Obsah (4)

§ 187§ 384§ 238§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-1211 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Aleksei Kožokini kanda.

Süüdimõistetu Aleksei Kožokinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 03.03.2015 otsusega karistati Aleksei Kožokinit KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 9 järgi 4 aasta vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Kožokinile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati A.

Kožokinile mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Kožokini karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 14 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust alates A. Kožokini kinnipidamise päevast 01.09.

1. Karistuse lõpp 17.12.
3. Tartu Maakohtu 31.01.2017 määrusega jäeti A. Kožokin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks oli A. Kožokin kandnud temale määratud karistusest üle 2/3 – 2 aastat 4 kuud 22 päeva. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. 2.
5. Vabanemise korral soovib isik asuda elama XXX , mis on 3-toaline euroremonditud isa D.K. i 13.12.2001 ostetud korter. Perekond toetab A. Kožokinit nii moraalselt kui materiaalselt ennetähtaegse vabanemise korral. Ka märkis kinnipeetav maakohtule ütlusi andes, et on parandanud suhteid oma endise elukaaslasega ning vabaduses plaanitakse pered ühendada. Seega oleks isikul olemas kindel elukoht ning on positiivne, et vabanedes oleks kinnipeetaval toetav lähivõrgustik. 2.
6. Samas on riskifaktoriks asjaolu, et kinnipeetaval ei ole vabanedes olemas kindlat töökohta. Kuigi isik märkis, et arvab, et saaks töökoha, ei ole see garanteeritud. Kindla ja stabiilse sissetulekuga töökoha puudumine suurendab maakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riski, sest senised kuriteod on toime pandud eesmärgiga saada materiaalset kasu. Seega võib ebastabiilne ja ebakindel majanduslik olukord taas viia uute raskete kuritegude sooritamiseni. Isikul on 17 distsiplinaarkaristust, millest 4 on määratud allumatuse eest ja 7 tubakareeglite eiramise eest. Ühel korral karistati isikut korraga 6 rikkumise eest. A. Kožokini käitumine vangistuse jooksul näitab, et isik ei ole huvitatud järgima ka vanglas range järelevalve tingimustes kehtestatud reegleid. Maakohtul puudus alus arvata, et A. Kožokini käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas, distsiplineeritud ja rangetest kriminaalhoolduse nõuetest kinni pidav. Käitumine vangistuses näitab ilmekalt, et keerulistes ja ennast ületavates tingimustes süüdlane tasakaalukas, korrektne ja täpne olla ei suuda. Süüdlase korrarikkumised kinnipidamiskohas ei ole juhuslikud ja ettevaatamatusest tingitud, vaid teadlikud valikud. 2.
7. Isik märkis, et distsiplinaarkaristused on tingitud tööle minema keeldumisest ning sellest, et vanglas kinnistes tingimustes on pingeline olukord ning tekivad ärritushood. Vabaduses kriminaalhooldus on teine olukord. Ka ei ole isik isegi proovinud osaleda majandustöödel, vaid on kohe keeldunud, tuues ettekäändeks allergia. Meditsiinidokumente allergia kohta isik kohtule esitanud ei ole. Allergia mittetuvastamine on kinnipeetava hinnangul tingitud sellest, et arstid on ebakompetentsed. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et isik soovib pigem töötada mitteametlikult, kuna ei suuda enda sõnul võlgasid tasuda. Seegi suhtumine ilmestab elavalt süüdlase suhtumist õiguskorda ja kahju kannatanud isikutesse. Maakohtu hinnangul on sellised selgitused ennast õigustavad ega ole veenvad. Eeltoodust nähtub, et isikul puudub kriitika enese käitumise osas ning vigu otsib ta pigem teiste tegemistes, selle asemel, et oma probleemid ette võtta ning neid lahendama asuda. 2.
8. A. Kožokin ei üritagi kuritegude toimepanemise riske maandada ning oma õiguskuulekust mingilgi viisil tõsta. Ka vangistust kirjeldab isik kui raisatud aega ning ei nähtu, et ta oleks käesolevast vangistusest mingeidki järeldusi enda jaoks teinud. Isiku suhtumine on allumatu ning ta ei ilmuta märke soovist kinni pidada kehtestatud reeglitest ning käituda ettenähtud korraga kooskõlas. Isikus on juurdunud ühiselu reeglitest hälbivad käitumismallid ning väärtushinnangud, millest vabanemiseks puudub tal motivatsioon. Maakohtule esitatud 2 materjalidest ei nähtu, et senise vangistuse jooksul oleks A. Kožokini käitumise ja suhtumise osas toimunud olulisi positiivseid arenguid. Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega A. Kožokin vabastatakse ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuses leitakse, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu leiab, et karistuse eesmärgid on saavutatud ning ärakantud karistus on piisav, et teha õigeid järeldusi oma edasise elukorralduse kohta. Allergiahood on põhjendatud takistus majandustöödest loobumiseks ning maakohus ei ole arvestanud süüdimõistetu püüdlusi. Määruskaebuses tuuakse välja, et kaitsealusele on garanteeritud töökoht OÜ-s XXX , mille juhatuse liikme kinnituse kohaselt on firma nõus võtma A. Kožokini tööle abitööliseks ajatöö alusel autode remondi alal. Maakohus on jätnud arvestamata tahte töötada. Kõik asjaolud, peale kuriteo toimepanemise, on süüdimõistetu suhtes positiivsed. Kuriteo asjaolusid on ületähtsustatud ning kriminaalhooldus oleks kasulik ja aitaks sotsialiseeruda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Kožokini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda maakohtu määruses põhistuste puudumist. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu varasem käitumine ega tema käitumine vangistuses ei anna kohtule põhjust olla veendunud, et kriminaalhooldus mööduks edukalt ja just nüüd on süüdimõistetu saavutanud kõik karistuse eesmärgid. A. Kožokini suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema vabanemise tingimisi ennetähtaegselt. Pidev rikkumistele õigustuste otsmine näitab suutmatust korrale alluda. Kuigi maakohus on ekslikult märkinud, et süüdimõistetul ei ole töökohta, kuid nii kriminaalhooldusametniku arvamusest, kohtuistungil avaldatust ja määruskaebusest tulenevalt on isikul võimalus asuda tööle OÜ-sse XXX , ei ole tegemist asjaoluga, mis annaks koheselt aluse süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Jätkuv kuritegude toimepanemine ning korduv distsiplinaarkaristuse toimepanemine näitab, et süüdimõistetu ei saa aru ühiskonnas ja isegi kinnises asutuses kehtivatest reeglitest ning ei suuda oma käitumist nende reeglitega kooskõlla viia, mistõttu puudub kohtul ka veendumus, et süüdimõistetu suudaks seda vabaduses. Negatiivsed asjaolud ei kaalu üles positiivseid.
12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest 4 pooltunni ulatuses summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud üksnes osaliselt ning kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Arvestades määruskaebuse mahtu, millest märkimisväärse osa moodustab menetluskäik ning maakohtu määruse põhjendused, on põhjendatud kaitsjatasutaotlus rahuldada 3 pooltunni ulatuses, s.o summas 72 eurot, sh 3 käibemaks 12 eurot.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A.

Kožokinil hüvitada V. Murde kaitsjatasu 72 eurot. 7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau