4-16-8109/4

4-16-8109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-8109 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Helen XXXXi kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 25.10.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 4101,16,030777 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) – Helen XXXX (isikukood XXXX; elukoht: XXXX Kaebuse esitaja kaitsja – Miiko Vainer (isikukood 38511232712; e-post: miikovainer@gmail.com) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 25.10.2016 otsus väärteoasjas nr 4101,16,030777 ning Helen XXXXi suhtes ÜTS § 85 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad 2

1. 25.10.2016 otsusega karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor H. XXXXi ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt sõitis H. XXXX 25.10.2016 kell 11.54 Tallinnas, Paldiski mnt 23A juures bussiliinil nr 40/038TAK sõiduõigust tõendava dokumendita. Isikul puudus paberpilet või muu sõiduõigust tõendav dokument ning ta esitas kontrollimiseks ühiskaardi nr 90008129524, millel puudus pilet. Sellise tegevusega rikkus H. XXXX Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määruses nr 29 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 6 p-s 2 sätestatud nõudeid.
2. Nimetatud otsuse peale esitas H. XXXXi kaitsja kaebuse, milles taotleb trahvi tühistamist ja menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või alternatiivselt trahvi suuruse vähendamist ühe trahviühikuni ehk 4 euroni või trahvi tasumist osade kaupa. H. XXXX oli teo toimepanemise ajal tallinlane, kel põhimõtteliselt oli õigus ühistranspordis tasuta sõita. Ta oli soetanud endale ühiskaardi ja selle isikustanud, mistõttu oli ta seaduskuuleka kodanikuna järginud Tallinna Linnavolikogu määrusest tulenevat kohustust. Ühiskaardi unustas H. XXXX valideerida hajameelsusest. H. XXXXi süü ei olnud suur, tal ei olnud kehtivaid karistusi, tegemist on üliõpilasega, kes ei teeni tulu, isik kahetseb oma tegu ja tunnistas oma süüd ning on pärast toimunut palju hoolsam. Lisaks eeltoodule viitab kaitsja Riigikohtu lahendile nr 31-1-120-13 ning märgib, et puudub ülekaalukas avalik huvi H. XXXXi karistamiseks, seda enam, et tegemist on sissetulekuta üliõpilasega, kes oma tegu puhtsüdamlikult kahetseb. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma vastuses kaebusele nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palus jätta kaebus rahuldamata ja otsuse väärteoasjas muutmata. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 85 lg-st 1 ning ühistranspordis sõidu eest tasumise kord Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määruse nr 29 § 6 p-st
4. Nimetatud sätte kohaselt on sõitja kohustatud ühissõidukisse sisenemisel valideerima ühiskaardi, mis annab sõiduõiguse. Kuivõrd H. XXXXi kasutatav ühiskaart oli 25.10.2016 kell 11.54 bussis nr 40 valideerimata, siis ei olnud kaebaja käitumine kooskõlas ülalnimetatud määrusega. Seega on tõendatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti puuduvad teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Teo pani H. XXXX toime vähemalt hooletusest, kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks ühiskaardi valideerimist. Seega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis, samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse määramisel ei tuvastanud inspektor karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja on järginud KarS § 56 lg 1 põhimõtteid, mistõttu on 4 trahviühiku suurune rahatrahv (16 eurot) proportsionaalne toimepandud teoga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 4.Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 4101,16,030777 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
5. Helen XXXX ei eita, et 25.10.2016 kell 11.54 sõitis ta bussis nr 40, kuid unustas sisenemisel kaardi valideerida. Väärteoprotokollist selgub, et oma isiku tuvastamiseks esitas H. XXXX inspektor O. XXXXile ühiskaardi nr 90008129524, mille abil viimane kontrollis H. XXXXi sõidu valideerimist. Kuivõrd kaart ei olnud valideeritud, kinnitab see, et 25.10.2016 kella 11.54 ajal puudus H. XXXXil ühistranspordis sõitmiseks sõiduõigus. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29 (13.11.2014) § 6 p 2 sätestab sõitja kohustuse igal ühissõidukisse sisenemisel kaart valideerida. Sama määruse § 6 p 3 alusel peab sõitja tuvastama 3 sõiduõiguse olemasolu, jälgides valideerimisel heli- ja valgussignaali ning seadme ekraanile kuvatavat teksti. § 15 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama oma sõiduõigust tõendava dokumendi. Kuna H. XXXX kaarti ei valideerinud, ei olnud tal kontrollile esitada kehtivat piletit ning tema käitumine on kvalifitseeritav ÜTS § 85 lg 1 järgi. Nimetatud väärteo pani ta toime hooletusest, kuna unustas oma kaardi valideerimata. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
6. Mis puudutab H. XXXXi karistamist toimepandud väärteo eest rahatrahviga, siis kohus nõustub kaitsjaga, et antud asjas isiku karistusõiguslik mõjutamine ei ole vältimatult vajalik ning väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib menetleja väärteomenetluse lõpetada. Kohtu hinnangul avalikku menetlushuvi asjas ei ole. Kaitsja on kaebusele lisanud karistusregistri väljavõtte, mis kinnitab, et H.XXXXil puudub kehtiv karistus ükskõik millise süüteo eest. Tema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinnas ning teo toimepanemise hetkel esitas ta inspektorile enda isikustatud ühiskaardi ning märkis, et unustas selle valideerimata. Seega oli tal tallinlasena tasuta sõiduõigus ning on eluliselt usutav, et kaardi valideerimata jätmine oli vaid hooletusest tingitud üksikjuhtum. Seega isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kaebuses kinnitatakse, et kaebaja on toimunust õppinud, kahetseb, et unustas kaardi valideerimata ning pärast kokkupuudet Tallinna linnavõimuga on ta olnud ühistranspordiga sõites palju hoolsam. Kohtu arvates on isik aru saanud oma teo keelatusest ning pole alust arvata, et kaebajat, kes on käesoleval ajal üliõpilane ja kellel puuduvad iseseisvad sissetulekud, oleks võimalik mõjutada ainult rahatrahvi abil ning et vastasel juhul jätkaks ta uute süütegude toimepanemist. Süü suurust ja süüdlase isikut arvestades kohus leiab, et kaebajat, kes oma tegu puhtsüdamlikult kahetseb, ei ole vaja karistada rahatrahviga isegi sanktsiooni alammääras, samuti ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega ning menetlus antud väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja alternatiivne taotlus, s.o. karistada süüdlast trahviga 4 eurot (s.o üks trahviühik), on ebaseaduslik, kuna KarS § 47 lg 1 sätestab, et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega rahatrahvi minimaalne suurus on 12 eurot. Kuna H. XXXXi süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, tuleb otsus tühistada, väärteomenetlus antud asjas lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
7. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/