← Eesti

3-14-187/65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. juuni 2016, Tartu 3-14-187 Haldusasi OÜ Unipetrol kaebus Maksu- ja Tolliameti
  2. veebruari 2014 otsuse nr 12.2-7/274-5 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  3. augusti 2015 otsus OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Unipetrol esindaja v.adv Rene Varul Vastustaja Maksu- ja Tolliamet esindaja Miiko Vainer RESOLUTSIOON
  4. Võtta asja materjalide juurde Tartu Maakohtu
  5. septembri 2015 otsus asjas nr 414-
  7. Jätta OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. augusti 2015 otsus muutmata.
  9. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  10. juuli
  11. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  12. mai 2011 nr 12.2-7/285-1 otsusega määrati OÜle Unipetrol kütusekäitlejana tagatiseks null eurot.
  14. veebruari 2014 otsusega nr 12.2-7/274-5 tunnistas MTA edasiulatuvalt kehtetuks
  15. mai 2011 otsuse nr 12.2-7/285-1 ja määras OÜ-le Unipetrol tagatiseks 100 000 eurot.
  17. veebruaril 2014 esitas OÜ Unipetrol Tartu Halduskohtule kaebuse MTA
  18. veebruari 2014 otsuse nr 12.2-7/274-5 tühistamiseks. Ühes kaebusega taotles OÜ Unipetrol esialgse õiguskaitse korras kaevatava otsuse täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks.
  19. Tartu Halduskohtu
  20. veebruari 2014 määrusega rahuldati OÜ Unipetrol esialgse õiguskaitse taotlus. MTA määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise peale jäi rahuldamata Tartu Ringkonnakohtu
  21. aprilli 2014 määrusega.
  22. Tartus Halduskohtu
  23. veebruari 2015 määrusega jäeti rahuldamata MTA
  24. veebruari 2015 taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu
  25. märtsi 2015 määrusega jäeti ka MTA määruskaebus rahuldamata.
  26. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED Tartu Halduskohtu
  27. augusti 2015 otsusega jäeti OÜ Unipetrol kaebus rahuldamata.
  28. Otsuse põhjenduste kohaselt oli pooltel vaidlus selle üle, kas vastustajal oli õigus oma
  29. mai 2011 otsus kaebajale nulleurose tagatise määramise kohta edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja määrata vaidlustatud otsusega kaebajale uus tagatis. Halduskohus on seisukohal, et vastustaja valitud õigusliku konstruktsiooni puhul oleks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg 2 p 2 asemel õigem olnud tugineda HMS § 66 lg 2 p-le 1, mille kohaselt haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Käesoleva juhul on haldusakti kehtetuks tunnistamine lubatud nii seadusega, kui varasema samas küsimuses antud haldusaktiga. Korrektne oleks siiski olnud sõnaselgelt tugineda mh VKS § 42 lg 4 p 5 esimesele alternatiivile ja ple
  31. Vastustaja kohtumenetluses esitatud süüstavate tõenditega kaebaja kohta
  32. aastast on tõendatud, et vastustajal puuduks käesoleva kohtulahendi jõustumise järel võimalus kaebajale varasemalt määratud nulleurose tagatise kehtima jätmiseks, mistõttu menetluslikud minetused ei anna alust HMS § 58 sätestatud põhimõtte kohaselt vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
  33. Ärakuulamisõiguse rikkumist ei ole toimunud, kuna kaebaja on vaidlusaluse haldusemenetlusega paralleelselt ära kuulatud süüteomenetlustes, mida menetles vastustaja. Samuti olid kaebaja seisukohad vastustajale tegelikkuses teada kohtuasjast nr 3-13-
  34. Seega ei saa ka see menetluslik minetus olla iseseisvaks vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Halduskohus ei pidanud võimalikuks vastustajale õiguslikult ette heita kaebaja ära kuulamata jätmist olukorras, kus vaidlustatud otsuse andmise peamotiiviks oli kaebaja poolt õigusvastaselt teabe andmata jätmine. Kuna kaebaja oli oma vastuväited vastavas halduskohtule esitatud kaebuses esitanud, siis ei saanud kaebaja ära kuulamata jätmine vaidlusaluses haldusmenetluses mõjutada asjas tehtud otsustust.
