← Eesti

2-16-11647/12

Obsah (7)§ 22§ 29§ 30§ 130§ 23§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11647 Tsiviilasi XXXXO

§ 22lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on tutvunud olemasolevate raamatupidamise dokumentidega ja ei ole esialgu tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pangakonto analüüsi käigus ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest selgelt kõrvalekalduvaid ülekandeid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule järgneva tööaja arvestuse: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tundi; 3 2-16-11647 3) Seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine – 0,25 tundi; 4) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,0 tundi; 5) Kohtumine töötajaga ja tutvumine raamatupidamise dokumentidega – 1,0 tundi; 6) Tagasivõitmise võimaluste analüüs – 0,25 tund; 7) Ajutise halduri aruande koostamine – 5,0 tundi; 8) Osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil – 0,25 tundi. 9) Raugemisel likvideerimistoimingud ja Eesti Töötukassale avalduse koostamine – 1,0 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 960 eurot (10 tundi, tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 192 eurot. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Tasulised äriregistri väljavõtted (registrikaardid) 1 * 2,00 = 2 eurot; 2) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 60 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 62 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 960 eurot, millele lisandub käibemaks summas 192 eurot ning vajalikud kulud summas 62 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank, KMKR EE100314159 ). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 130

lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri 4 2-16-11647 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid kõigi kohustuste katmiseks. Ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega

§ 29

lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud.

§ 23

lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet. OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub

§ 23

lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja

§ 150

lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku likvideerijate XXXXja XXXX kanda viimaste kirjalikust nõusolekust tulenevalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 5 2-16-11647 Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija XXXX, tulenevalt viimase kirjalikust nõusolekust. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.