeid kaebaja terviseseisundi kohta (II kd, tl-d 16-17, 35-36, 55-56). Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse liidetud väljavõtted kaebaja tervisekaardist ning arsti tõendid sisaldavad endas andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Seega on selles osas asja kinniseks kuulutamine vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid sisaldavaid tõendeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks.
9. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu
10. jaanuari
11. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 10