  35. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS OÜ Unipetrol esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  36. augusti 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega OÜ Unipetrol kaebus rahuldada.
  37. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus pidanud MTA tegevust tagatise suurendamiseks VKS § 42 lg 4 järgi, s.t et MTA on justkui riski hindamisele tuginedes vaadanud üle juba apellandile määratud tagatise. Selline kohtu tegevus ei ole õiguspärane, kuna kohtu ülesanne on teostada kontrolli haldusakti seaduslikkuse üle, mitte aga asuda ise haldusorgani asemel kaevatavat akti põhjendama. Arusaamatu on, milliseid konkreetseid kohtumenetluses esitatud süüstavaid tõendeid halduskohus silmas peab, mille kaudu on kohus teinud järelduse, et apellant ei ole enam hea reputatsiooniga. Kohus ei ole seda täpsustanud, mis teeb võimatuks otsusest tuvastada, kuidas kohus on sellisele järeldusele jõudnud. Lisaks ei ole MTA vaidlustatud otsuses teinud järeldust
  38. 2 apellandi või tema juhatuse liikme reputatsiooni kohta. Halduskohus ei saa ise asuda haldusorgani asemele ja teha järeldust kellegi reputatsiooni osas ja VKS § 4 2 lg 4 eelduste olemasolu kohta. Kõigest eelnevast hoolimata on kaebaja seisukohal, et asjas ei esinenud ka VKS § 4 2 lg 4 alust tagatise suurendamiseks, sest p 5 nimetatud reputatsiooni osas ei ole MTA mingeid järeldusi otsuses teinud ja p 6 nimetatud maksuseaduste rikkumist ei ole tuvastatud. MTA on tuginenud oma haldusaktis HMS § 66 lg 2 p-le 2 ja apellandi arvates tulekski kontrollida, kas esines nimetatud alus varasema otsuse kehtetuks tunnistamiseks. MTA on seisukohal, et asjas muutunud faktiliseks asjaoluks on OÜ Unipetrol suhtes toimunud kaks väärteomenetlust. Apellandi hinnangul on MTA põhimõtteliselt sätet ebaõigesti rakendanud – antud juhul on selge, et OÜ Unipetrol suhtes ei käinud
  39. aastal ühtegi väärteomenetlust. Lisaks ei ole teostatud ka mingit kaalumist avaliku huvi ja isiku usalduse vahel akti kehtima jäämiseks. MTA ei ole avalikku huvi veenvalt põhjendanud, üldse ei ole arvestatud aga OÜ Unipetrol usaldust haldusakti kehtima jäämiseks. Asjaolust, et HMS § 66 lg 2 p 2 rakendamine on erandlik, annab tunnistust HMS § 66 lg 4, mille kohaselt võib haldusakti lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul tunnistada kehtetuks asjaolude muutumisest alates, kui isik, kelle kahjuks haldusakt kehtetuks tunnistatakse, on jätnud süüliselt täitmata kohustuse teatada asjaolude olulisest muutumisest.
  40. MTA ei ole andnud kaebajale mingit võimalust oma seisukohtade või vastuväidete esitamiseks, mida tuleb lugeda oluliseks menetluslikuks rikkumiseks. Apellandile ei ole arusaadav millises süüteomenetluses kaebaja ärakuulamist silmas peetakse. Üheski süüteomenetluses ega mõnes muus haldusmenetluses ei ole kõne all olnud need küsimused, mida käsitleti vaidlustatud otsuses.
