Obsah (8)

§ 201§ 182§ 198§ 38§ 49§ 108§ 109§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 20. detsember 2016, Tartu 3-15-1002 Haldu

§ 201lg 4 alusel vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuses ei ole A. Pokras esitanud asjassepuutuvaid väiteid ega järeldusi, millele halduskohus ei oleks õiguslikku hinnangut andnud. Asjas kogutud tõendite pinnal ei saa teha järeldust, et kaebajale oleks vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena osaks saanud kannatused või tervisekahju, mis õigustaksid Viru Vanglalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Asjas puudub vajadus hinnata kas kaebaja on pärast vangla keeldumist väljastada talvesaapad kasutanud kõiki esmaseid õiguskaitsevahendeid. Olukorras, kus kaebajale ei ole tekkinud tervisekahju ja tema õiguste riive ei küüni inimväärikuse alandamiseni, ei saaks tõdemusest, et A. Pokras saanuks õiguste riive osaliselt ära hoida vangla keeldumist vaidlustades, viia teistsuguse otsuse tegemiseni.

1. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi.(RKHK
2. juuni 2012 otsus asjas nr 3-3-1-18-12, p 21). Seega ei ole esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine absoluutne takistus kahjunõude esitamisel. Vaatamata RVastS § 7 lg 1 sõnastusele, tuleb kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks kannatanu kasutuses olnud meetmete rakendamata jätmist hinnata eelkõige kahju ulatuse määramisel. Kuigi mittevaralise kahju rahas hüvitamisel ei ole hüvitise vähendamise otsustamine eraldi etapina esile toodav ja hüvitis tuleb määrata kõiki asjaolusid kogumis arvestades, saab esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ka siinkohal mõjutada hüvitise suurust üksnes vähendamise suunas. Kui kaebaja õiguste riive, sõltumata esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisest või kasutamata jätmisest, ei ületa rahalise hüvitise väljamõistmist õigustavat lävendit RVastS § 9 lg-te 1 ja 2 järgi, ei saa see asjaolu mõjutada ka kaebuse lahendamist. Ringkonnakohus märgib siiski, et käesolevas asjas on ilmne, et talvejalanõude puudumine saab olla põhjuslikus seoses üksnes osaga kaebaja väidetud kahjust, sest talvejalanõude olemasolu ei oleks kõrvaldanud jalutusboksi libedust. Kuna vastustaja on keeldunud kaebajale talvejalatsite väljastamisest
3. detsembril 2014 ja otsus on kaebajale teatavaks tehtud
4. jaanuaril 2015 (tl 70), s.o pärast kahjunõudes nimetatud sündmuste toimumist, siis puudus kaebajal aga üldse võimalus vähendada kaebuses nimetatud kahjulikke mõjutusi või neid ära hoida keeldumist vaidlustades. Ringkonnakohus hinnangul puudub alus kaebaja taotletud tõendite asja juurde võtmiseks. Vastavalt

§ 182

lg-le 2 apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei saanud tõendite kogumist taotleda halduskohtult. Lisaks on halduskohus arvestanud kaebaja väidetega talvejalanõude puudumise kohta ning selgitanud miks kaebaja väited ja tõendid pärast 7. jaanuari 2015 toimunud sündmuste kohta käesoleva asja lahendamisel tähendust ei oma. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks tulenevalt

§ 198lg 2 lsst 2.

18. A. Pokras on kohtueelses menetluses esitanud Viru Vanglale nõude ja kohtumenetluses Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seoses vastustaja õigusvastase tegevusega, mis seisnes jalutusbokside jääst ja lumest puhastamata jätmisega ning libedustõrje tegemata jätmisega.

§ 38lg 1 järgi vaidluse eseme 19.

4 määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Vastavalt

§ 49

lg-tele 1 ja 2 võib kaebuse nõuet või alust muuta apellatsioonimenetluses üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt arvestama. Kaebaja ei ole osutanud asjaoludele, mille tõttu oleks õigustatud kaebuse aluse muutmine apellatsioonimenetluses. Ka ringkonnakohtule ei ole selliste asjaolude esinemine äratuntav. Seetõttu, arvestades ka vangistusseaduse § 1 lg-st 8 1 tulenevat kohustusliku kohtueelse menetluse nõuet, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited halva ilmaga siseruumides sportimise võimaluse pakkumata jätmise ja pärast

1. jaanuari 2015 toimunud sündmuste kohta. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega nagu oleks asja lahendamine halduskohtus olnud kallutatud vastustaja huvides. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtunik korraldanud asja lahendamiseks vajalike tõendite kogumise, taganud pooltele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja esitanud otsuses loogiliselt jälgitavalt hinnangu asjas kogutud tõenditele, neist tehtud järeldused faktiliste asjaolude kohta ning õigusnormide kohaldamise tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt. Kohtutoimikust ei ilmne menetlusnormide rikkumisi ning ka kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid fakte oma väite kinnituseks.
2. Kaebaja taotlus Viru Vangla vastuse apellatsioonkaebusele ja sellele lisatud dokumentide tõlkimiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette menetlusosalise õigust nõuda eestikeelse dokumendi (v. a kohtulahendi) tõlkimist teise keelde. Tõlkimise korraldamine ei ole käesoleval juhul ka sisuliselt vajalik, kuna vastuses apellatsioonkaebusele ei ole vastustaja esitanud kaebaja asjassepuutuvate väidete kohta varasemalt avaldamata seisukohti. Seetõttu on kaebaja saanud vastustaja väidete ja järeldustega arvestada juba apellatsioonkaebuse koostamisel. Kuna ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumente, siis puudub vajadus ka nende tõlkimiseks.
3. Samuti on kohtupraktikas sedastatud üldjuhul vajaduse puudumist menetlusosalise esitatud menetlusdokumendist koopia väljastamiseks. Kaebaja ei ole esitanud koopia saamiseks selliseid põhjendusi, mis tingiksid sellest seisukohast kõrvalekaldumise. Seega jääb A. Pokrase vastav taotlus rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.

§ 108lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viru Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt

§ 109

lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ning vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kaebaja oli ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 118

lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda. 22. Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 5 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt