1-09-17925/317

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-17925 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valvega Süüdimõistetu Dmitri Teplõhh (isikukood 37802152216) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. oktoobri 2011 otsusega tunnistati Dmitri Teplõhh süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 ja § 392 järgi. Teda karistati vangistusega 12 aastat. Karistuse algusajaks loeti
8. juuli
9. Karistuse lõpptähtaeg on
10. juuli
12. Viru Maakohtu
13. jaanuari 2017 määrusega jäeti D. Teplõhh vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et D. Teplõhhil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ka eelnevalt on D. Teplõhhi karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning kuritahtliku huligaansuse eest. Kohus märkis, et korduvalt narkokuriteo eest karistatud isiku puhul ei saa nõustuda vanglaga selles, et uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Võrreldes varasema käitumisega on lisandunud ka tegevuse laiendamine üle piiri. Mõistes isikule 12-aastase karistuse, andis riik signaali, et tegemist on keskmisest ohtlikuma isikuga ja väga ohtliku kuriteoga. Prokuratuuri toetusest hoolimata, leidis kohus, et korduvalt ohtliku narkokuriteo eest karistatud isikut ei saa vabastada. Vaatamata positiivsetele asjaoludele (keevitaja elukutse omandamine, riigikeele õpe, toetav lähisuhtevõrgustik, vabanemisjärgne elu- ja töökoht), leidis maakohus, et arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid, oleks vabastamine ennatlik. Süüdimõistetu riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab kuriteo laad ja eesmärk. Ka isiku varasemat käitumist iseloomustab asjaolu, et ta ei suuda ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme väärtustada keskendudes pigem kiiretele lahendustele mõtlemata tagajärgedele. Karistusest ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda ja et tema vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ühiskonna õiglustunnet riivaks raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanija ennetähtaegselt vabastamine. Süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Kohus märkis, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja keda on varasemalt kriminaalhooldusele määratud, ei ole uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna D. Teplõhh on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata asjaolule, et teda on varem tingimuslikult karistuse kandmiselt vabastatud, siis leidis kohus, et kriminaalhooldus ei pruugi osutada isikule piisavat mõju. D. Teplõhh on ka vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. See näitab, et ta ei ole motiveeritud oma käitumist õiguskuulekamaks muutma. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on jäänud 5 aastat 6 kuud, mis on piisavalt pikk aeg, et vangistuse jooksul teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives.
14. D. Teplõhh ja tema kaitsja A. Jaroslavski esitasid määruskaebused, milles taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus D. Teplõhhi karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. 3.1 A. Jaroslavski märgib, et D. Teplõhh on ära kandnud pool talle mõistetud karistusest, mistõttu esinevad formaalsed eeldused tema vabastamiseks. 3.1.1 Kohus on jätnud arvestamata järgmised positiivsed asjaolud: D. Teplõhh on vangistuse ajal omandanud keevitaja eriala ning riigikeele A1, A2,B1 taseme ning õppinud B2 tasemel riigikeelt. Ta on läbinud ka sotsiaalsete oskuste treeningu ning töötas õppimisega paralleelselt ametlikult tootmistehases. Vangistuses on ta osalenud ka majandustöödel koristajana. 3.1.2 Vabanemisel asub D. Teplõhh elama üürikorterisse, kus hetkel elavad abikaasa ja kaks alaealist last. Korteril puuduvad võlgnevused kommunaalteenuste eest ning see vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele. Olemas on ka kirjalikud nõusolekud seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetav omandas keskhariduse Narva