  41. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  42. Haldusaktide õiguspärasust saab hinnata nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). MTA
  43. veebruari 2014 otsuse andmise ajal oli apellandi suhtes alustatud väärteomenetlusi, mistõttu polnud enam täidetud VKS § 42 lg 5 p 2 tingimus. Asjakohatu on apellandi viide algsele,
  44. aasta tagatise määramise otsusele ja asjaolule, et
  45. aastal ei olnud tema suhtes alustatud väärteomenetlusi. Oluline on, et MTA oli
  46. mai 2011 tagatise määramise otsuses jätnud sõnaselge võimaluse nulleurose tagatise määramise otsus kehtetuks tunnistada, kui vähendatud tagatise alus langeb ära. Jõustunud kohtulahendiga asjas nr 3-13-2168 on tuvastatud, et MTA on andnud õiguspärase korralduse Unipetrol OÜ-le teabe ning dokumentide andmiseks, kuid mille viimane jättis täitmata, vaatamata sellele, et korraldus oli täitmiseks kohustuslik ning käis ka väärteomenetlus maksuhalduri korraldusele täitmata jätmise suhtes. Jõustunud kohtulahendiga asjas nr 3-15-537 on tuvastatud ka see, et Unipetrol OÜ varasema käitumise tõttu esineb nüüd põhjendatud kahtlus selles, et OÜ Unipetrol võib asuda end maksumenetluses varatuks muutma ja eelaresti seadmine on põhjendatud. Alustatud on ka täiendav väärteomenetlus tahtlikult valeandmete esitamise tõttu. Seega on põhjendatud halduskohtu järeldus, et isegi kui MTA oleks pidanud tuginema algusest peale suurendamise regulatsioonile (VKS § 42 lg 4), on ka sealtoodud eeldused täidetud. Seega, MTA pidi
  47. veebruaril 2014 varasema tagatise otsuse kehtetuks tunnistama ega ole kaalutlusreegleid valesti järginud ja samuti ei saaks ka tänasel päeval olla lubatav otsuse jõusse jäämine, mille kohaselt võib OÜ Unipetrol kütust käidelda null euro suuruse tagatisega.
  48. 3 MTA jääb varasemate seisukohtade juurde, et faktiliselt on isik saanud kogu teabe tema suhtes teostatavatest toimingutest ning seega pole ärakuulamisõigust sisuliselt rikutud, kuid võimalik ärakuulamisõiguse tagamata jätmine konkreetses haldusmenetluses enne
  49. veebruari 2014 otsuse tegemist on olnud õigustatud ja ei ole ühelgi juhul viinud vale otsuseni.
  50. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  51. augustis 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja OÜ Unipetrol apellatsioonkaebus rahuldamata.
  53. mai 2011 otsuses nr 12.2-7/285-1 tuvastas MTA, et OÜ Unipetrol vastab kõigile VKS § 42 lg-s 5 toodud tingimustele ning pidas võimalikuks vähendada OÜ-lt Unipetrol kütusekäitlejana nõutud tagatist null euroni.
  54. Käesolevas asjas vaidlustatud
  55. veebruari 2014 otsuses nr 12.2-7/274-5 tuvastas MTA, et OÜ Unipetrol ei vasta enam VKS § 42 lg 5 p-s 2 nimetatud tingimusele, kuna äriühingu suhtes oli
  56. oktoobri 2012 kutsega alustatud väärteomenetlust VKS § 32 lg 2 7 alusel (kahtluse tõttu, et OÜ Unipetrol on käidelnud nõuetele mittevastavat kütust) ja
  57. oktoobri 2013 kutsega MKS § 154 lg 2 alusel (kahtluse tõttu maksuhalduri teabe ja dokumentide esitamise korralduse täitmata jätmises). Selles olukorras pidas vastustaja põhjendatuks tühistada oma varasem korraldus OÜ-le Unipetrol nulleurose tagatise määramise kohta ning määrata uueks tagatiseks 100 000 eurot. Pooled on eri meelt selles, kas toodud asjaoludel tulnuks MTA-l juhinduda VKS § 4 2 lg-s 4 toodud tagatise suurendamise kriteeriumidest ja langetada kaalutlusotsus tagatise suurendamiseks. Samuti on vaidlus selles, kas kaebajale oli tagatud võimalus olla ära kuulatud ning kas see võis mõjutada kaevatava haldusakti õiguspärasust ning kas käesoleval ajal oleks MTA-l võimalus määrata kaebajale tagatis 100 000 eurost väiksemas ulatuses. Tulenevalt VKS § 42 lg-st 2 on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis 100 000 eurot. MTA võib tagatise suurust sama paragrahvi neljanda lõike järgi suurendada või kütusekäitleja taotlusel sama paragrahvi viienda lõike tingimuste täitmisel vähendada arvestades VKS § 42 lg-tes 51 ja 4 toodud kriteeriume.
