Obsah (7)

§ 94§ 84§ 91§ 95§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.01.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16752 Tsiviilasi XXXX´a

) § 94.

§ 94

lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui

§ 84

lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud

§ 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

§ 94

lg 2 kohaselt põlvnemise 2 isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võivaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ 95

kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Hageja on kohtule esitanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.07.2012 uuringuakti nr 12UGL

1. Ekspertiisiakti kohaselt saab kostja 99,99% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa (lk 5-6). Kostja möönab oma 28.11.2016 vastuses lühiajalise suhte olemasolu hageja emaga
2. aastal ning hageja temast põlvnemise võimalust ega vaidle põlvnemise tuvastamise fakti vastu. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hageja nõue tema kostjast põlvnemise osas kuulub rahuldamisele ning tuvastada tuleb, et hageja põlvneb kostjast.
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud. Samuti ei vaidle pooled, et hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates 07.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning elatis tagasiulatuvalt perioodi 07.11.2015-06.11.2016 eest summas kokku 2500 eurot. Kostja vaidleb elatise nõudele vastu. Kostja leiab, et hagi tagasiulatuva elatise nõudes tuleb jätta rahuldamata ning hagi elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb rahuldada väiksemas määras, kui seda on soovinud hageja.
4. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid (

§ 99

lg 2).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustas see summa 215 eurot. Kohus selgitab, et sama määruse kohaselt on alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot, millest tulenevalt moodustab käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel seaduses sätestatud igakuise elatise suurus 235 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. 6. Kostja on seisukohal, et hageja nõue elatise väljamõistmise osas tuleb rahuldada väiksemas määras, kui seda on soovinud hageja. Kostja selgitab, et käesoleval hetkel on ta täielikult oma vanemate ülalpidamisel ja tal puudub püsiv töökoht, sissetulek ja ka elatise tasumist võimaldav vara. 3

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kohus võib vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära ainult mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus, hinnates käesolevas menetluses kohtule esitatud seisukohti ning tõendeid kogumis, on jõudnud seisukohale, et käesolevalt ei esine

§ 102lg-s 2 sätestatud aluseid kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks.

Kohus on seisukohal, et kostjal vara puudumine ei anna alust vabastada teda hagejale elatise maksmisest. Kohus leiab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müüa oma vara (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Seega peab lapsele ülalpidamist andma kohustatud vanem tegema kõik endast sõltuva, et hankida vajalikke vahendeid nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks. Kostja on välja toonud, et ta on täielikult oma vanemate ülalpidamisel, tal puudub püsiv töökoht, sissetulek ja vara. Kostja elab oma isa elamispinnal ja õpib üliõpilasena XXXX. Kostja on kohtule esitanud tõendi selle kohta, et alates 15.08.2014 õpib kostja XXXX bakalaureuseõppes (lk 19). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda tööd teha või temal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt mõjuvaid põhjuseid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Põhjendatud ei ole alaealise lapse ülalpidamiskohustuse vähendamine seetõttu, et kostja ise on oma vanemate ülalpidamisel, tal puudub püsiv töökoht, sissetulek ja vara. Eeltoodud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kohus on seisukohal, et kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid.

1. Hagist nähtuvalt palub hageja kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 07.11.2015 (s.o aasta enne kohtule isaduse tuvastamise ja elatise nõude hagiavalduse esitamist). Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et temal on õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. Kohus viitab Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-36-08 p-dele 11 ja 13, kus on osundatud, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb elatis lapsele välja mõista alates hagi esitamisest. Kuigi eeltoodud Riigikohtu lahend oli tehtud kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse kehtivuse ajal, ei erine kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon alaealise lapse ülalpidamist, sh elatise väljamõistmist puudutavate normide osas kehtivas perekonnaseaduses sisalduvast regulatsioonist. Seega on Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-36-08 väljendanud seisukoht elatise väljamõistmise algusaja osas kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral kohaldub ka käesolevas vaidluses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning kohus mõistab kostjalt elatise välja alates kohtule hagi esitamisest 07.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4
2. Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) § 3 lg 1 kohaselt registreerib perekonnaseisuasutus sünde ja surmi, kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid (edaspidi perekonnaseisutoimingud). Kohus edastab käesoleva kohtuotsuse pärast selle jõustumist vajalike kannete tegemiseks Tallinna Perekonnaseisuametile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5