Obsah (4)

§ 67§ 37§ 63§ 64

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-3067 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2016, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi G. Ž (Ž) kaebus Viru Vangla 21.09.2015

§ 67

p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 20.08.2015 ja karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning ka 22.08.2015 rikkumises ja karistati teda 20 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

1. G. Ž esitas 15.10.2015 Viru Vanglale vaide registreeritud 16.10.2015 nr 6-12/302-1 (tl 1111p) Viru Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 6-3/1200 kehtetuks tunnistamiseks. 1
2. Viru Vangla 16.11.2015 vaideotsusega nr 6-12/302-2 (tl 9-9p) jäeti G. Ž 16.10.2015 vaie rahuldamata.
3. 08.12.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja G. Ž kaebus Viru Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 6-3/1200 tühistamiseks. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud käskkiri kaalutlusvigane ja vangla on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kaebaja ei ole 20.08.2015 ja 22.08.2015 rikkumisi toime pannud, kuna ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väga tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. Vangla on jätnud arvestamata, et vangistusseaduse kohaselt ei ole kinnipeetav kohustatud töötama, kel on terviseprobleemid. Määratud karistus 40 ööpäeva kartserit on ebaproportsionaalselt karm karistus.
4. 21.01.2016 esitas Viru Vangla kohtule vastuse kaebusele (tl 18-18p). Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning nii aktis endas kui 16.11.2015 vaideotsuses nr 6-12/302-2 on piisavalt põhjalikult käsitletud rikkumisega seonduvaid asjaolusid ning karistuse põhjendatust. Kohtule esitatud kaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid võrreldes vaidemenetluses esitatutega. Vastustaja jääb esialgses haldusmenetluses ja vaidemenetluses esitatud põhjenduste juurde. Kohtu seisukoht
5. Käesolevas haldusasjas on G. Ž esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 21.09.2015 käskkirja nr 6-3/1200 tühistamiseks (tühistamiskaebus).
6. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt 20.08.2015 kella 21.11 ja 22.08.2015 kella 20.58 paiku kaebaja ei allunud korraldusele asuda tööle V7 osakonna koristajana. Kaebaja tunnistati süüdi

§ 67p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises.

Mõlema rikkumise eest karistati teda 20 ööpäevaks karterisse paigutamisega. Kaebajat karistati kokku 40 ööpäevaks karterisse paigutamisega. 9.

§ 37

lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 37

lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Viru Vangla 19.08.2015 käskkirjaga nr 6-2/1301 määrati kinnipeetav G. Ž tööle alates 19.08.2015 kuni 19.11.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana. Vastavalt arsti poolt määratud korraldusele töötab kinnipeetav päevas kuni 2 tundi ja ei tõsta raskusi üle 5 kg.
2. Nimetatud käskkirjast nähtub, et kaebajale on antud 13.08.2015 võimalus esitada enda poolseid seisukohti enne tööle määramise käskkirja koostamist. Kinnipeetava selgituste kohaselt tervislikust seisundist tulenevalt ei ole tal võimalik töötada. Kinnipeetava majandustöödele määramise käskkirjas on meditsiiniosakonna arst E. E teinud 17.07.2015 otsuse, mille kohaselt kinnipeetav G. Ž tervislik seisund võimaldab teha tööd kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg.
3. Kuna Viru Vangla 19.08.2015 käskkirja nr 6-2/1301 ei ole tühistatud, siis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-de 60 ja 61 mõttes on tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.
4. Viru Vangla Teise üksuse valvur T. R 20.08.2015 ettekandest nr 6-20/5366-1 (tl 24) nähtub, et 20.08.2015 kella 21.11 andis valvur kinnipeetavale V eluhoone V7 eluosakonnas seadusliku korralduse minna tööle koristama V7 osakonda vastavalt graafikule. Kinnipeetav valvuri seaduslikule korraldusele ei allunud ja keeldus tööle minemisest. 2 Kinnipeetavat teavitati, et tööst keeldumise korral kirjutab valvur ettekande. Valvur kordas kinnipeetavale seaduslikku korraldust asuda tööle koristama V7 eluosakonda, aga ka siis kinnipeetav keeldus. Kinnipeetav põhjendas oma keeldumist sellega, et ta ei saa töötada, kuna tal on just rohi kõrva pandud ja ta peab lebama. Kinnipeetavale anti võimalus meditsiinitöötaja juures kontrollida tervislikku seisundit, millega kinnipeetav nõustus. Meditsiinitöötaja vaatas kinnipeetava üle ja tööst vabastust ei andnud. Kell 21.17 paiku andis valvur kinnipeetavale uuesti korralduse asuda tööle koristama V7 eluosakonda, kuid ka siis kinnipeetav keeldus tööle minemast. Kinnipeetavale anti võimalus kirjutada enda poolseid ütlusi, millest kinnipeetav keeldus.
5. Viru Vangla vanemvalvur S. V 22.08.2015 ettekandest nr 6-20/5422-1 (tl 25) nähtub, et 22.08.2015 kella 20.58 paiku ei allunud kaebaja valvuri korduvatele korraldustele asuda graafiku järgselt tööle koristama V-7 eluosakonda. Kinnipeetav keeldus tööle minemisest, kuna neerud valutavad. Meditsiinilisest läbivaatusest kinnipeetav keeldus.
6. Kaebaja väitel ta 20.08.2015 ja 22.08.2015 ei pannud rikkumisi toime, kuna ei olnud võimeline töötama seoses terviseprobleemidega. Kaebajal olid väidetavalt väga tugevad neeruvalud ja väga halb enesetunne. 16.