  58. VKS § 42 lg 5 järgi on tagatise vähendamine lubatud, kui on täidetud kõik selles lõikes nimetatud tingimused. Seega on tagatise vähendamine alla VKS § 4 2 lg-s 2 sätestatud määra keelatud, kui vähemalt üks sama paragrahvi lõike viis tingimustest on täitmata. Sarnaselt on VKS § 4 2 lg 5 tingimuste toimet mõistnud ka Riigikohus
  59. Tingimuste täitmine aga ei garanteeri automaatselt tagatise vähendamist, vaid MTA-l tuleb igal juhul individuaalselt asjaolusid hinnates otsustada tagatise vähendamise põhjendatus. Ka tagatise suurendamine VKS § 4 2 lg 4 alusel ei toimu automaatselt, vaid on MTA diskretsioonotsus, kuid erinevalt tagatise vähendamisest ei ole selleks nõutav mõne ette kindlaks määratud tingimuse täitmine. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et kütusekäitlejal, kelle suhtes mõni VKS § 42 lg 5 tingimus ei ole täidetud, puudub õigus nõuda, et MTA kaaluks seaduses sätestatust väiksemas määras tagatise kohaldamist, s.t kütusekäitlejal ei ole ühelgi juhul võimalik saavutada tagatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra. Samas puudub vedelkütuse seaduses regulatsioon juhuks, kui mõnda VKS § 4 2 lg 5 tingimust ei täida kütusekäitleja, kellele on juba määratud VKS § 42 lg-s 2 sätestatust väiksem tagatis.
  60. Kaebaja hinnangul peab MTA sel juhul otsustama tagatise suurendamise VKS 42 lg 4 kohaselt. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. 1 RKPJK 31.01.2012, 3-4-1-24-11 4 Vedelkütuse seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (895 SE) seletuskirjast nähtuvalt oli kütusekäitlejatele tagatise kohustuse ja selle suuruse sätestamise eesmärgiks ühelt poolt maksupettuste ärahoidmine ja teisalt maksunõuete (vähemalt osalise) sissenõudmise võimalikkuse tagamine, kui maksunõue siiski tasumata jäetakse. Tagatise regulatsiooni eesmärgi tõttu tuleb seega VKS § 4 2 lg-s 5 nimetatud tingimusi mõista selliselt, et nende esinemisel on seadusandja hinnanud tagatise regulatsiooni kehtestamise tinginud riski sedavõrd suureks, et tagatise vähendamine ei saa ühelgi juhul olla õigustatud. Vastavalt oleks VKS § 4 2 lg-ga 5 ja tagatise kehtestamise eesmärgiga vastuolus tõlgendus, mille kohaselt võib kütusekäitleja siiski tegutseda vähendatud tagatisega juhul, kui mittevastavus sättes nimetatud tingimustega tekib või ilmneb pärast tagatise vähendamise otsuse tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on VKS § 42 lg 5 tähenduseks, et kütusekäitleja peab ka pärast tagatise vähendamise otsuse tegemist jätkuvalt täitma tagatise vähendamise eelduseks olevaid tingimusi ning arvestama võimalusega, et mõne tingimuse rikkumisel saab ta kütusekäitlejana tegevust jätkata seaduses sätestatud või ka MTA otsusel veelgi suuremas määras tagatise esitamisel.