15. keskkoolis, alustas õpinguid KohtlaJärve polütehnikumis mehaaniku erialal, kuid loobus sealsetest õpingutest ja alustas õpinguid TÜ Narva Kolledžis, kuid eriala jäi lõpetamata. Ka ettevõtluse alused on D. Teplõhhile selged – ta lõi
16. a eraettevõtte OÜ XXX . Vabanemise korral on talle garanteeritud töökoht OÜ-s XXX. D. Teplõhh on varem olnud kriminaalhooldusel ja kriminaalhooldaja hindab katseaega rahuldavaks. 3.1.3 D. Teplõhhi lähisuhtevõrgustikku kuuluvad ema, isa, poeg ja abikaasa, kellega kohtutakse ja suheldakse ka telefonitsi. D. Teplõhh abiellus vangistuses olles ning asub vabanemisel elama abikaasa ja viimase kahe alaealise lapse juurde, kellega on väga head suhted. Kinnipeetaval on laps ka eelmisest abielust. 2 3.1.4 D. Teplõhhi puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12%. Nii vangla kui ka prokuratuur toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur leiab, et D. Teplõhhi vabastamise efektiivsus oleks suurem karistuse lõpunikandmisest vangistuses. 3.2 D. Teplõhhile jääb mõistmatuks, kuidas kohus jõudis arvamusele, et Viru Vangla riskihinnang uute kuritegude toimepanemise ohu kohta on vale. Just vangla teostab järelevalvet D. Teplõhhi üle juba 6,5 aastat ning riskihinnang näitab, et vangla arvates on karistus oma eesmärgi täitnud. Tegemist on olnud pika ajaga, mille jooksul D. Teplõhh on saanud ümber hinnata oma käitumist ja ellusuhtumist. Ta on aru saanud, et kuritegelikul teel saadud kasu ei korva lähedaste tervist ega neist eemaloldud aega. Samuti on D. Teplõhh aru saanud perekonna väärtusest. Ta ei taha enam probleeme riigiga ja soovib elada rahulikku seaduskuulekat elu. 3.2.1 Arusaamatuks jääb ka kohtu mittenõustumine prokuratuuriga. Viimane on riigiasutus ning arvestades prokuratuuri seisukohta (mida D. Teplõhh on määruskaebuses tsiteerinud), on ka riiklik süüdistaja leidnud, et vangistuse eesmärk on täidetud ning edaspidi saab D. Teplõhhi mõjutada kriminaalhooldusele allutamisega. Prokuratuur on aru saanud, et D. Teplõhh on oma karistusest järeldused teinud, tema üle hakatakse pidama 24 h järelevalvet ning oluliseks motivaatoriks seaduskuuleka elu teel saavad olema tema lähedased. 3.2.2 Kohus asus seisukohale, et D. Teplõhhi käitumine vangistuses ei ole olnud seaduskuulekas. Jah, D. Teplõhhil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus majandustöödel osalemisest keeldumise eest. Samas on kohus jätnud arvestamata, et vangla peab võimaldama kinnipeetavale töö arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. D. Teplõhh on omandanud keevitaja eriala ning õppinud riigikeelt. Ta on korduvalt vangla poole pöördunud, et viimane kindlustaks teda vastavalt omandatud erialale. Selleks ei ole aga vangla midagi teinud. Tööd soovib D. Teplõhh teha, et kindlustada perekonda. Vabanedes oleks tal olemas garanteeritud töökoht. Üks kehtiv distsiplinaarkaristus ei saa olla põhjuseks ennetähtaegse vabastamise vastu, seda enam, et varem on selliseid inimesi vabastatud. 3.2.3 D. Teplõhh ei nõustu tema vabastamata jätmise põhjustega. Ta märgib, et on pikalt järele mõelnud selle üle, mis järgneb kui mitte järgida kriminaalhoolduse kohustusi ja millist hinda tuleb siis maksta. Kohtupraktikas on vabastatud tingimisi ka kriminaalhooldusel KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi teo toimepannud karistatud isikuid, mistõttu tuleks isikuid kohelda võrdselt. 3.2.4 Kinnipeetavat karistusest vabastades muutub üksnes karistuse kandmise viis. Kinnipeetava suhtes kohaldatakse katseaega, ta on allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele, mil tal on kohustus täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid. Neisse nõuetesse lubab D. Teplõhh suhtuda vastutustundega. D. Teplõhh leiab, et riigi poolt ette võetavad meetmed ei peaks piirduma üksnes karistamisega, vaid kui isik on eksinud, tuleks tal aidata uuesti sotsialiseeruda ja motiveerida teda uute seadusrikkumiste toimepanemisest. Kui suurem osa vangistusest on kantud, siis on tõhusaim viis selleks ühiskonna ja kriminaalhoolduse koostöö. Samuti on oluline lähedaste moraalne toetus. D. Teplõhhil on kõik eeldused õiguskuulekale teele asumiseks: abikaasa moraalne ja materiaalne toetus, laste kasvatamise vajadus, töö- ja elukoha olemasolu ning võimalus ja vajadus perekonna eest hoolitseda. Ka isa vajaks tervisliku seisundi tõttu abi ja toetust. D. Teplõhh palub arvestada ka vangla toetust tema ennetähtaegseks vabastamiseks ning iseloomustust, mille kohaselt on D. Teplõhh asunud püstitama seaduskuulekaid ja realistlikke eesmärke. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord D. Teplõhhi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab maakohtu määruse muutmata. 4.1 Apellatsioonikohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohus on arvestanud positiivseteks hinnanud määruskaebuse esitajate poolt taas välja toodud ja kinnipeetavat 3 heast küljest näitavaid asjaolusid (vt p-d 3.1.1 - 3.1.3). Kohtulahendi põhjendustest aga nähtub, et neid asjaolusid ei ole kohus pidanud piisavaks, et vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilisele valvele süüdimõistetu, kes kannab juba mitmendat korda karistust narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest (seejuures on praegune kuritegu oma laadilt muutunud raskemaks ja laiemaks) ning keda on ka vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. 4.2 D. Teplõhhile jääb arusaamatuks, kuidas kohus ei nõustu vangla ja prokuratuuri arvamusega, kes toetavad ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus oma mittenõustumist piisavalt põhjendanud. Apellatsioonikohus märgib siinjuures, et D. Teplõhh on, nagu öeldud korduvalt karistatud, sh samaliigilise kuriteo toimepanemise eest. Isiku varasem käitumine on seega näidanud, et ei kergemad karistused, ega kriminaalhooldus ei ole evinud uute kuritegude ärahoidmise seisukohast mingit toimet. Sest kuidas muidu seletada olukorda, et D. Teplõhh varem kriminaalkorras karistatud isikuna ja teades, millised õiguslikud järelmid tema teole järgnevad, jätkas ikkagi uute kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasem elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda tema tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest. 4.3 D. Teplõhh on oma kaebuses esitanud erinevaid lubadusi hakata seaduskuulekaks ning leiab, et tema karistus on oma eesmärgi täitnud, kuna ta on aru saanud, et kuritegelik eluviis ei korva lähedaste tervist ja neist eemaloldud aega. Ringkonnakohus suhtub süüdimõistetu lubadustesse kahtlustega. Olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on koduvalt karistatud isikute retsidiiv suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine (ja seda veel eriti esimesel võimalikul tähtajal) peab tuginema kaalukamatele argumentidele, kui isiku lubadused. Tõsi, kohtupraktikas on vabastatud ka korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuid ja ka ringkonnakohus leiab, et isiku varasem elukäik (ega ka ükski teine KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalne alus) ei välista ühegi kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ent sellisel juhul peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. 4.4 Iseenesest on õige D. Teplõhhi arutluskäik, et ka kriminaalhooldus seab isikule piiranguid, saates rikkuja tagasi kinnipidamisasutusse. Eeltoodu aga ei tähenda, et formaalsete eelduste täidetuse korral peaks vabastama iga süüdimõistetu. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhoolduse näol on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Praegusel juhul leidis maakohus D. Teplõhhi varasemale elukäigule osundades, et varasem kriminaalhooldus ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. 4.5 Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhjendanud, mis ta leiab, et karistuse eesmärgid ei ole D. Teplõhhi puhul täidetud. Kuna sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus, jääb maakohtu määrus juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 muutmata. Määruskaebused jäävad aga rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Aarne Sarjas