Obsah (4)

§ 176§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-16-8437 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 22. detsember 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ragnar Kodar on alates

1. aastast korduvalt süüdi mõistetud ja karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevalt kannab karistust (vangistust neli aastat üks kuu kakskümmend päeva) Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2015 kohtuotsuse järgi karistuse kandmise aja algusega alates
3. jaanuarist
4. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik lahutatud ja tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Ajutise halduri kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule registervara, tema pangakontod on nulljäägiga ja arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Võlgniku vabakasutuskonto jääk on 0 eurot, vabanemisfondis on 392,27 eurot, millele ei saa pöörata sissenõuet. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi kokku 48 203,72 euro ulatuses, millest tsiviilasjades tehtud kohtuotsustest tulenevad nõuded 4495,41 eurot, kriminaalasjades tehtud kohtuotsustest tulenevad menetluskulude nõuded 3464,81 eurot, kuritegudega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded 17 327,14 eurot ja kuritegudega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud solidaarsed kahju hüvitamise nõuded 22 916,36 eurot. Võlgnevustele lisanduvad kohtutäiturite tasud jm täitekulud. Ragnar Kodari peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on suutmatus tasuda kuritegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja kuritegudega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjusid. Antud juhul ei ole vangistuses viibimine võlgniku võlgade tekkimise põhjusena õigustus, vaid võlgniku õigusvastase tegevuse otsene tagajärg. Kui ei oleks võlgniku õigusvastast käitumist, puuduksid tal käesoleval ajal kohustused võlausaldajate ees. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise näol. Käesoleval ajal viibib võlgnik kinnipidamisasutuses, kus tulu teenimine on piiratud. Võlgnikul aga ei olegi kunagi olnud sissetulekuid, mille arvelt oma kohustusi täita. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 järgi kohaldatakse kohtuotsuse või – määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS §-s 207 sätestatut. TMS § 207 lg 1 järgi lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Ragnar Kodari kohustuste tasumine toimub täitemenetluse raames ning vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule arvestatakse temale laekuvatest vahenditest nende kohustuste katteks maha 50%. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohustuste katteks minev summa vaid pankrotivarasse.

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Seadusandja ei ole seadnud pankrotiseaduse eesmärgiks võlgniku maksejõuetuks kuulutamise ainuüksi põhjusel, et ta viibib ajutiselt kinnipidamisasutuses ning tal puudub vangistuses viibimise ajal võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi tasuda võlausaldajate nõudeid.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse 2 kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Kohus on

§ 30lg 1, 2 alusel teatanud 22.

septembri 2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Ragnar Kodari pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Võlgnik on küll esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustustest. Kahju hüvitamise nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 10,15 eurot, millele lisandub käibemaks 2,03 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6 tundi tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ning Mart Sikutile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 480 eurot, millele lisandub käibemaks 96 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 10,15 eurot, millele lisandub käibemaks 2,03 eurot; kokku 588,18 eurot.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumine tuleb määrata Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Avaldajale tuleb anda tagastatavat menetlusabi ning töötasu hüvitis välja maksta riigi vahenditest. Kuna pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega, jätab kohus pankrotiavalduse menetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3