  61. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et vaidlustatud otsuse andmise ajal, s.o
  62. veebruaril 2014, oli kaebaja suhtes käimas kaks väärteomenetlust, millest ühe ajendiks oli kahtlus VKS-s sätestatud kütuse käitlemise reeglite rikkumises ja teise ajendiks kahtlus maksuhalduri korraldusega nõutud teabe ja dokumentide esitamata jätmises. Vastavalt esines VKS § 42 lg 5 ps 2 nimetatud tagatise vähendamist välistav asjaolu – kaebaja suhtes oli alustatud nii maksuseaduse kui ka vedelkütuse seaduse rikkumise väärteomenetlus. Siinjuures ei sea seadus tagatise vähendamise lubatavust sõltuvusse väärteomenetluse tulemusest. Piisab ainuüks sellest, et väärteomenetlust on alustatud. Seetõttu oli kujunenud olukord, kus kaebaja ei olnud järginud haldusaktiga saadud soodustuse püsimise tingimusi ning vastavalt seaduslikkuse põhimõttele tuli maksuhalduril otsustada soodusolukorra lõpetamine. Samuti tuli määrata kaebajale uus tagatis, hinnates muu hulgas, kas põhjendatud on tagatis seaduses nimetatud määras või uutel asjaoludel tuleb kohaldada suurendatud tagatist. Ringkonnakohus möönab, et legaliteedi põhimõtte kohaselt tulnuks MTA-l otsustada tagatise vähendamise otsuse kehtetuks tunnistamine juba
  63. oktoobril 2012 kütusekäitlemise nõuete rikkumise kahtluse tõttu väärteomenetluse alustamise järel. Samas on MTA tegevus otsuse tegemisega viivitamisel olnud kaebajale soodne, mistõttu ei ole põhjendatud sellel argumendil kaevatava otsuse tühistamine, olukorras, kus MTA tegutsemise kohustus ei langenud hiljem ära ning kaebajal ei saanud MTA tegevusetusest tekkida õiguspärast ootust, et soodusolukord jääbki kehtima.
  64. Ringkonnakohus leiab, et toodu asjaoludel oli kaebaja suhtes soodustava haldusakti edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine lubatud, kuna selline võimalus (kohustus) tulenes vedelkütuse seadusest (HMS § 66 lg 2 p 1). Kaebajal puudus seejuures õigustatud ootus, et ta saab vähendatud tagatisega jätkata kütuse käitlemist vaatamata sellele, et ei täida enam VKS § 4 2 lg 5 p 2 tingimust. Tagatise vähendamise otsuse ümbervaatamise võimalus tuleneb vahetult ka MTA
  65. mai 2011 otsusest nr 12.2-7/285-1, mille kohaselt kehtib tagatis seni, kuni maksuhaldur ei ole määranud uut tagatist (I kd, tl 96p). Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et MTA on
  66. mai 2011 otsuse kehtetuks tunnistamise õigusliku alusena ekslikult viidanud HMS § 66 lg 2 p-le
  67. Kuna vaidlustatud otsuses on toodud faktilised asjaolud, millest järeldub varasema otsuse kehtetuks tunnistamise alus vastavalt HMS § 66 lg 2 p-le 1, siis ainuüksi ebaõige õigusliku kvalifikatsiooni märkimine kaevatavas haldusaktis vastavalt HMS §-le 58 ei tingi haldusakti tühistamist. Eeltoodu asjaoludel, s.t VKS § 4 2 lg 5 p 2 tingimuse rikkumise tõttu ei olnud MTA-l pärast nulleurose tagatise kehtetuks tunnistamist muud võimalust, kui määrata
  68. 5 kaebajale tagatis VKS § 42 lg-s 2 nimetatud määras või suurendada seda vastavalt VKS § 42 lg-le
  69. MTA määras kaebajale VKS § 4 2 lg-s 2 nimetatud suurusega tagatise, mistõttu ei saanud tagatise suurus kaebaja õigusi rikkuda olukorras, kus tagatise vähendamine ei olnud enam lubatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul VKS § 4 2 lg 5 kohaldamine toonud kaasa kaebaja suhtes ebaproportsionaalset tagajärge ning puudub alus pidada VKS § 42 lg 5 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
