Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnik teostanud dividendide väljamaksed 2013.a. detsembris kogusummas 7 520,00 eurot, 2014.a. novembris summas 3 761,90 eurot ja 2015.a. juunikuus summas 1 064,00 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei ole nimetatud väljamaksetega kahjustatud võlausaldajate huve, vaatamata asjaolule, et viimase dividendimakse tasumise ajaks oli võlgniku vastu juba hagi esitatud. Hetkel ainukese võlausaldaja nõue on tekkinud alles augustis 2016.a. Võlgniku pangakonto analüüsi käigus ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid ajutine haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur asub seega seisukohale, et antud menetluses puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule järgneva tööaja arvestuse: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tundi; 3) Seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine – 0,75 tundi; 4) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,0 tundi; 5) Tsiviilasja 2-15-227 materjalidega tutvumine – 1,0 tundi; 6) Tagasivõitmise võimaluste analüüs – 0,5 tund; 7) Ajutise halduri aruande koostamine – 5,0 tundi; 8) Osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil – 0,25 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 936 eurot (9,75 tundi, tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 187.20 eurot. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Tasulised äriregistri väljavõtted (registrikaardid) 1 * 2,00 = 2 eurot; 3 2-16-11948 2) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 60 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 62 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 936 eurot, millele lisandub käibemaks summas 187.20 eurot ning vajalikud kulud summas 62 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank, KMKR EE100314159 ). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid kõigi kohustuste katmiseks ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara 4 2-16-11948 pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet. OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub
lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja
lg 4 alusel osas, mis ületab riigi poolt hüvitatavat summat, tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige XXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.