§ 37lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.

Halduskohus leiab, et vangla meditsiinitöötajad on kaebaja hinnanud töövõimeliseks vastavalt

§ 37lõikele 3.

Riigikohtu Halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-53-14 punktis nr 15 asunud seisukohale, et

§ 37

lg‑s 2 on esitatud absoluutsed alused, mille esinemisel puudub kinnipeetaval töökohustus. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle määrata ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise eest distsiplinaarvastutust.

§ 37

lg 2 p 3 järgi ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Sama paragrahvi

1. lõige sätestab, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
2. Kohtule esitatud tõendi (tl 28p) kohaselt on meditsiiniosakond andnud kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks koristaja ametikohale. Nimetatud tõendist nähtub, et arst E. E on 15.07.2015 otsuses leidnud kinnipeetava tervislik seisund võimaldab töötada kuni 2 tundi päevas, kui mitte tõsta raskusi üle 5 kg. Kohtule esitatud meditsiiniosakonna poolt väljastatud tõendist nähtub, et pärast õhtust loendust kell 21:15 keeldus kaebaja asumast tööle koristajana. Ta teatas, et pani just kõrvatilgad ja seetõttu ei saa tööle asuda. Selgitatud veelkord kõrvaõli manustamist. Tööst vabastamiseks põhjust ei ole. Mõõdetud vererõhk (tl 30).
3. Seega kohus on tuvastanud, et kaebajale anti kehtiva tööle määramise käskkirja alusel seaduslik korraldus asuda tööle ning see oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebajale antud tööle asumise korraldused ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kohtul puudub põhjus kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses, sh selles, et vangla meditsiinitöötajad on vahetult teadlikud, millised konkreetsed töötingimused on kinnipeetaval, kelle tööle määramisele meditsiinitöötaja kooskõlastuse annab.
4. 20.08.2015 rikkumise osas on tervishoiutöötaja vahetult kinnipeetava poolt korralduse täitmisest keeldumise järel hinnanud kinnipeetava terviseseisundit ning leidnud, et kinnipeetav oli töövõimeline. 22.08.2015 rikkumise osas ei soovinud kaebaja enda tervist meditsiinitöötajal kontrollida lasta. Sellest tulenevalt ei ole olnud tegemist õiguspäraste keeldumistega korralduste täitmisest asuda tööle ja nende rikkumiste eest distsiplinaarkaristuste määramine oli õiguspärane. 20.

§ 63

lg 1 p 4 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi kartserisse paigutamisena kuni 45 ööpäevaks. 3

1. Kaebaja hinnangul on temale määratud karistus 40 ööpäeva kartserit ebaproportsionaalselt karm karistus.
2. Halduskohus kaebaja seisukohaga ei nõustu, sest kaebajat on varemgi karistatud vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega seoses tööle asumisest keeldumistega (tl 3232p). Kohtule esitatud II üksuse inspektor-kontaktisik T. T’e 27.08.2015 õiendist (tl 23) nähtuvalt teavitati teda distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle selgitati, et tal on õigus anda selgitusi, esitada tõendeid või taotleda vangla poolt tõendite kogumist. Kaebaja on 28.08.2015 omakäeliselt kinnitanud, et ta selgitusi ei anna.
3. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla ei ole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid.

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametniku korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud

§ 67

p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 4¹ kehtestatud nõudeid.

Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumistest (tl 23), kaebaja on andnud selgitusi (tl 26), menetluse käik on protokollitud (tl 21-22) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega. 24. Kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ning tervislikud põhjused tööst keeldumiseks puudusid. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja õiguskuuleka elu vältimatuks osaks on tööoskused ja tööharjumuse omandamine või säilitamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Seega, kui kinnipeetav keeldub töötamast, on praktiliselt võimatu saavutada vangistuse täideviimise eesmärke. Kohus on seisukohal, et töö kohustuse eiramisel on tegemist olulise kohustuse rikkumisega, mis näitab, et isik ei soovi õiguskuulekale teele asuda. Kaebus jääb rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 05.12.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4