  70. Riigikohus on sedastanud, et maksupettuste vähendamine ja kütuseturul ausa konkurentsi soodustamine on VKS § 42 lg 5 legitiimsed eesmärgid. Regulatsioon on ka vajalik, kuna soovitud eesmärke ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on sama efektiivne.2 Kaebaja on esile toonud, et käesolevaks ajaks on mõlemad kaebaja suhtes toimunud väärteomenetlused lõppenud kaebajale karistust määramata. Väärteomenetlus nr 930012502051 (kahtlustus nõuetele mittevastava kütuse käitlemises) lõpetati Tartu Maakohtu
  71. oktoobri 2014 otsusega asjas nr 4-14-5028 aegumise tõttu ja väärteomenetlus nr 930013001975/12 Tartu Maakohtu
  72. septembri 2015 otsusega asjas nr 4-14-3141 otstarbekuse kaalutlusel. Seega on tõusnud kahtlus, et väärteomenetluste toimumisega arvestamine kaevatava MTA otsuse andmisel on viinud kaebaja suhtes põhjendamatult koormava tulemuseni.
  73. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tartu Maakohtu
  74. septembri 2015 otsuse asjas nr 4-14-
  75. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kummaski väärteomenetluses ei ole kohus tuvastanud, et kaebaja suhtes väärteomenetluse alustamine olnuks põhjendamatu.
  76. juuni 2014 otsusega väärteoasjas nr 930012502051 (I kd, tl 143-144) tuvastas MTA VKS § 32 lg 2 rikkumise ja määras OÜ-le Unipetrol karistuseks rahatrahvi, märkides, et nõuetele mittevastava kütuse käitlemine on tõendatud OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskuse analüüsiaktiga nr 1-4/
  77. Tartu Maakohus sedastas menetluse lõpetamisel üksnes väärteo aegumise. Varasemalt pidas kohus võimalikuks asja menetleda, mistõttu ei ole alust järeldada, et kaebaja käitumises ilmselt oleks puudunud väärteo tunnused (VTMS § 29 lg 1 p 1).
  78. septembri 2015 otsusega asjas nr 4-143141 tuvastas Tartu Maakohus, et kaebaja on MTA
  79. märtsi 2014 otsusega väärteoasjas nr 930013001975/12 talle inkrimineeritud teo toime pannud ja selles ka süüdi, kuid jättis karistuse määramata otstarbekuse kaalutlustel, põhjendades seda muu hulgas asjaoluga, et kohtuotsuse tegemise ajaks on MTA kaebajalt nõutud teabe ja dokumendid saanud. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja suhtes toimunud väärteomenetlused ei olnud tagatise regulatsiooni eesmärkide suhtes asjasse puutumatud. Nii kahtlus nõuetele mittevastava kütuse käitlemises, kui maksuhaldurile teabe ja dokumentide esitamata jätmises viitavad võimalusele, et kaebaja tegutsemine kütusekäitlejana ei ole kooskõlas ausa konkurentsi ja maksukohutuse õiguspärase deklareerimise ja tasumise põhimõtetega. Eelkõige teabe ja dokumentide esitamisest õigusvastane keeldumine, kui MTA on alustanud kaebaja suhtes maksude deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimenetlust, on aluseks kahtlusele, et isiku maksukäitumine ei ole olnud õiguspärane. Vastavalt esineb tegelik võimalus, et nulleurose tagatise jätkuv kohaldamine ei taga maksupettuse ärahoidmise ja ausa konkurentsi saavutamise eesmärki. Kuigi kaebaja õigust kohtulikule kaitsele ei saa kahtluse alla seada, ei saa siiski järeldada, et kohtukaebeõiguse kasutamise korral oleks MTA-l keelatud kaebaja suhtes soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamine VKS § 42 lg 5 p 2 alusel. Kehtiv haldusakt
