Obsah (6)

§ 187§ 131§ 183§ 123§ 188§ 186

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017, Tallinn; kirjalik menetlus Kohtujurist Maris Allmann Tsiviilasj

) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5 ja 7– 11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 187

lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Eestkostja on tulenevalt kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama (

§ 183lg 1).

Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (

§ 123lg 1).

Kogumispensionide seadus (KPS) § 28 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale ning pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 188

lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib pärijatest laste nimel teha tehingut, mille tulemusena suureneksid laste ülalpidamiseks vajalikud rahalised vahendid. Avaldaja on seisukohal, et pensioniosakute väljavõtmine rahas on abiks laste eest hoolitsemisel, täpsemalt laste isikute eest hoolitsemisel. Avaldaja kasvatab laste isa surma järgselt üksi kaht väikest last. XXXX on 4-aastane, XXXX saab jaanuari lõpus 1-aastaseks. Selleks, et laste eest hoolitsemisega toime tulla vajab laste ema nii palju majanduslikku ja emotsionaalset tuge, kui võimalik. Pensionifondi osakute jätmine hilisemaks, sh nende liitmine laste enda pensioniosakutele ei ole laste huvides, kuna lastel on majanduslikku tuge ja kindlust vaja viivitamata ning ei ole teada, mis pensioniosakutest tulevikus üldse saab. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi (

§ 186lg 1).

Avaldaja on põhistanud vajadust kasutada osakute tagasivõtmisest saadavat raha lapse ülalpidamiseks. Avaldaja taotlust on toetanud ka eestkosteasutus. Pärandvarana saadud pensionifondi osakute tagasivõtmine ning saadud raha väljamaksmine avaldajale XXXX ja XXXX ülalpidamiseks on otstarbekas ning sealjuures ei kahjustata puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve. Vastupidi, tehing on laste huvidest ajendatud. Pensionifondi osakute tagasivõtmisest saadavate vahenditega on võimalik tasuda laste ülalpidamise ja kasvatamisega seotud kulude eest. Ka on eestkosteasutus leidnud, et perekonna majanduslik toimetulek pärast laste isa surma on muutunud väga keeruliseks. Kohus leiab, et arvestades tekkinud olukorda ja laste vanust on laste huvides see, et nende ema saaks vajalikud vahendid nende eest hoolitsemiseks. 3 2-17-348 Kohus leiab, et avaldajale tuleb anda nõusolek 27. jaanuaril 2016 2016 surnud XXXX pärandvara hulka kuulunud pensionikonto nr XXXXXXXXXX osakute tagasivõtmiseks ning saadud raha väljamaksmiseks avaldaja kui XXXX ja XXXX seadusliku esindaja arvelduskontole. Kohus leiab, et osakute tagasivõtmisest saadud raha võib kasutada laste huvides nende ülalpidamiseks. KPS § 31 lg 1 alusel peab osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitama pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema

§ 131lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek (KPS § 31 lg 11). Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja enda kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks lahendatakse hagita menetluses. TsMS § 550 lg 3 sätestab, et hagita perekonnaasjas tehtud määrused kuuluvad täitmisele alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes eeltoodust, kuulub käesolev määrus täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik 4