1-16-4721/31

1 Kriminaalasi nr 1-16-4721 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4721 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kaio Tölpi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KAIO TÖLP, isikukood 39705124238, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 01.08.2016 ja lõpp 29.03.2017 RESOLUTSIOON Jätta KAIO TÖLP vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaio Tölpi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kaio Tölp kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 25.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-164721 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 kohaldamisel KarS § 345 lg 1 järgi vangistusega 4 kuud. Kaio Tölp tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja teda karistati vangistusega 6 kuud; tunnistati süüdi KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Kaio Tölpi liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Kaio Tölpile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS 2 § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.22.07.2016, s.o 2 päeva vangistust. Alates Kaio Tölpi kinnipidamisest 01.08.2016 kuulub tal ärakandmisele 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab isik dokumendi võltsimise, võltsitud dokumendi kasutamise, varguse eest sissetungimisega grupi poolt ning vägivalla eest võimuesindaja suhtes. Kuritegude dünaamika on üldjuhul samalaadne. Varavastased kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, teod on etteplaneeritud. Vägivaldsed kuriteod on toime pandud hetkeemotsiooni ajendil, konflikti tekkimisel. Kinnipeetava suhtes on pooleli kriminaalmenetlused KarS § 274 tunnustel. Käesoleva vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, individuaalne täitmiskava on koostamisel. Alates 27.12.2016 kohaldatakse isiku suhtes Viru Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kaio Tölp ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetaval on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel 1 kuu vangistust. Vabanemisjärgsest elukohast keeldus kinnipeetav ametnikega rääkimast. Elukoha võimalus on isa A T juures, kuid varem ta seal ei elanud.
2. aastal peale vabanemist elas kinnipeetav karistatud isikule T M kuuluvas xxxx ühiselamutoas. Kinnipeetav on õppinud Kaelase, Vidruka, Eidapere koolides ja Tapa Erikoolis. Ta vahetas koole probleemide tõttu ja koolikohustuse mittetäitmise pärast. Isik käitus koolis vägivaldselt ja võib sattuda kergesti konflikti noortega, kellega ei saa läbi.
3. aastal lõpetas ta vangistuses viibides Jõhvi Gümnaasiumi
4. klassi lihtsustatud õppekava alusel. Edasiõppimise plaane ei ole isik ametnikele avaldanud. Tema sissetulekuallikaks ja elustiiliks on olnud varguste toimepanemine. Töökogemusi, mis aitaks vabaduses kaasa töökoha leidmisele, isikul ei ole. Vabaduses olles on isik olnud tegevusetu, ei ole olnud millegi mõtestatuga hõivatud ning on pannud toime uusi kuritegusid. Samuti puudub kinnipeetaval motivatsioon asuda oma võimete ja oskuste kohasele tööle. Tuleb arvestada asjaoluga, et isik on hetkel 19-aastane, mistõttu pole ta ka pidanud varasemalt töötama. Vangistuses on kinnipeetav keeldunud tööle asumast. Isikule on määratud perioodiks 08.04.2016-30.04.2019 töövõimetus xxxx ulatuses. Kinnipeetava lähedasteks on isa A T ja ema V T. Ema elukoht on teadmata, kuna ta pidevalt vahetab elukohti ning ei soovi KOV-ide sotsiaaltöötajatega koostööd teha. Pereliikmed on kriminaalkorras karistatud. Kodune olukord on olnud nooruki jaoks läbi aegade ebastabiilne, on esinenud suured omavahelised probleemid täiskasvanute ja laste vahel ning oskamatus nende probleemidega toime tulla. Kodustega on isik olnud üleolev – ei kuula sõna, teeb seda, mida ise soovib ja heaks arvab. Vangistuses viibides on süvenenud düssotsiaalne käitumine: isik on ähvardanud pantvangi võtmisega, solvanud ametnikke, lõhkunud vangla vara, sülitanud ning visanud vedelikega ametnike suunas. Kinnipeetav satub kergesti probleemidesse, õhutab teisi ja paneb ise toime rikkumisi. Isikut on karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kuriteod ei ole alkoholijoobes toime pandud. Seost alkoholi ja agressiivse käitumise vahel ei ole tuvastatud. 06.09.2013-18.10.2013 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Narkootikumidest on isik tarvitanud korra kanepit aastaid tagasi, lenduvaid lahusteid u 3 kuud korra nädalas. Isik ei tunnista oma probleeme ning keeldub psühhiaatrilisest ravist, väites, et ravi mõjub maole halvasti ja tema oma tervist rikkuda ei soovi. Isik tegutseb impulsiivselt ning ei ole võimeline oma tegusid seletama. Kinnipeetav süüdistab oma probleemides ja ebaõnnestumises teisi, väites, et vangla on muutnud teda agressiivseks. Vanglas ei suuda isik leppida vastusega 3 "ei" ning ei suuda leppida, kui asjad ei lähe nii nagu tema tahab. Isikul ei ole eesmärke ning ta ei soovi tulevikust rääkida. Kinnipeetaval puuduvad vanemlikud distsiplineerivad eeskujud, seega ei ole saanud ka välja kujuneda ühiskonnas kehtivad väärtused. Suhtumist ühiskonda näitab ka see, et isik on jätkanud vahetult peale vanglast vabanemist kuritegeliku eluviisiga. Katseajal on ta korduvalt ja teadlikult rikkunud kõiki temale pandud lisakohustusi. Puuduvad viited selle kohta, et kinnipeetav Kaio Tölp on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 83%. Vangla ei toeta isiku vabanemist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Kaio Tölp vabastada ennetähtaegselt vangistusest, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav Kaio Tölp keeldus avaldamast ametnikele andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta. Isiku suhted lähedastega on kaugenenud ja vabaduses ta toetavat pereliiget ei oma. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos tarvitatakse alkoholi ning pannakse toime süütegusid. Kinnipeetav Kaio Tölp keeldus ametnikele avaldamast andmeid ka oma vabanemisjärgse töökoha ja sissetuleku kohta. Rahvastikuregistri järgne sissekirjutus on isikul xxxx. Nimetatud eluruum kuulub Pärnu linnale ning on juba aastaid tagasi antud uutele elanikele üürile, kellel puudub igasugune seos Kaio Tölpiga. MTÜ-st Aktiviseerimiskeskus Tulevik, mis pakub majutusteenust vanglast vabanenutele, saadud info kohaselt ei ole neil Kaio Tölpi vabanemishetkeks vabu kohti pakkuda. Pärnu Linnavalitsuse kodutute hoolekande ja toetuste xxxx R K sõnul on kinnipeetaval vabanemisel võimalik saada majutust ja teisi toetavaid teenuseid Pärnu täiskasvanute varjupaigast. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnast saadud andmetel ei ole Kaio Tölpile ei Sotsiaalkindlustusameti ega Töötukassa kaudu määratud töövõimetoetust. Katseajad kriminaalhoolduses on kulgenud negatiivselt. Kinnipeetav on katseaegadel toime pannud uued süüteod ning rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustusi, mistõttu on karistused täitmisele pööratud. Väärtegude eest on isik Karistusregistrisse kantud 23 korral, neist relvaseaduse alusel 2 korda, liiklusseaduse alusel 5 korda, karistusseadustiku alusel 9 korda, tubakaseaduse alusel 3 korda ja alkoholiseaduse alusel 4 korda. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Kaio Tölp ennetähtaegselt vangistusest vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kaio Tölp keeldus Viru Vanglast saabunud informatsiooni kohaselt tema suhtes 16.02.2017 kell 09.30 toimunud videokohtuistungile tulemast. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kaio Tölpi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 17.01.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata, ega toeta samuti nagu vangla K. Tölpi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuur on saatnud 28.10.2016 üldmenetluses kohtumenetlusse kriminaalasja 16267000699 (1-16-6588), milles Kaio Tölpile on esitatud süüdistus KarS § 274 lg 2 p 3 ja KarS § 199 lg 2 p 8,9 alusel. Lähtudes eeltoodust, ei toeta prokuratuur Kaio Tölpi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning 4 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kaio Tölp ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Alates 27.12.2016 kohaldatakse isiku suhtes Viru Vanglas täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetav on keeldunud rääkimast ametnikega oma vabanemisjärgsest elukohast, mistõttu puuduvad kohtul andmed tema võimaliku elukoha kohta ennetähtaegse vabanemise korral. Isikul puuduvad töökogemused, mis aitaks kaasa töökoha leidmisele. Kuivõrd tema sissetulekuallikaks on olnud varguste toimepanemine, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti varavastaseid kuritegusid sooritama. Kinnipeetava kodune olukord on olnud ebastabiilne ning suhted lähedastega on kaugenenud, mistõttu vabaduses puudub tal toetav pereliige, kes saaks pakkuda moraalset ja materiaalset tuge ennetähtaegse vabanemise korral. Varasemad katseajad on kulgenud negatiivselt, kuna kinnipeetav on katseaegadel toime pannud uued kuriteod ning rikkunud kohtu poolt määratud kohustusi, mistõttu on karistused täitmisele pööratud. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad viited selle kohta, et kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul 82%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 83%, milliste näol on tegemist kõrgete riskidega. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Kaio Tölpi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik