← Eesti

2-16-15273/6

Obsah (7)§ 444§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 662.16 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 65.63 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest 11.10.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni KÜS § 7 lg 4 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikuludest summas 147 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on riigilõivu tasunud ja õigusabi kasutanud ning seega menetluskulusid kandnud ja vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi andmisele kulutatud aeg on põhjendatud ja tunnitasumäär mõistlik. Seega tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks kokku 322 eurot (175 + 147).

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 2 2-16-15273 /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.