  80. 2 RKPJK 31.01.2012, 3-4-1-24-11 (p-d 78-86) 6 on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 2). Kui haldusakti kehtivust või täitmist ei ole halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras peatatud, siis tuleb isikul talle aktiga pandud kohustused täita sõltumata akti vaidlustamiseks toimuvast kohtumenetlusest. Lisaks on jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 313-1635 tuvastatud, et MTA
  81. juuli 2013 korraldus nr 12.2-3/10709-53 kaebajale teabe ja dokumentide esitamiseks on õiguspärane. Seega pidi kaebajale kütusekäitlejana olema arusaadav, et vähendatud tagatisega tegevuse jätkamine ei ole võimalik juhul, kui tagatise vähendamise aluseks olevaid tingimusi rikutakse. Vastavalt oli kaebajal võimalik oma käitumist kujundada ning arvestada asjaoluga, et tingimuste rikkumisel ei saa ta jätkata kütusekäitlejana soodustingimustel ning tegevuse jätkamiseks võib olla vajalik seaduses sätestatud määras tagatise esitamine. Maksukäitumise ja MTA korralduste täitmata jätmise tõttu soodustagatise kasutamise võimaluse kaotamise riski panemine kaebajale ei ole käesolevas asjas ebaproportsionaalne. Kuna kütuse käitlemisel on tehingute suur maht tavapärane, siis on ühtlasi vajalik ja põhjendatud reageerida asjaolude muutumisele tagatise korrigeerimisel operatiivselt. Vastupidisel juhul ei oleks tagatise regulatsiooni eesmärgi saavutamine tegelikkuses võimalik.
  82. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada ka kaebajale määratud ühe kuu pikkust tähtaega tagatise esitamiseks. Kaebajale oli teada nii väärteomenetluste toimumine, kui vastustaja kavatsus nulleurose tagatise kehtetuks tunnistamiseks ja uue tagatise määramiseks.
  83. veebruari 2014 otsusega nr 12.2-7/274-
  84. Samasisulise otsuse andis MTA juba
  85. oktoobril 2013 (menetlus- ja vormivigade tõttu tunnistas MTA oma otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks
  86. jaanuaril 2014), mille OÜ Unipetrol vaidlustas kaebuse esitamisega halduskohtus (haldusasi 3-13-2318). Halduskohtule esitatud kaebuses on OÜ Unipetrol esitanud vähendatud tagatise kehtetuks tunnistamisele ja uue määramisele sarnased vastuväited nagu käesolevas asjas. Seega pidi kaebajale ühelt poolt juba
  87. aasta lõpus olema selge, et võib tekkida vajadus suurema tagatise esitamiseks. Sel põhjusel ei saa tagatise esitamise ühekuulist tähtaega pidada kaebaja suhtes ebamõistlikult koormavaks. Teiselt poolt nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et enne MTA
  88. veebruari 2014 otsuse andmist oli kaebajal tegelik võimalus oma seisukoha ja vastuväidete esitamiseks sõltumata sellest, et MTA ei tutvustanud kaebajale kavandatava otsuse projekti ega küsinud arvamust vahetult selle kohta.
  89. Eeltoodu põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  90. augusti 2015 otsus muutmata. Halduskohtu otsuse põhjendused tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega.
  91. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  92. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 7 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.